) § 47 lg 1 ja Euroopa vanglareeglistiku p-de 22.4 ja 68.2 taotleb kaebaja Viru Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamist, mis on proportsionaalne kaebajale põhjustatud kannatustega. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et K.K esitas halduskohtule kaebuse Viru Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. 07.07.2009 kasutati K.K suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmeid. 10.08.2009 esitas kaebaja mittevaralise kahju nõude seoses tema suhtes ohjeldusmeetmete kasutamisega. 15.10.2009 jättis vastustaja kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Viru Vangla viitab
lg-le 1, mille kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt on lubatud täiendavate julgeolekuabinõudena kasutada ohjeldusmeetmeid.
neljandast lõikest tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 69 lg 2 p-s 2 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Seega on
-s nimetatud juhtudel põhjendatud kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine. 07.07.2009 kella 12.10 ajal kasutati kaebaja suhtes ruumis nr 165B käte ja jalgade rihmadega fikseerimist, kuna kaebaja oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne ning eiras talle antud korduvaid seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal. Kaebaja lubas lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust. Oma tegevusega häiris ta kaaskinnipeetavate rahu ja vanglaametnike tööd. Kaebaja kambrist kuni ruumini nr 165B saates kasutati nii vanglaametnike endi kui ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks ohjeldusmeetmena käeraudu. Kaebaja suhtes kasutati käte ja jalgade rihmadega fikseerimist alates kella 12.10 ning kaebajat kontrolliti ohjeldusmeetmete kasutamise ajal kell 13.00, 14.00 15.00, 16.00 ja 17.00, kuid otsustati ohjeldusmeetmete kasutamist jätkata, sest kaebaja oli jätkuvalt agressiivne. Kell 17.35 ta vabastati, kuna oli rahunenud. 07.07.2009 koostati ohjeldusmeetmete kasutamise kohta aktid, milles fikseeriti ohjeldusmeetmete kasutamise põhjus, kestvus ja märgiti, kes langetas otsuse ohjeldusmeetmete kasutamiseks. Nii aktidest kui meditsiiniõe Angelika 2
lg-ga 4 kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Olukorras, kus isik käitub agressiivselt ega allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning ähvardab lõhkuda vangla vara, ei saa jääda ootama direktori saabumist, sest julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik koheselt võtta tarvitusele vastavad meetmed. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist otsustama direktor, vaid selle otsuse võis langetada kõrgem kohalolev ametnik, kelleks oli käesoleval juhul peaspetsialist- korrapidaja Meelis Ludvig. Asjaolu, et ohjeldusmeetmete kasutamise aktil puudub number, on menetluse käigus tehtud viga, mis ei muuda ohjeldusmeetmete kasutamise toimingut õigusvastaseks. Peaspetsialist-korrapidaja Meelis Ludvig´i allkiri on ohjeldusmeetmete kasutamise aktil olemas. Aktid ohjeldusmeetmete kasutamise kohta säilitatakse peavalvekeskuses ning distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatakse akti koopia. Distsiplinaarmenetluse materjalidele lisatud akti koopia on tehtud enne, kui Meelis Ludvig on akti allkirjastanud. Seega on peaspetsialist-korrapidaja eksinud, kuna ta ei ole akti koheselt allkirjastanud, kuid aktist nähtuvalt on ta oma allkirjaga kinnitanud, et otsustas ohjeldusmeetmete kasutamise, mistõttu ei mõjuta selline eksimus sisuliselt ohjeldusmeetmete kasutamist. Kaebaja väitel jäeti ta ilma ette nähtud lõunasöögist ja viidates Viru Vangla kodukorra p-le 23.9 (kui kinnipeetav on lõunasöögi ajal väljaspool kambrit, siis asendatakse lõunasöök kuivtoidupakiga) leiab, et vanglas kasutatakse karistusmeetmena näljutamist. Samuti ei saanud ta WC-d kasutada. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla kodukorra p 23.9 reguleerib kohtuistungile saadetavate kinni peetavate isikute toitlustamist, mistõttu on kaebaja viide sellele punktile asjakohatu, kuna kaebaja ise käitus agressiivselt ja seega loobus teadlikult söömisest ning vangla teda näljutanud ei ole. WC kasutamiseks käte ja jalgade rihmadega fikseerimise ajal (kui isik on jätkuvalt agressiivne), pakuvad vanglaametnikud alati kinni peetavatele isikutele võimalust kasutada täiskasvanute mähkmeid. Vastustaja märgib, et nii lõunasöögist ilmajäämine kui ka ohjeldusmeetmete 3
lg-t 1 (kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele), kuna rahustusvoodis viibimise tõttu jäi kaebaja ilma lõunasöögist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt 07.07.2009 koostas vanemvalvur Raido Nagel ettekande selle kohta, millest nähtub, et 07.07.2009 kella 12.10 ajal kasutati ruumis nr 165B rahustusmeetmena K.K suhtes tema käte ja jalgade rihmadega fikseerimist, kuna kinnipeetav oli silmnähtavalt ärritunud ja agressiivne. Ta eiras talle antud korduvaid seaduslikke korraldusi lõpetada valjuhäälne suhtlemine teiste kinnipeetavatega ja liikuda P2 sektori koridoris käed seljal. Ühtlasi lubas kaebaja lõhkuda kambri akna ja peksis jalaga korduvalt vastu kambri ust, millega häiris kaaskinnipeetavate rahu ja segas vanglaametnike tööd. Eelpoolnimetatud ettekandest nähtub ühtlasi, et seoses ohjeldusmeetmete kasutamisega ei tekkinud kaebajal kehavigastusi (t.lk.34). Eeltoodu on tõendatud meditsiiniosakonna õiendiga, millest nähtub, et 07.07.2009 kell 17.35 sai meditsiiniosakond kutse P-hoone kambrisse nr 165B kinnipeetava K.K juurde, et pärast rahustusvoodist vabastamist fikseerida tema võimalikud vigastused. Teostatud välise meditsiinilise vaatluse käigus tehti kindlaks, et nähtavad kehavigastused puuduvad ning kinnipeetav meditsiinilist abi ei vaja (t.lk.35). Kaebaja viibis rahustusvoodis 07.07.2009 alates kella 12.10-st ning teda kontrolliti rahustusvoodis viibimise ajal kell 13.00, 14.00, 15.00, 16.00 ja 17.
lg-ga 4 kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Olukorras, kus isik käitub agressiivselt ega allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning ähvardab lõhkuda vangla vara, ei saa jääda ootama direktori saabumist, sest julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik koheselt võtta tarvitusele vastavad meetmed. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamist otsustama direktor, vaid selle otsuse võis langetada kõrgem kohalolev ametnik, kelleks oli käesoleval juhul peaspetsialist- korrapidaja Meelis Ludvig. Kaebaja väitel ei saanud ta WC-d kasutada. Vastustaja leiab, et WC kasutamiseks käte ja jalgade rihmadega fikseerimise ajal (kui isik on jätkuvalt agressiivne), pakuvad vanglaametnikud alati kinni peetavatele isikutele võimalust kasutada täiskasvanute mähkmeid. Kooskõlas riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg-ga 1 käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tõendanud, et Viru Vangla põhjustas talle mittevaralist kahju 25 000 krooni. Ka ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja oleks süüliselt tema väärikust alandanud või tervist kahjustanud, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26.06.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.