ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-161 Haldusasi A.P kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja A.P, vastustaja Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.P esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks. Kaebaja märgib, et teda karistati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks selle eest, et P-hoone kartseriosakonnas kambris nr 1604 pärast lõunasööki ei tagastanud ta plastmasslusikat. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pannakse kaebajale süüks vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-is 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 ja Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirjas nr 148 sätestatud nõuete rikkumist. VangS § 67 p-i 1 alusel on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebaja selgitab, et Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirja nr 148 alusel antakse P2 osakonnas kinni peetavatele isikutele 3-10-161 toidunõud koos toiduga toidukordade ajaks ca 30 minutiks. 09.10.2009 kella 13.40 paiku väljastati P-hoone kartseriosakonna kambris nr 1604 kaebajale lõunatamiseks defektiga plastmasslusikas (praoga). Kuna P-hoone kartseriosakonna kahekohalistes kartserites on laua külge kinnitatud kaks tooli (nad on üksteisele liiga lähedale kinnitatud), nii et kui söömise ajal kaks inimest istuvad üheaegselt sööma, siis on üpris ebamugav laua taga istuda. Süüa tuleb kordamööda. Kuna kaebaja oli kambris nr 1604 koos teise kinnipeetavaga, siis kukkus nii välja, et kambrikaaslane istus esimesena sööma. Umbes viie minuti pärast, kui kaebaja hakkas sööma, oli söögijagaja koos valvuriga läinud kaebaja kambrist kaugemale, nii et kui kaebaja oleks vajutanud ukse kõrval kutsenuppu või hakanud koputama vastu ust, siis ei oleks keegi sellele tähelepanu pööranud enne, kui söögijagamine lõpeb. Kui kaebaja sööma hakkas, siis ei tulnud tal defektse plastmasslusika tõttu söömisest midagi välja. Lusikas oli katki varre kohast. Lusikas ise on läbipaistev, nii et kui teda hakata uurima, siis defekti näha ei ole aga sööma hakates läks plastmasslusikas katki. Kaebaja väitel vangla ei usu tema selgitusi ja leiab, et toidujagaja ei väljasta defektseid plastmasslusikaid, mis on visuaalse vaatlusega tuvastatavad. Kaebaja selgitab, et visuaalselt seda defekti näha ei olnud. Toidujagaja visuaalne vaatlus piirdub sellega, et väljastada lusikad kambritesse vastavalt kinnipeetavate arvule. Ühtlasi kaebaja selgitab, et P-hoone kartseriosakonnas alates kambrist nr 1603 kuni kambrini nr 1607 ei anna toidujagajale lusikate visuaalne vaatlus midagi, kuna koridor on hämar. Pärast seda, kui lusikas katki läks, sõi kaebaja kambrikaaslase lusikaga. Katkise lusika viskas ta koheselt ära. Kaebaja viitab vangla seisukohale, mille kohaselt ta on kohustatud suhtuma heaperemehelikult vangla varasse. Kaebaja väidab, et tema ei tekitanud vanglale materiaalset kahju, sest ta ei ole süüdi selles, et just talle väljastas toidujagaja defektse lusika. Mis puutub lusika äraviskamisse WC-potti, siis kaebaja rõhutab, et P-hoone kartseriosakonda võiks tuua prügikastid, sest kuhugi peab ju prügi viskama. Viru Vangla 30.06.2009 käskkirja nr 148 kohaselt oleks kinnipeetav pidanud lusika tagastama. Katkise plastmasslusika äraviskamisega rikkus kaebaja väidetavalt distsipliininõudeid. Katkised toidunõud tuleb tingimata vanglateenistujatele tagastada, sest vanglal peab olema võimalus tuvastada lusika purunemise põhjus. Kaebaja märgib, et Viru Vangla sisekorraeeskirja § 60 p-s 1 on toodud esemete loetelu, mida võib kinnipeetav kartseris omada. Plastmassesemeid seal märgitud ei ole, mistõttu oli kaebajal targem kohe katkine lusikas ära visata. Kui valvur tuli toidunõudele järele, siis kaebaja teavitas teda juhtunust lusikaga ja ka sellest, kuhu ta lusika viskas. Vastustaja Viru Vangla peab A.P kaebust Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks põhjendamatuks. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kaebajale VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 ning Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirjas nr 148 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks. 19.11.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist, kuid Viru Vangla xx.xx.xxxx vaideotsusega nr xx jäeti vaie rahuldamata kuna leiti, et vaidlustatav käskkiri on õiguspärane. Vastustaja viitab VangS § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma VangSst, Viru Vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 8.16 on kinni peetav isik kohustatud suhtuma vangla varasse heaperemehelikult ja kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. Viru Vangla 30.06.2009 käskkirja nr 148 kohaselt antakse P2 osakonnas kinni peetavatele isikutele toidunõud koos toiduga toidukordade ajaks ca 30 minutiks. Kooskõlas VangS § 63 lg-ga 1 vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, 2
(5)3-10-161 töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 ning Viru Vangla 30.06.2009 käskkirjas nr 148 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta 09.10.2009 pärast lõunasööki P2 osakonnas ei tagastanud toidunõude äraandmise ajal korduvkasutatavat plastmasslusikat, vaid viskas selle WC-potti. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Uno Märks´i ettekandega nr
- Nimetatud ettekandest nähtub, et 09.10.2009 kella 13.40 paiku P2 osakonnas pärast sööki ei tagastanud A.P korduvkasutatavat plastmasslusikat. Vangla poolt väljastatud lusika tagastamata jätmine ning selle äraviskamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 ning Viru Vangla 30.06.2009 käskkirjas nr 148 sätestatud nõuetega, mistõttu on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Kaebajat teavitati 19.10.2009 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja seletusi anda ei soovinud. Menetleja inspektor-kontaktisik Toomas Pastak kogus asjassepuutuvad tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 03.11.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli, millega kaebajat tutvustati 04.11.
- Vastustaja on seisukohal, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, sest karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud ja kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kaebaja selgituste kohaselt oli talle väljastatud lusikas katkine (mõraga) ning seetõttu läkski katki. Kuna koridor, kus asub kaebaja kamber, on hämar, siis ei saanud toidujagaja kaebajale toitu jagades märgata, et lusikas on defektiga. Lusika viskas kaebaja WC-potti seetõttu, et kambris ei ole prügikasti ning vanglas viiakse sageli läbi läbiotsimisi, kuid plastmassist esemeid kartserikambris olla ei tohi. Vastustaja arvates juhul, kui lusikas oli juba kaebajale väljastamise ajal mõraga, siis pidi mõra olema märgatav, kuidas muidu saab ta väita, et lusikas purunes just nimelt seetõttu, et lusikas oli mõra. Toidunõudega puutuvad kokku mitmed isikud nii toidunõude pesemise ajal kui ka nende kasutamisel söömiseks, mistõttu defektiga lusikat pidid sel juhul märkama ka teised isikud ning sellist lusikat ei oleks kaebajale väljastatud. Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et ta viskas lusika WC-potti seetõttu, et kambris puudus prügikast, aga samuti, et kambris ei tohi olla plastmassist esemeid. Lusika purunemisel oli kaebajal koheselt võimalus teavitada sellest vanglaametnikke ja katkine lusikas ära anda. Kaebaja oli teadlik sellest, et tal on kohustus pärast sööki toidunõud (sh lusikas) ära anda ning seda ka sel juhul, kui lusikas oli purunenud. Kaebaja väitel teavitas ta kartseriosakonna inspektor-kontaktisikut ja valvurit lusikaga toimunust ja pärast kartserist vabanemist teavitas ta sellest ka S4 osakonna inspektor-kontaktisikut. Kaebaja selgitas, et tema kambrikaaslane võib tema sõnu kinnitada, kuid keegi ei kuulanud teda. Valvur Uno Märks´i ettekandest nähtub, et kaebaja selgitas lusika mittetagastamise kohta vaid seda, et ta viskas lusika ära, kuid ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks valvurile selgitanud, miks ta seda tegi. Seega on kaebaja väide valvuri teavitamise kohta alusetu. Kartserikambrites on inspektor-kontaktisikuks Toomas Pastak, kes viis läbi käesoleva distsiplinaarmenetluse. Seega, kui kaebaja oleks selgitanud inspektor-kontaktisikule Toomas Pastak´ule distsipliinirikkumisega seonduvaid asjaolusid, siis oleks nendega arvestatud ka distsiplinaarmenetluse käigus. S4 osakonna inspektor-kontaktisik ei viinud kaebaja suhtes läbi distsiplinaarmenetlust ning kui kaebaja soovis midagi selgitada, siis pidi kaebaja andma selgitusi kirjalikult või üheselt tegema selgeks, et ta soovib anda ütlusi suuliselt ning sellisel juhul oleks tema ütlused protokollitud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud midagi selgitada. Samuti ei teinud kaebaja märkusi 3
(5)3-10-161 distsiplinaarmenetluse protokolli kohta. Järelikult on alusetu kaebaja väide selle kohta, et teda keegi ei usu ega kuula, kuna ta ise ei ole menetluse käigus juhtunu kohta soovinud selgitusi anda. Kaebaja kambrikaaslaselt seletuse võtmist ei peetud distsiplinaarmenetluse käigus vajalikuks, kuna oli tõendatud, et kaebaja ei tagastanud talle väljastatud lusikat, aga samuti ei avaldanud kaebaja menetluse käigus soovi, et tema kambrikaaslaselt võetaks seletus. Kaebaja ei ole vaidemenetluses väitnud, et ta on rikkumise asjaolusid selgitanud valvurile ja kontaktisikule või et tema sõnu võib kinnitada kambrikaaslane, mis viitab sellele, et kaebaja väited on otsitud. KOHTU PÕHJENDUSED 09.10.2009 koostas Viru Vangla I üksuse valvur Uno Märks ettekande nr 3946, millest nähtub, et 09.10.2009 kell 13.40 pärast P2 sektsioonis lõunasöögi jagamist ei tagastanud kaebaja talle lõunatamiseks antud korduvkasutatavat plastmasslusikat. Kaebaja väitel viskas ta lusika ära. Seletuskirja kirjutamisest kaebaja keeldus (t.lk.27). 04.10.2009 koostas I üksuse valvur Uno Märks akti seletuskirjast keeldumise kohta, millest nähtub, et kaebaja keeldus andmast seletusi ettekandes nr 3946 toodud fakti kohta (t.lk.28). 13.10.2009 edastati kaebajale teatis selle kohta, et kaebaja suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses 09.10.2009 Viru Vangla eluosakonnas P2 kell 13.40 toimunud intsidendiga, mis seisnes selles, et kaebaja, viibides kambris nr 1604, ei tagastanud pärast lõunasööki talle söömiseks antud plastlusikat. Kaebaja ütles, et ta viskas lusika ära (t.lk.29). 03.11.2009 koostas vangla akti vara lõhkumise kohta, millest nähtub, et akt on koostatud vastavalt 09.10.2009 ettekandele nr 3946. Aktist nähtub, et plastlusikas on lõhutud tahtlikult, aga samuti, et plastlusikas on kasutuskõlbmatu (t.lk.30). Kaebajat karistati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx VangS 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.6 ning Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirjas nr 148 sätestatud nõuete rikkumise eest kolmepäevase kartserikaristusega kuna ta ei tagastanud 09.10.2009 pärast lõunasööki P2 sektsioonis toidunõude ärakorjamise ajal korduvkasutatavat plastmasslusikat ning viskas selle ära. Nii kaebuses kui ka 18.11.2009 esitatud vaides taotles kaebaja Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja selgituste kohaselt väljastati talle lõunasöögi ajaks plastmassist lusikas, milles oli mõra ning söömise käigus läks lusikas katki. Kaebaja viskas katkise lusika WCpotti kuna prügikasti ei olnud. Kaebaja teavitas juhtunust korrapidajat. Kaebaja väide, et lõunasöögi ajal väljastati talle plastmasslusikas, milles oli mõra ja sööma asudes läks see koheselt katki, ei ole millegagi tõendatud. Vangla väidab oma vastuses kaebusele, et vanglas ei väljastata söömiseks selliseid lusikaid, millede puhul on visuaalselt tuvastatav, et nad on defektsed ja isegi juhul, kui kaebaja oleks saanud lusika, mis läks katki, siis oleks ta pidanud sellest koheselt teavitama vanglaametnikke ja purunenud lusika neile ära andma, mitte aga viskama lusikat WC-potti. I üksuse valvuri Uno Märks´i 09.10.2009 ettekandest nr 3946 nähtub, et pärast lõunasööki ei tagastanud kinnipeetav lusikat, mis tähendab seda, et kaebaja ei teavitanud lusika purunemisest vanglaametnikke koheselt ning sellekohane info jõudis valvurini alles siis, kui toidunõusid tuldi kokku korjama. Tulenevalt Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirjast nr 148 oleks kaebaja pidanud katkise lusika ära andma ja kuna ta seda ei teinud, siis pani ta toime süülise teo. Vastustaja leiab, et katkised toidunõud tuleb kindlasti vanglateenistujatele ära anda selle tõttu, et oleks võimalik veenduda, et nad on defektsed. Kuna aga kaebaja viskas lusika ära ilma, et keegi oleks selle purunemises veendunud, siis ei ole vanglal võimalik kindlaks teha, kas kõneallolev lusikas oli katkine või viskas kinnipeetav terve lusika WC-potti. Taunitav on kaebaja poolt lusika viskamine WC-potti kuna sellega võib kaasneda kanalisatsiooni ummistus. Seega kaebaja rikkus VangS § 67 p-i, mille kohaselt kinni peetavad isikud on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju, Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1, mis sätestab, et kinnipeetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.6, mille kohaselt on kinni peetav isik kohustatud suhtuma vangla varasse heaperemehelikult ja 4
(5)3-10-161 kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. Kaebajat on tutvustatud 03.07.2009 allkirja vastu vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja, Viru Vangla kodukorraga, mistõttu pidi kaebaja olema teadlik sellest, et tema poolt toime pandud tegu on distsiplinaarkorras karistatav. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 26.06.2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)