ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1097 Haldusasi OÜ Tarko-OE kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.04.2008 maksuotsuse nr.12-5/212 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.september 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja OÜ Tarko-OE, vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja jurist Hiie Lekko RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD OÜ Tarko-OE esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Ida MTK või maksuhaldur) 30.04.2008 maksuotsuse nr.12-5/212 tühistamiseks, millega määrati. määrati OÜ-le Tarko-OE (edaspidi kaebaja) tasumiseks ettevõtte tulumaksu 392 261 krooni ja käibemaksu 553 183 krooni. Kaebaja nõustus maksuhalduri poolt revisjoniaktis toodud asjaoludega üksnes osaliselt ning korrigeeris selles osas maksudeklaratsioone. Osas, millega kaebaja ei nõustunud, esitas ta revisjoniaktile 3-08-1097 eriarvamuse, milles palus maksuhalduril määrata algdokumentide taastamiseks (ajavahemiku osas alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006) tähtaja kuni 15.01.
- Kaebaja väitel puuduvad tal nimetatud ajavahemiku kohta raamatupidamise algdokumendid seoses nende hävimisega. Kuna kaebaja ei suutnud tema poolt taotletud tähtajaks väidetavalt hävinud algdokumente taastada, siis esitas ta 15.01.2008 eriarvamusele täienduse, milles täpsustas oma esialgset eriarvamust ning palus jätta eriarvamuse punktis 4 esitatud seisukohad tulumaksukohustuse määramise kohta arvestamata. Samas eriarvamuse täienduses palus kaebaja maksuhalduril määrata tulumaksukohustus ajavahemiku osas alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 hindamise teel, sest kuludokumendid ei ole säilinud ja nende taastamine ei osutunud võimalikuks. 17.01.2008 esitas kaebaja maksuhaldurile uue eriarvamuse täienduse, milles palus maksuhalduril läbi viia enne lõpliku maksukohustuse kindlakstegemist täiendavad menetlustoimingud. 30.04.2009 maksuotsuses põhineb maksuhaldur täiendava käibemaksu 273 866 krooni määramisel tehingutelt OÜ-ga Sim Veod ja OÜ-ga Tig Mets asjaolul, et maksuhalduri arvates ei ole tõendatud nimetatud äriühingute arvetel näidatud kaupade ostmine nendelt äriühingutelt. Täiendav käibemaksu määramine 279 317 krooni põhineb maksuotsuse kohaselt asjaolul, et ajavahemiku kohta alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 puuduvad kaebajal raamatupidamise algdokumendid sularaha väljamaksete kohta. Samal alusel määrati ka tulumaks summas 392 261 krooni. Kaebaja peab maksuotsust täielikult õigusevastaseks, leides, et tehingutelt OÜ-dega Sim Veod ja Tig Mets täiendava käibemaksu määramine on faktiliselt ja õiguslikult motiveerimata ja maksuotsuses sisalduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud ning maksuhalduri hinnangud neile on vastuolus asjas kogutud tõenditega ning kehtivate õigusaktidega. Vaatamata kaebaja taotlusele tuvastada käibe- ja tulumaksukohustus hindamise teel seoses raamatupidamise algdokumentide hävinemisega, ignoreeris maksuhaldur seda ja ei rahuldanud kaebaja taotlust. OÜ Tarko-OE on seisukohal, et käibemaksu määramine tehingutelt OÜ-ga Sim Veod ja OÜ-ga Tig Mets ei ole põhjendatud faktiliselt ega ka õiguslikult ja maksuotsuses toodud faktilised asjaolud ja kogutud tõendid ei anna alust suurendada kaebaja maksukohustust. Samuti ei ole maksuhalduri järeldused kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Nimelt on maksuhaldur jõudnud väärale järeldusele, et tõendamist ei ole leidnud OÜ Tarko-OE poolt kauba ostmine OÜ-lt Sim Veod ja OÜ-lt Tig Mets. Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri seisukoht põhjendatud ning vastustaja poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kaebaja ei ostnud OÜ-lt Tig Mets ja OÜ-lt Sim Veod arvetel näidatud kaupu just nendelt äriühingutelt. Maksuhalduri poolt väljaselgitatud tõendid (maksuotsus lk.11) annavad alust põhjendatud kahtluseks, et just OÜ Tig Mets ja OÜ Sim Veod on oma maksukohustusi nõuetekohaselt mittetäitvad isikud ja võisid osaleda maksupettuses, millega OÜ-l Tarko-OE ei ole mingit seost. Kaebaja esindaja leiab, et käesoleval juhul on maksuhaldur eksinud maksuotsuse adressaadiga, kuna just maksuotsuses kirjeldatud asjaolud ja kogutud tõendid annavad alust maksusummade määramiseks OÜ-le Sim Veod ja OÜ-le Tig Mets. Samas ei sisalda maksuotsus põhjendusi selle kohta, miks tuleb pidada usutavaks ja eelistada OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmete ja volitatud esindajate seletusi ning miks ei saa pidada usutavaks OÜ Tarko-OE juhatuse liikme seletusi. Kaebaja väidab, et ta on OÜ-lt Sim Veod ja OÜ-lt Tig Mets kauba ostmisel tegutsenud heauskselt ning järginud äris tavapärast hoolsust. Samuti on ta järginud nõutaval määral väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tulenevat hoolsuskohustust ning tal puudusid tehinguid tehes igasugused kahtlused, et kõneallolevad osaühingud ei ole arvetel näidatud kaupade müüjateks. Samuti ei anna käesolevas asjas kogutud tõendid alust väita, et kaebaja osales tehingute tegemisel maksupettuses. Kaebaja leiab, et OÜ Sim Veod juhatuse liikme Annes Kuusk´i seletustest selle kohta, et ta pole OÜ Sim Veod nimel arveid väljastanud, neid allkirjastanud ega nende alusel kaupa müünud, aga samuti OÜ Tig Mets juhatuse liikme seletusest, et ta ei ole teadlik ettevõtte tegevusest ega tehingupartneritest ega rahalistest vahenditest, ei ole piisav tegemaks 2
(10)3-08-1097 järeldust, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets arvetel näidatud müügitehingud ei leidnud aset või need ei toimunud arvetel näidatud OÜ-ga Sim Veod ja OÜ-ga Tig Mets. Tehingu teise poole juhatuse liikme poolt tehingu toimumise eitamine ei tähenda veel, et tehing ei toimunud. Samuti on maksuhalduri järeldused tehingute mittetoimumise kohta maksumenetluses kogutud tõenditega vastuolus, sest Imre Tamm´e 21.03.2007 seletusest nähtub üheselt, et ta oli teadlik OÜ Tig Mets majandustegevusest. Imre Tamm on üksnes väitnud, et tal ei ole Marek Allas´e tegevusest täielikku ülevaadet, kuid see on ka kaebaja arvates mõistetav, kuivõrd Imre Tamm on andnud Marek Allas´ele tegutsemiseks notariaalse volikirja. Ka Annes Kuusk´i poolt 31.08.2007 antud seletusest võib järeldada, et ta oli teadlik OÜ Sim Veod majandustegevusest. Kuna ka OÜ Sim Veod puhul oli volitatud isikuks Marek Allas, siis Annes Kuusk ei pidanudki omama täit ülevaadet osaühingu tegevusest. Samuti leiab kaebaja, et kuna Marek Allas´ele olid mõlemate osaühingute juhatuse liikmed andnud notariaalse volikirja nende osaühingute esindamiseks, siis võis tekkida olukord, kus juhatuse liikmed Annes Kuusk ja Imre Tamm ei olnud teadlikud tehingutest, mida volitatud isik sõlmis OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets nimel. Kaebaja märgib ka, et samas pidid juhatuse liikmed volitusi andes mõistma, et nende alusel võis Marek Allas teha osaühingute nimel tehinguid. Eeltoodu tõendab, et tehingute üheks pooleks olid OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets ning maksuhaldur on põhjendamatult lähtunud ainult mõnest juhatuse liikme seletuses toodud fraasist, jättes seletuse tervikuna kõrvale. Käesoleval juhul tuleb kaebaja arvates seada kahtluse alla Marek Allas´e ja Imre Tamm´e poolt antud seletused, kuivõrd kaebajale on teada, et Marek Allas viibis pikemat aega vahi all kahtlustatuna maksupettuses ning tema hilisemad vastupidised seletused võrreldes eelnevalt antud seletustega võivad olla tingitud asjaolust, et Marek Allas ja Imre Tamm soovisid nende seletustega vältida neid süüstavate seletuste andmist. Kaebaja leiab, et tehingu teise poole seaduslike esindajate Annes Kuusk´i ja Imre Tamm´e paljasõnalised väited, mille kohaselt nad pole OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets nimel tehinguid teinud ega tea nende majandustegevusest midagi, ei ole piisav tegemaks järeldust, et nimetatud osaühingute arvetel näidatud tehingud tegelikult ei toimunud või need ei toimunud arvetel näidatud müüjaga. Asjaolu, et müüjate juhatuse liikmed ei kinnita tehingute toimumist või arvetel näidatud tehinguid ei sooritanud nad osaühingute juhatuse liikmetena ise, ei anna veel alust järelduseks, et tehinguid kaebajaga ei toimunud. Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale haldusasjas nr.3-3-1-12-99, leiab kaebaja, et ainult tehingu teise poole väide, et ta pole mingit arvet väljastanud, ei ole piisav tegemaks järeldust, et maksumaksja on maksuhaldurile esitanud võltsitud dokumendi. Kuna nii Annes Kuusk kui Imre Tamm ning OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil on nende poolt antud seletustes viidanud OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets esindajale Marek Allas´ele, siis see on piisav alus tegemaks järeldust, et tehinguid tegi kaebajaga OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets esindajana Marek Allas. Kuigi maksuhalduri arvates kasutati OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmeid variisikutena, ei tähenda see veel, et nimetatud äriühingud ei müünud kaebajale arvetel näidatud kaupa. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas tema väide, mille kohaselt OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed olid variisikud, tõendab arvetel näidatud tehingute mittetoimumist. Ka puudub maksuotsuses õiguslik põhjendus, kuidas nimetatud asjaolud annavad aluse käibemaksu määramiseks OÜ-le Tarko-OE, sest kaebaja ei ole vastustav OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets kui kauba müüjate maksukohustuse täitmise eest. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus tuvastanud, et kõneallolevate äriühingute tegevust oleks kaebaja või tema juhatuse liikmed kontrollinud. Vaatamata asjaolule, et puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets oleksid tellinud teistelt ettevõtetelt kaupa või teenuseid ettevõtluse tarbeks (rentinud veoautosid, tasunud hankijatele, ostnud majandustegevuseks vajaminevaid kaupu), ei saa järeldada, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets ei müünud arvetel näidatud kaupa OÜ-le Tarko-OE. Seega ei saa nimetatud asjaolu olla aluseks kaebaja maksukohustuse suurendamiseks. Kaebaja selgitab, et 3
(10)3-08-1097 OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud raha võetakse sularahas välja selle tõttu, et need äriühingud soetasid kaupa sularaha eest. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets oleksid ise tootnud arvetel näidatud kaupu, siis selleks, et neid saaks müüa, tuleb need eelnevalt soetada. Samuti peab kaebaja vääraks maksuhalduri järeldust, mille kohaselt ei tõenda OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontode väljavõtted tegelikku majandustegevust. Vastupidi - nimetatud väljavõtted tõendavad aktiivset majandustegevust mõlema äriühingu poolt. See nähtub pangakontode väljavõtetelt, kuna mõlemale äriühingule laekub piisavalt suuri summasid teistelt äriühingutelt. Asjaolu, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodelt ei nähtu nende poolt soetatud kaupade ja teenuste eest tasumine, ei räägi veel majandustegevuse puudumisest, sest nad võisid soetada kaupu sularaha eest. Sellisel juhul ei saagi kaupade soetamine kajastuda nende äriühingute pangakontode väljavõtetel. Maksuhalduri arvates viitab asjaolu, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud rahalised vahendid võetakse koheselt välja sellele, et nad ei ole reaalselt tehinguid teinud ega arvetel näidatud kaupu kaebajale müünud. Iga äriühingu juht otsustab ise, kuidas majandustegevust korraldada, sh kuidas raha hoida ja seda kasutada ning kui nende äriühingute juhatused eelistasid hoida raha kassas või aruandva isiku käes, siis ei tõenda see tehingute mittetoimumist kaebaja ja OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets vahel. Kaebajale jääb selgusetuks, miks tugines maksuhaldur üksnes OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmete ütlustele, jättes kõik muud olulised tõendid tähelepanuta. Käesoleval juhul olid OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets nendeks tehingupoolteks, kes olid kohustatud deklareerima tehingutest tekkinud käivet ja tasuma ka vastavalt käibemaksu. Tehingute toimumise eitamine ja raha saamise eitamine aitab vältida OÜ-l Sim Veod ja OÜ-l Tig Mets käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust. Kaebaja arvates oleks tal olnud võimalik vaatamata kuludokumentide puudumisele vältida tulumaksukohustust (sh maksukohustuse puudumine) hindamise teel. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud ajavahemikul olid kaebaja ettevõttes kasutusel sõidukid (sõiduautod ja veokid) ja tõstukid, mis vajasid töötamiseks kütust. Kuivõrd nimetatud ajavahemiku kohta ei ole kaebaja raamatupidamises muid kuludokumente kütuse soetamise kohta (v.a 2005 aasta maikuus PetroImpex AS-lt, mille eest tasuti sularahata arvelduse korras), siis on alust järeldada, et raamatupidamises kirjeldatud kütust on siiski soetatud, vastavad kulutused tehtud ja tehingud toimunud. Kulutuste hindamisel tuleks lähtuda kaebaja raamatupidamises olevatest kannetest. Tuginedes kohtupraktikale leiab kaebaja, et tulumaksuarvestuses kehtivad tunduvalt lihtsamad arvestuspõhimõtted kui käibemaksuarvestuses ja oluline on üksnes kulutuse tegemine ja selle seos maksumaksja ettevõtlusega. Müüja isiku tuvastamine ei ole tulumaksukohustuse kindlaksmääramisel oluline. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et antud revisjoni käigus on juhatuse liige Olav Peil korduvalt kinnitanud, et tal olid ajavahemiku kohta alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 olemas kuludokumendid, kuid need on hävinenud kolmanda isiku Ainar Lugenberg´i süü tõttu. Kuludokumentide esialgset olemasolu kinnitab ka OÜ Tarko-OE raamatupidaja Maimu Veerväli. Kokkuvõtlikult kaebaja leiab, et seega võib nii juhatuse liikme Olav Peil´i kui ka raamatupidaja Maimu Veerväli seletustest ning ka Ainar Lugenberg´i avaldusest järeldada, et ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 olid kaebaja raamatupidamises olemas kuludokumendid ning nende alusel on ka tehtud kanded pearaamatus, kuid need on hävinud kolmanda isiku süü tõttu ning kuludokumente ei õnnestu Olav Peil´i seletuse kohaselt taastada. Eeltoodu alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et OÜ Tarko-OE oli vaadeldaval perioodil raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustuse täitnud, kuid sellest hoolimata ei ole dokumendid säilinud ning neid ei õnnestu enam taastada. Kulutused, mille kohta algdokumendid ei ole säilinud, on nii juhatuse liikme seletuse kui ka eriarvamuse täienduses toodu kohaselt põhiliselt tehtud seoses kütuse soetamisega OÜ Tarko-OE ettevõtluse tarbeks. Juhatuse liikmel on teada ka tanklad, millistest kõnealloleval ajavahemikul kütust soetati. Kuna nendeks tanklateks on Statoil´i, Raktoom´i, 4
(10)3-08-1097 EIX´i ja Olerex´i tanklad, siis on tegemist käibemaksukohustuslastega. Kaebaja leiab, et tulumaksu määramine ajavahemiku osas alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 oleks olnud põhjendatud teha erandina hindamise teel, sest kütusemüüjate puhul ei ole vaidlust, et tegemist on käibemaksukohustuslastest äriühingutega. Kaebaja jõudis järeldusele, et kuna halduskohus ei saa tuvastada kohtumenetluse käigus maksukohustust, siis tuleb maksuotsus tühistada nii käibemaksu kui tulumaksu määramise osas. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pea OÜ Tarko-OE kaebust põhjendatuks ja palub jätta see rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti Ida MTK 30.04.2008 maksuotsusega nr.12-5/212 määrati OÜ-le Tarko-OE tasumisele ettevõtte tulumaksu 392 261 krooni ja käibemaksu 553 183 krooni. Vastuses kaebusele maksuhaldur märgib, et kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus on peaaegu identne tema poolt Ida MTK 16.10.2007 revisjoniaktile nr.12-3/128 esitatud eriarvamusega ja eriarvamuse täiendustes 15.01.2008 ja 17.01.2008 väljatoodud väidetega ning eriarvamuses ja eriarvamuse täiendustes toodud väiteid on maksuhaldur analüüsinud ning omapoolsed vastuväited esitanud maksuotsuse alajaotuses 3. „Eriarvamuse analüüs“ (maksuotsus lk.17-24). Vastupidiselt kaebajale leiab Ida MTK, et kaebaja ei ole käitunud heauskselt ning ei ole järginud äris tavapärast hoolsust. Heas usus käituv ostja peab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andvate tehingute korral tegutsema eeskätt piisava hoolsusega. Siinkohal viitab vastustaja Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr.3-3-1-21/04, milles on asutud seisukohale, et sularahata arveldamise teel tasumise korral müüja pangakontole ei ole maksuõiguslikult oluline müüja esindaja isiku tuvastamise nõude rikkumine, vaid hoolsusnõude rikkumine võib sarnastes asjades olla määrava tähtsusega siis, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Mõistliku käitumise all tuleb silmas pidada mitte igasuguse, vaid piisava hoolsuse määra järgimist, mille tulemusel oleks müüjal pidanud tekkima kahtlus arvetel märgitud müüjate isikus. 10.07.2007 antud seletuses väitis OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil, et OÜ Novekontor, OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets nimel tõi talle sama profiiliga kaupa üks isik - Marek Allas. Vaatamata sellele ei tundnud OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil huvi, missuguste äriühingutega on tegemist ja kas Marek Allas´el on õigus neid äriühinguid esindada. Samas OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed ning ka väidetav volitatud isik Marek Allas eitavad vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute toimumist. Siinkohal viitab vastustaja Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr.3-3-1-34-06, kus on asutud seisukohale, et kui ostja ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu kohaldamine põhjendatud. Maksuhaldur viitab kaebuses toodule, mille kohaselt asjaolu, et müüjate juhatuse liikmed ei kinnita tehingute toimumist või et arvetel näidatud tehinguid ei sooritanud osaühingute juhatuse liikmed ise, ei tähenda veel ega anna alust järelduseks, et tehinguid ei ole kaebajaga toimunud. Arvestades, et nii Annes Kuusk kui ka Imre Tamm ja OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil on oma seletustes viidanud OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets esindajale Marek Allas´ele, siis sellega ongi kaebaja arvates tõendatud, et tehingud tegigi OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets esindajana Marek Allas. Maksuhaldur märgib omapoolse selgitusena, et lisaks OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmetele eitab vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute tegemist ka Marek Allas, kes kinnitab ainult arvete allkirjastamist. Maksuhaldur peab vääraks ka kaebaja väidet, mille kohaselt Imre Tamm´e poolt 21.03.2007 antud seletusest järeldub üheselt, et ta oli tegelikult teadlik OÜ Tig Mets majandustegevusest. Imre Tamm on üksnes väitnud, et tal ei olnud Marek Allas´e tegevusest täielikku ülevaadet. Maksuhaldurile antud seletuses on Imre Tamm üheselt öelnud: ma ei ole eriti teadlik ettevõtte tegevusest. Firmat luues oli mul eelmises töökohas kehv palk ning see ajendas mind firmat looma. Sain firma asutamise eest raha Marek Allas´elt. 5
(10)3-08-1097 Juhatuse liikmeks oleku ajal sain iga kuu kindla summa Marek Allas´elt. Selle summa üle otsustas Marek Allas“. Imre Tamm´e seletuse kohaselt ta pangautomaadist raha välja ei võtnud. Samuti ei omanud ta ülevaadet raha liikumisest pangaarvetel, ta ei tea, kes olid tehingupartnerid ning ainuosanikuna ta ei ole teadlik oma kohustustest. Imre Tamm kui ainuosanik ja endine juhatuse liige ei teadnud isegi osaühingu juriidilist aadressi ning väitis oma seletuses, et OÜ Tig Mets on tema teada registreeritud Tartu mnt.14, Tallinn ning et Marek Allas pakkus selle aadressi. Maksuhaldur märgib, et äriregistri andmetel ei ole OÜ Tig Mets kunagi olnud registreeritud aadressil Tartu mnt.14, Tallinn ning leiab, et Imre Tamm´e seletustest järeldub üheselt, et ta ei tea, missugused kohustused on tal ainuosanikuna. Samuti ei tea ta oma kohustusi ega vastutust juhatuse liikmena. 21.03.2007 Imre Tamm´e poolt antud seletusest nähtub, et ta oli juhatuse liige ajavahemikul alates 25.01.2005 kuni 24.08.2006 ning alates 17.01.2005 kuni käesoleva ajani ainuosanik, mistõttu ta pidi omama täit ülevaadet osaühingu tegevusest, et täita äriseadustikuga juhatuse liikmele ja ainuosanikule pandud kohustusi. Kõneallolevas maksuotsuses on jõudnud maksuhaldur järgmistele seisukohtadele – OÜ Sim Veod juhatuse liige Annes Kuusk, OÜ Tig Mets juhatuse liige Imre Tamm ning väidetav volitatud isik Marek Allas eitavad vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute tegemist, st arvetel märgitud kaupade müümist OÜ-le Tarko-OE. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud summad võetakse sularahas välja ning pangakontodel ei kajastu kaupade ja teenuste ostmine teistelt äriühingutelt. Erinevate kohtumenetluste käigus on asutud seisukohale, et selline raha liigutamine pangakontodel on omane reaalselt mittetegutsevale äriühingule. Maksuhaldur märgib, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed ja ka volitatud isik Marek Allas ei ole tõendanud kaupade soetamist sularaha eest. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets oleksid omanud kaupa, mida oleks saanud edasi müüa. Maksumenetluse käigus asus maksuhaldur pärast põhjalikku analüüsi seisukohale, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets kohta kogutud andmete põhjal saab järeldada, et tegemist on äriühingutega, mille asutamise eesmärgiks ei olnud teostada iseseisvat majandustegevust ja äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks oli õigusvõime tekitamine, mille kaudu on võimalik arendada näilist majandustegevust ning näidata arvetel tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole. Niinimetatud variisikust juhatuse liikme kasutamine viitab sellele, et on toimunud maksupettus ning raamatupidamises kajastatud tehingud on teeseldud. Maksuhaldur leiab, et kaebus on täiesti põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. Kohtuistungil jäi MTA Ida MTK esindaja Hiie Lekko 15.07.2008 kaebuse kohta antud vastuses toodu juurde ja leidis, et kaebuses toodu ei anna alust MTA Ida MTK 30.04.2008 maksuotsuse nr.12-5/212 tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED OÜ Tarko-OE maksutoimikus olevatest materjalidest nähtub, et OÜ Sim Veod juhatuse liige Annes Kuusk ja OÜ Tig Mets juhatuse liige Imre Tamm eitavad vaidlusalustel arvetel näidatud tehingute tegemist, st arvetel märgitud kaupade müümist OÜ-le Tarko-OE. OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud summad võetakse sularahas välja ning pangakontodel ei kajastu kaupade ja teenuste ostmine teistelt äriühingutelt. Eeltoodut kinnitab muuhulgas OÜ Tig Mets juhatuse liikme Imre Tamm´e poolt 21.03.2007 maksuhaldurile antud seletus - Ma ei ole eriti teadlik ettevõtte tegevusest. Firmat luues oli mul eelmises töökoha kehv palk. See ajendas mind firmat looma. Sain firma asutamise eest raha Marek Allas´elt. Juhatuse liikmeks oleku ajal sain iga kuu kindla summa Marek Allas´elt. Selle summa üle otsustas Marek Allas (t.lk.70). Sellest seletusest saab teha ühese järelduse, et Imre Tamm, kes oli OÜ Tig Mets juhatuse liige ajavahemikul alates 25.01.2005 kuni 24.08.2006 ning on kuni käesoleva ajani äriühingu ainuosanik, ei ole võtnud pangautomaadist raha välja, 6
(10)3-08-1097 ta ei omanud ülevaadet raha liikumisest pangaarvetel, samuti ta ei tea, kes olid OÜ Tig Mets tehingupartnerid. Ta ei teadnud isegi, milline oli tema ülesanne äriühingu ainuosanikuna. Samas seletuses väitis Imre Tamm, et ta ei oma ülevaadet Marek Allas´e tegevusest. Erinevate kohtumenetluste käigus on leitud, et taoline raha liigutamine pangakontodel on omane reaalselt mittetegutsevale äriühingule. OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed ja väidetav volitatud isik Marek Allas ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid ka kaupade soetamise kohta sularaha eest. Seega pole tõendatud, et OÜ-l Sim Veod ja OÜ-l Tig Mets oli olemas kaup, mida nad oleks saanud edasi müüa. Järelikult on tegemist äriühingutega, mille asutamise eesmärgiks ei olnud iseseisva majandustegevuse teostamine, vaid äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks oli õigusvõime tekitamine, mille kaudu on võimalik arendada näilikku majandustegevust (näidata arvetel tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole). Variisikust juhatuse liikme kasutamine viitab sellele, et aset on leidnud maksupettus ning raamatupidamises kajastatud tehingud on teeseldud. Vastupidist ei ole kaebaja käesoleva maksumenetluse ega kohtumenetluse käigus tõendanud. 15.04.2008 andis Marek Allas maksuhaldurile järgmise seletuse: Ei mäleta, et oleksin Novekontori, Sim Veod ja Tig Mets esindajana Tarko-OE OÜ-ga tehinguid teinud. Uksi, aknaid ei ole kellelgi müünud. Saematerjali ei ole ka müünud. Ümarmaterjali olen ainult müünud, aga mitte talle. Elus olen ainult ühe ukse ostnud, mis on siiani korteril ees. Arved on minu poolt allkirjastatud. Tehinguid mina küll ei tea, et oleks nende alusel tehtud. Arveid ei ole mina koostanud. Kaido Kepp üldiselt koostas arveid. Mina ei ole isiklikult Tarko-OE-s küll käinud, midagi müünud ega vahendanud. Nende arvete alusel tehinguid reaalselt tehtud ei ole – ei Sim Vedude, Novekontori ega Tig Mets nimel minu poolt. Siin on ikka suur kogus, kui oleks tegelikkuses teinud, siis oleks ikka mäletanud küll. Ma ei teagi, kus see firma asub. Ei ole kuulnudki sellisest firmast ja et ta teeb nii suurelt uksi-aknaid. Tean, et Huljal tegutseb Aru Grupp. See on siin üks suuremaid, kes teeb sellist laadi toodangut (t.lk.72). 10.07.2007 andis OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil maksuhaldurile seletuse, milles väitis, et tegi tehinguid Marek Allas´ega (t.lk.72). Maksumenetluse käigus maksuhaldur tuvastas, et OÜ Tig Mets nimel ei ole tehinguid teinud Imre Tamm (juhatuse liige väidetavate tehingute tegemise perioodil) ega ka Marek Allas, kes oli väidetav volitatud isik. Maksuhalduri väitel on teada vaid üks tehingu pool, s.o OÜ Tarko-OE, kelle esindaja ja juhatuse liige on Olav Peil. Olav Peil ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ostis arvetel näidatud kaupu OÜ-lt Tig Mets. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et analüüsides Imre Tamm´e ja Marek Allas´e antud ütlusi OÜ Tig Mets kohta, selgub, et äriühingu juhatuse liige ei oma ülevaadet äriühingu rahalisest seisust ja majanduslikust tegevusest, mis on tavapärase majandustegevuse korral ebaloomulik. OÜ Tarko-OE ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid, et kaubad on OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets poolt talle müüdud. Nimetatud äriühingutelt kauba saamist näitavad ainult arved, kuid puuduvad kauba saatelehed ja transpordidokumendid, mis tõendaksid nendel arvetel kajastuva kauba vedu. Samuti ei ole teada veol kasutatud transpordivahendeid, veose lähte- ja sihtkohti ega äriühingute esindajate andmeid. Kontrollides OÜ Tarko-OE raamatupidamise algdokumente ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006, tuvastas maksuhaldur, et OÜ Tarko-OE on kirjeldanud oma raamatupidamiskoondites ning arvestanud ettevõtluse kuluna ja deklareerinud sisendkäibemaksuna summasid, mille kohta puuduvad algdokumendid (t.lk.72). Kaebaja väitel on dokumendid hävitatud OÜ Tarko-OE töötaja Ainar Lugenberg´i poolt. 10.07.2007 andis juhatuse liige Olav Peil seletuse, milles märkis, et minu enda töötaja tegi mulle kättemaksu ja hävitas minu dokumente. Töötaja nimi on Ainar Lugenberg. Esitan ka tema kirjutatud avalduse, kus ta seda tunnistab. Homme saab raamatupidaja ka tulla ja tema oskab kõigele vastata (t.lk.73). Olav Peil esitas maksuhaldurile Ainar Lugenberg´i kirjaliku avalduse, milles viimane kinnitab dokumentide hävitamist. 10.07.2007 maksuhaldurile laekunud Ainar Lugenberg´i avaldusest nähtub järgnev: Tunnistan puhtsüdamlikult üles, et 7
(10)3-08-1097 minu joomise tagajärjel tegin suure vea, mida väga kahetsen. Võtsin kontorist dokumendid ja põletasin katlamajas ära. Milleks mul seda vaja teha oli ei suuda öelda. Olin väga rahalistes raskustes. Ainar Lugenberg´i viimasest lausest võib teha järelduse, et talle tasuti sellise sisuga seletuskirja kirjutamise eest. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks seostab Ainar Lugenberg dokumentide põletamist oma rahaliste raskustega. 05.09.2007 andis maksuhaldurile ütlusi Maimu Veerväli, kes väidetavalt korraldas OÜ-s Tarko-OE raamatupidamist. Maimu Veerväli märkis – Mina käin tavaliselt ühe korra nädalas, nii neli tundi, siis teen oma asjad ära. Minu käes ei ole dokumente ega pabereid. Ma ei hoia enda käes firma dokumente. Ma ei tea, mis temal seal kontoris juhtus. Üks mees oli seal midagi teinud. Konto 71 ja 76 arved olid sularahaarved. Aga need on sellised arved, mis Olav tõi hiljem, mitte samal päeval, kui kassast väljamaks oli. Mina tegin paberite järgi kõik. Ega ma siis õhust seda teinud. Kassast kandsin sularaha välja, sest ta ostis ju sularaha eest. Kassast võeti raha täpselt niipalju välja, kui seal parasjagu oli. Kuulõpu seisuga oli kassa seis null. Põhiliselt võtab tema ise pangast raha välja ja see on tema käes (tlk.73). Kaebaja (eriarvamuse esitaja) palus lähtuvalt kohtupraktikast määrata maksuhalduril maksukohustus nii käibemaksu kui ka tulumaksu osas hindamise teel, kuivõrd kulutused on tehtud ettevõtluse tarbeks. Kaebusest nähtuvalt on OÜ Tarko-OE juhatuse liige revisjoni käigus kinnitanud korduvalt, et tal olid ajavahemiku kohta alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 kuludokumendid olemas, kuid need on hävinenud kolmanda isiku Ainar Lugenberg´i süü tõttu. Kuludokumentide esialgset olemasolu on kinnitanud kaebaja väitel ka OÜ Tarko-OE raamatupidaja Maimu Veerväli, kes on oma 05.09.2007 maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et kõik raamatupidamiskanded sularaha ostude kohta ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 on tehtud ainult temale üle antud algdokumentide alusel („Mina tegin paberite järgi kõik. Ega ma siis õhust seda teinud“). Seega saab OÜ Tarko-OE juhatuse liikme Olav Peil´i, raamatupidaja Maimu Veerväli ja Ainar Lugenberg´i avaldustest teha järelduse, et ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 olid kaebaja raamatupidamises olemas kuludokumendid, mille alusel on tehtud kanded pearaamatus, kuid need on hävinenud kolmanda isiku Ainar Lugenberg´i süü tõttu ning kuludokumente ei õnnestu Olav Peil´i seletuse kohaselt enam taastada. Kuna OÜ Tarko-OE ei asunud algdokumente taastama, st ei esitanud maksuhaldurile sularahamaksete aluseks olnud algdokumente, siis puudus OÜ-l Tarko-OE õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud summade ulatuses. Kui puuduvad väljamaksete aluseks olevad dokumendid, siis kuuluvad sellised väljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Maksumenetluse käigus maksuhaldur tuvastas, et OÜ Tarko-OE juhatuse liige Olav Peil ei tuvastanud tehingu teise poole isikusamasust, ta ei küsinud äriühingute esindajatelt volikirja äriühingute esindamise kohta ega äriühingute B-kaarte. OÜ Tarko-OE juhatuse liikme Olav Peil´i poolt antud seletusest selgub, et teda ei huvitanudki, kes oli tegelik kauba omanik (müüja). Maksuhaldurile antud seletustes väitis Olav Peil, et talle tundus küll midagi kahtlast, kuid oma kahtluste hajutamiseks ta ei teinud midagi. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Tarko-OE juhatuse liikmes oleks pidanud äratama kahtlust asjaolu, et üks ja sama isik Marek Allas esindab kolme erinevat äriühingut - OÜ-sid Novekontor, Sim Veod ja Tig Mets, kes kõik müüvad sama kaupa, st uksi-aknaid ja saematerjali. Kummaline on ka Olav Peil´i väide, et saadud materjal oli hooajakaup ning ühel firmal lõppes hooaeg ja teisel algas, sest tegelikkuses on hooajatoodete puhul kõik sama tegevusalaga tegelevad äriühingud ühesuguses seisus. Maksumenetluse käigus taotles kaebaja seoses raamatupidamise algdokumentide puudumisega ajavahemiku kohta alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 võimalust raamatupidamise algdokumentide taastamiseks. Kaebaja juhatuse liige Olav Peil pidas taastamist võimalikuks, kuna tema selgituse kohaselt kauplused, kust ta väidetavalt kaupu nende dokumentide alusel OÜ-le Tarko-OE ettevõtluse tarbeks ostis, on olemas ja nendel kauplustel on säilinud kassaaparaatide lindid, mille põhjal saaks taastada algdokumente. 16.01.2008 esitatud eriarvamuse täienduse punktis 1 teatas OÜ Tarko-OE 8
(10)3-08-1097 maksuhaldurile, et vaatamata Olav Peil´i püüdlustele ei õnnestunud algdokumentide taastamine. Eelnevat põhjendab kaebaja järgnevaga: enamiku kulutustest, mille kohta algdokumendid puudusid, moodustasid kulutused ettevõtluses kasutatavate sõidukite ja tõstukite kütusele, mida soetati Statoil´i, RakToom´i, EIX Kütuse ja Olerex´i tanklatest sularaha eest. Nimetatud tanklates olid vormistatud kütuse sooduskaardid eraisikule Olav Peil´ile. Äriühingule ei olnud võimalik samaväärselt kütuse sooduskaarte neis tanklates vormistada. Nimetatud põhjusel ei saanud kütust soetada sularahas ka otse OÜ Tarko-OE nimele, kuivõrd siis ei oleks toiminud sooduskaardid. Kuna aga eraisiku sooduskaardi alusel ja sularaha eest kütuse ostmisel ei registreeri tankla makseterminaal ostjana OÜ-t Tarko-OE, siis seetõttu ei olnud võimalik ka Olav Peil´i sõnul algdokumentide taastamine, milliste alusel osteti kütust. Kuivõrd kaebaja väitel olid kõik tema poolt kulutused seotud ettevõtlusega, siis paluti eriarvamuses määrata lähtudes kohtupraktikast nii käibe- kui ka tulumaksukohustus hindamise teel. 17.01.2008 esitatud eriarvamuse teises täienduses kinnitas OÜ Tarko-OE esindaja, et kaebajal on olemas piisavalt tõendeid, mis võimaldavad maksuhalduril määrata ettevõtte maksukohustuse suuruse kontrollitava ajavahemiku osas hindamise teel. Hindamise teel on võimalik määrata maksukohustus nii tulu- kui ka käibemaksu osas seoses raamatupidamise algdokumentide puudumisega sularahatehingutelt. Samas eriarvamuses on väidetud, et nii OÜ Tarko-OE juhatuse liikme Olav Peil´i, raamatupidaja Maimu Veerväli seletuste ja Ainar Lugenberg´i avaldusest võib järeldada, et ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 olid OÜ Tarko-OE raamatupidamises olemas kuludokumendid, millede alusel on tehtud kanded pearaamatus, kuid need on hävinud kolmanda isiku Ainar Lugenber´i süül. Olav Peili seletuse kohaselt kuludokumente enam taastada ei õnnestu. Eeltoodut aluseks võttes leiab kaebaja, et tema on ajavahemikul alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006 algdokumentide säilitamise kohustuse täitnud, kuid vaatamata sellele ei ole dokumendid säilinud ning neid ei õnnestu enam taastada. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et analüüsides eelpooltoodud selgitusi ja põhjendusi algdokumentide võimaliku taastamise kohta ning esialgset hinnangut taastamise võimalikkuse kohta ja hilisemat põhjendust taastamise võimatuse kohta, saab asuda seisukohale, et kaebaja seletused on vastuolulised. Nimelt oli esialgu Olav Peil´i seletuste kohaselt tegu kauplustega, kust osteti tšekkide alusel ettevõtluse tarbeks kaupu. Juhatuse liikmele Olav Peil´ile olid need kauplused teada, mistõttu ta pidas dokumentide taastamist võimalikuks. Kui kaebaja väide oleks olnud tõene ja algdokumendid hävitas Ainar Lugenberg, siis oleks olnud loomulik, et maksukohustuslane oleks asunud neid taastama. Hiljem teatas kaebaja esitatud eriarvamuse täienduses, et kontrollitaval ajavahemikul moodustasid puuduvatest algdokumentidest enamiku kulutused kütusele. Kaebajale olid teada tanklad, kust kütust osteti, kuid kütus osteti sularaha eest eraisikule väljastatud sooduskaardiga, mistõttu ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, et konkreetsed kütuse ostmise tehingud leidsid aset. Maksuhaldur analüüsis kütusemüüjatelt saadud teavet, mille tulemusena selgus, et väljavõtetel kajastatud sularahaostud on mahult ja ka rahalises mõttes väiksed võrreldes kassast kuludokumentideta tehtud väljamaksetega. Kuna revisjoni käigus puudus maksuhalduril info selle kohta, et ilma algdokumentideta kassast tehtud rahalised väljamaksed võivad olla seotud kütuse ostmisega, siis maksuhaldur ei teinud koopiad kõikidest ettevõtte kassa kaudu makstud kuludokumentidest. Maksuhaldur tegi kindlaks, et väidetavalt ostis kaebaja algdokumentideta kütust 2005 aastal üheksa kuuga 58 235 liitrit, 2006 aastal kolme kuuga 39 024 liitrit. Arvestades kütuse kuluks keskmiselt 10 liitrit 100 km kohta, siis 2005 aasta üheksa kuuga sõideti väidetavalt läbi 588 350 km, mis teeb ühes kuus 64 705 km ning 2 157 km päevas (arvestades kuu pikkuseks 30 päeva). 2006 aasta kolme kuu arvestuse alusel on väidetavalt läbi sõidetud 390 024 km, seega 130 080 km kuus ja 4 336 km päevas. Sellises ulatuses kütusekulu oleks mõeldav transpordiettevõtte puhul. OÜ Tarko-OE aga ei osuta transporditeenuseid, vaid toodab uksi-aknaid. Samuti toodi Olav Peil´i seletuse kohaselt talle uksed-aknad kohapeale, mistõttu kütusekulu sellises 9
(10)3-08-1097 ulatuses on ebareaalne. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et 05.09.2007 on Maimu Veerväli (väidetav OÜ Tarko-OE raamatupidaja) andnud järgmise seletuse - kassast kandsin sularaha välja, sest ta ostis ju sularaha eest. Kassast võeti raha täpselt niipalju välja kui seal parasjagu oli. Kuulõpu seisuga oli kassa seis null. Põhiliselt võtab tema ise raha välja ja see on tema käes. Eeltoodust tegi maksuhaldur põhjendatud järelduse, et kuulõpu seisuga kassas raha ei olnud ning kui raha oligi, siis see oli juhatuse liikme Olav Peil´i käes. Seega puudub tõestus selle kohta, et kassast väljavõetud sularaha oli 100 %-lt ettevõtlusega seotud kuludokumentidega kaetud. Kuna OÜ Tarko-OE ei esitanud maksuhaldurile sularaha väljamaksete aluseks olevaid algdokumente, siis puudub tal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud summade ulatuses. Kui puuduvad maksete aluseks olevad algdokumendid, siis kuuluvad sellised väljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr.3-3-1-21-04 asunud seisukohale, et sularahata arveldamise teel tasumise korral müüja pangakontole ei ole maksuõiguslikult oluline müüja esindaja isiku tuvastamisnõude rikkumine, vaid ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Mõistliku käitumise all tuleb silmas pidada mitte igasuguse, vaid piisava hoolsuse määra jälgimist, mille tulemusel oleks müüjal pidanud tekkima kahtlus arvetel näidatud müüjate isikus. Vaidlustatavas maksuotsuses jõudis maksuhaldur järgmisele järeldusele - OÜ Sim Veod juhatuse liige Annes Kuusk, OÜ Tig Mets juhatuse liige Imre Tamm ning väidetav volitatud isik Marek Allas eitavad vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute tegemist, st arvetel märgitud kaupade müümist OÜ-le Tarko-OE. OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud summad võetakse sularahas välja ning pangakontodelt ei nähtu kaupade ja teenuste ostmine teistelt äriühingutelt. Maksuhaldur väidab, et erinevate kohtumenetluste käigus on asutud seisukohale, et seesugune raha liigutamine pangakontodel on omane reaalselt mittetegutsevale äriühingule. Käesoleval juhul ei ole OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed ega ka väidetav volitatud isik Marek Allas tõendanud kaupade ostmist sularaha eest. Ka pole tõendatud, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets omasid vastavat kaupa, mida oleks saanud edasi müüa. Eeltoodu alusel saab väita, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets puhul on tegemist äriühingutega, mille asutamise eesmärgiks ei olnud teostada iseseisvat majandustegevust ning äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks oli õigusvõime tekitamine, mis võimaldas arendada näilikku majandustegevust ning näidata arvetel tehinguid, mida tegelikkuses aset ei leidnud. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, OÜ Tarko-OE on rikkunud 01.04.2005 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) §-i 24, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohutuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu summa KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS §-s 37 nõuetele vastavaid arveid. Samuti eiras kaebaja KMS § 38 lg-t 1, mille kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastanud arvele või muule müügidokumendile. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 15.06.2010 Riigikohtu 15.06.2010 kohtumääruse nr 3-7-1-3-188 alusel. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 10
(10)