2-10-14130/4

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 24.mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-14130; M.S. versus V.S.; hagi elatise suuruse vähendamiseks; tsiviilasja hind 1800 krooni Kalev Kuningas Kohtunik Hageja Kostja Asja lahendamine M.S. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xx-x xxxxx xxxxx xxxx) V.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xx xxxxxx xxxx; xxxx aadress xxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx;) lihtmenetluses RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista M.S.elt V.S.e kasuks lapse A S (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuuliselt 1300 krooni alates 25.märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, muutes Tartu Maakohtu 18.novembri 2008 kohtumäärusega kindlaksmääratud elatise suurust. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda; 2.2 kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
4. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja isik, kes on võimeline maksma elatist poolte ühise lapse A S ülalpidamiseks vähem, kui kohtulahendiga on kindlaksmääratud. Tartu Maakohtu 18.novembri 2008 kohtumäärusega kindlaksmääratud elatise suuruseks, mida hageja on kohustatud kostjale maksma, on igakuuliselt 1500 krooni. Hageja muutis menetluse kestel nõuet, paludes määrata elatise suuruseks igakuuliselt 1300 krooni. Kostja võttis muudetud nõude õigeks. Pooled ei soovinud endi ärakuulamist.
5. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega muudetud nõude osas õiguslikult põhjendatud. Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-le 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg-le 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Tulenevalt hageja nõudest ja kostja õigeksvõtust on põhjendatud hagi rahuldamine ning M.S.elt tuleb välja mõista V.S.e kasuks lapse A S (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuuliselt 1300 krooni alates 25.märtsist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, muutes Tartu Maakohtu 18.novembri 2008 kohtumäärusega kindlaksmääratud elatise suurust. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi rahuldamisega olukorras, kus hageja nõuet pooltevahelise läbirääkimise tulemusena korrigeeris, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta täielikult poolte endi kanda, sest hoolimata hagi õigeksvõtust menetluse kestel on menetlusekulude jaotamise mõttes tegemist hagi osalise rahuldamisega. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud. Menetlusabi andmine tulenevalt asjas lihtmenetluse kohaldamisest osutus mittevajalikuks. Kalev Kuningas Kohtunik