I. Asjaolud. Asjaolud. 1 Poolte abielu kohta on xxxx Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas koostatud abieluakt nr. xxxx. Poolte kooselu lõppes 2007.a. juulikuus. Abielust on xxxx sündinud laps L V, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Lapsega suhtlemiskorra määratlemine on Põlva kohtumaja menetluses. Pärast abielu lahutamist soovib hageja jätta perekonnanimeks V. Ühist vara jagada ei ole. Hageja palub abielu lahutada. Kostja kohtule 14.01.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et tunnistab hagi ja nõustub sellega, et ei ela hagejaga koos juba mitu aastat. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. II. Asja kohtulik arutelu ja maakoht maakohtu aakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohtuistungil 01.02.2010.a. hageja palub abielu lahutada, kuna senise abielu jätkamine pole enam võimalik. Elatakse aastaid lahus ja abielusuhted on lõppenud. Hageja palub hagi rahuldada ja pärast abielu lahutamist jätta tema perekonnanimeks V. Lapsega suhtlemise kord on määratud ja muid vaidlusi ei ole. Kostja kohtuistungil 17.05.2010.a. on abielu lahutamisega nõus, kuigi arvab, et hageja poolt tema suhtes lahutamise põhjusena viidatud asjaolud ei ole tõesed. Kostja kinnitab, et elatakse eraldi 2007.a., kuid vahepeal elati eraldi mõni kuu ka 2006.a. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada ja abielu lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus kohtuistungil veendus, et poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Hageja soovib abielu lahutada, kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte abielu on katkenud nii füüsiliselt kui emotsionaalselt, selle taastamise pooled välistavad. Pooled elavad lahus ja erinevates maakondades, nad on piisavalt kaua lahus elanud ning seega ka lahku kasvanud, mis ajaga üksnes süveneb. Ühisvara osas ega lapsele elatise nõudes vaidlust esitatud pole. Seega pole ka abielu lahutamist takistavaid asjaolusid ning hagi on põhjendatud rahuldada. Abielusuhte lõppemise ajaks tuleb lugeda 2007.a. juulikuu.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud L V soovib jätta abieluaegse perekonnanime V.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS § 29 lg. 2,
§-de 164, 440-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 22. juunil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.