lg sätestab, et kannatanul või tema esindajal tuleb kindlustusandjale esitada kahju hüvitamise nõue. Hageja on nõude esitanud.
lg 1 sätestab, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest.
lg 2 sätestab, et kui juhtumi kohta toimub kohtumenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on oluline tähtsus, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud tähtaeg.
lg-st 2 tulenevalt hüvitatakse kahju kannatanule, kelleks
lg 1 järgi on isik, kellel on seoses kindlustusjuhtumiga tekkinud isiku-või varakahju. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastu nii hagi menetlusse võtmisele Harju Maakohtu poolt kui ka hageja nõudele. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et temale kuuluv sõiduauto Volvo S60 r/m XXXXXX sai kahjustada liiklusõnnetuse käigus 26.01.2006 kella 21 paiku Tartu Maakonnas Haaslava vallas Aardlapalu küla lähedal. Liiklusõnnetuse põhjustajaks olevat olnud sõiduauto Opel Ascona r/m XXXXXX, millise suhtes kehtis kostja poolt väljastatud liikluskindlustuse poliis. Hageja ja tema esindaja arvates hageja kindlustuspettust toime pannud ei ole, kuna Tartu Maakohtu määrusega 03.12.2008 kriminaalasjas nr 1-08-6787 lõpetati menetlus hageja suhtes KrMS § 202 lg 1,2 alusel. Kostja sellega ei nõustu. Nimetatud määruses on kohtu poolt selgesõnaliselt öeldud, et hageja pani toime KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1-22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Ta vabastati koos Piret Pukiga ainult kriminaalvastutusest, kuna nende süü ei olnud suur. Samas kohustati hagejat tasuma riigituludesse menetluskulud summas 1 178 krooni ja tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Ka Tartu Maakohtu otsuses 03.12.2008 kriminaalasjas 1-08-6787 on kuriteo asjaoludena märgitud, et Priit Käblik, Teet Talur ja Mihkel Vuks lavastasid isikute grupis koos hagejaga ja eeluurimisel tuvastamata isikutega eelnimetatud liiklusõnnetuse, püüdes kostjalt välja petta kindlustushüvitist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus jätab hagi rahuldamata. Tartu Maakohus tuvastas kriminaalasjas 1-08-6787 jõustunud kohtuotsusega, et hageja poolt väidetavalt 26.01.2006 toimunud liiklusõnnetus oli lavastatud. Tl-l 40-44 oleva kohtuotsuse kohaselt tunnistati kolm isikut süüdi selles, et nad lavastasid 26.01.2006 kella 21 paiku sõidukite Opel Ascona, Audi A6 ja hageja poolt väidetavalt juhitud sõiduki Volvo S60 otsasõidu. Hageja on kirjutanud kostjale avalduse sõidukile väidetava liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 61). Avalduse kohaselt juhtis hageja avariisse sattunud autot. Tartu Maakohtu 03.12.2008 kohtumäärusega (tl 11-14) on tuvastatud, et Signe Kristiina Lähteenmäki sündmuskohal ei viibinud ja liiklusõnnetus oli lavastatud. Sellest hoolimata esitas S. K. Lähteenmäki 31.01.2006 ja 03.03.2006 kostjale valeandmeid sisaldava seletuse ning taotluse 2 väidetava kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. S. K. Lähteenmäkile esitati süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so kindlustusjuhtumi esilekutsumises ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Prokurör esitas menetluse käigus taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, sest tegemist on II astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Nimetatud taotluse esitamisest ja kriminaalmenetluse lõpetamisest järeldab hageja ekslikult, et hagejal on tekkinud õigus saada kindlustushüvitist. Kindlustushüvitist maksab kindlustusandja ainult kindlustusjuhtumi toimumise korral. Käesolevas asjas on tõendatud kohtu otsuse ja määrusega, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ning tegemist on liiklusõnnetuse lavastamisega. Sellest lähtuvalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 190 282,71 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 2 sätestab, et liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. Antud juhul pole õnnetusjuhtumit toimunud. Hageja arusaam, et tema suhtes kriminaalasja lõpetamisega § 202 lg 2 p 1 ja 2 tõttu puudub tal süü, on vale. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sellest sättest nähtub, et isiku süü on olemas, kuid see ei ole suur ning ta on asunud seda heastama või võtnud kohustuse tasuda menetluskulud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.