← Eesti

2-08-82230/7

Obsah (11)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143

2-08-82230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.mai 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiv

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 15-18), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, tagastatud hoiuaja möödumisel (tl 21). Teiselt hagiavalduses märgitud aadressilt, xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 24). Rahvastikuregistris on märgitud L. T. i aadressiks välismaal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus saatis hagimaterjalid nimetatud aadressil, kust postiasutus tagastas need märkusega, ei nõutud (tl 38). Maksu- ja tolliameti andmebaasis on viimased kanded tehtud 2005 aastal (tl 41). Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna vastuse kohaselt L. T. aadressil, xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx ei ela ja politsei infosüsteemis on märgitud L. T. i elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.veebruaril 2010 (tl 44). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.oktoobril 2008 Raam laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 5 000 krooni. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele nõudmistele võlgnevuse tasumiseks ei ole kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 9 999 krooni, millest 5 000 2

(4)krooni on põhivõlgnevus ja kõrvalnõudest 4 999 krooni on intressivõlgnevus. Neil asjaoludel nõuab Lõunalaenud OÜ hagis L. T. i vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 9 999 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu lisaga ning kostjale saadetud hoiatus, teatis (tl 5-11). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9 999 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 29).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arvestades

§-des 139 lg 2 p 1; § 143 p 5 sätestatut menetluskulu riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku seega 350 krooni. 3

(4)Kohtunik: 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.