I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 11.04.2008.a. hagejale arvutivõrgu vahendusel eralaenu taotluse 20 000 krooni laenu saamiseks. Laenutaotluse esitamisel internetikeskkonnas oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sel hetkel kehtinud eralaenu tingimustega. Hageja rahuldas kostja taotluse ja 14.04.2008.a. saatis kostjale sellekohase kinnituse. Kostja tagastas allkirjastatud laenutaotluse kinnituse posti teel. 18.04.2008.a. kanti kostja taotletud laenusumma tema pangakontole. Kostja kohustus laenusumma tagastama igakuiste maksetena 573 krooni kuus hageja pangakontole. Kostja jättis laenumaksed tasumata, rikkudes sellega eralaenulepingut. Vastavalt eralaenu tingimustele oli hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda. Hageja esitas 30.09.2008.a. kostja vastu nõude, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja põhiosa võlgnevus hageja ees on 21 301 krooni ja 28 senti, tasumata intressid 7 087 krooni ja 20 senti, nõude sissenõudmisega seonduv kahju 1 065 krooni ja 06 senti, kokku 29 453 krooni ja 54 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 29 453 krooni ja 54 senti, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5 000 krooni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 3, 115 lg. 1, 127 lg. 1, 128 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenutaotlus, tingimused, kinnitus, laenukonto väljavõtted, nõudekiri, riigilõivu tasumise maksekorraldus, volitusi tõendavad dokumendid. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 23.02.2010.a. saatis hagimaterjali kostjale allkirja vastu ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 19.04.2010.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimetatud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 19.05.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 401 lg. 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub 2 andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul
§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 177, § 396, 397 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 22. juunil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.