) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 25 000 krooni ja viivise 5 622,24 krooni, kokku 30 622,24 krooni tasumist. Samuti nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viiviste tasumist 0,053% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 30 622,24 krooni. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,053% päevas alates 29.01.2009 kuni põhinõude 25 000 krooni tasumiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 5 000 krooni tuginedes riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 2 950 krooni tuginedes TsMS §-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.