Obsah (6)

§ 113§ 8§ 76§ 23§ 100§ 102

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 24.mai 2010.a Paide 2-09-59549 Swedbank AS-i hagi Darggo Lagenõmm’ vastu võl

§ 113g 1 sätestatud määras.

1. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-59549 kannab Darggo Lagenõmm täies ulatuses.
3. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 400 krooni maksekäsu kiirmenetluses ja 7500 krooni hagimenetluses tasutud riigilõivu.
4. Darggo Lagenõmm peab maksma AS-ile Swedbank 7900.00 (seitse tuhat üheksasada) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks.
5. Välja mõista Darggo Lagenõmm’elt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (7900 krooni) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Darggo Lagenõmm ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Darggo Lagenõmm võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
6. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Darggo Lagenõmm’e vastu 49 913.59 krooni laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuleneva põhivõla, intressi ja sisse-nõutavaks muutunud ning muutumata viiviste nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist ta- Tsiviilasi nr 2-09-59549 kistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 23

lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 102

kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 28.12.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 07233084-VL tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla, intressi ja sissenõutavaks muutunud põhiosa viivise, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb tema menetluskulu 400 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 7500 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu jäeti rahuldamata 28.11.2009.a kohtumäärusega, mille hageja esitatud materjalide kohaselt sai kätte 28.10.2009.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 13.11.2009.a, st ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seega on hageja menetluskuluks nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Mõlema riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tuleneb seadusest, seega on hageja kulutus riigilõivudele, kokku summas 7900 krooni, põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2