KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtum

§ 35

alusel 5340,14 krooni (viis tuhat kolmsada nelikümmend krooni ja neliteist senti).

1. Välja mõista OÜ-lt E MK kasuks viivis saamata jäänud töötasult, s.o 2444 kroonilt, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2009.a kuni töötasu väljamaksmiseni.
2. Jätta tagaseljaotsusega rahuldamata MK hagi OÜ E vastu lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest viivise, puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivise ja töölepingu lõpetamise hüvitise väljamaksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmise nõuetes.
3. Jätta MK menetluskulud tema enda kanda. Jätta OÜ E menetluskulud tema enda kanda.
4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik MK esitas 09.06.2009.a kohtule hagi OÜ E vastu. Hagis ja selle täpsustustes palus hageja mõista kostjalt välja: 1) saamata jäänud töötasu netosummas 2444 krooni; 2) hüvitise töölepingu lõpetamise eest kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 2 alusel netosummas 29 824 krooni; 3) kasutamata puhkuse hüvitise netosummas 1250,75 krooni; 4) hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 14 912 krooni; 5) viivised lõpparve kinnipidamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.07.2009.a kuni põhinõude täitmiseni või kohtuotsuse tegemise päevani; 6) kuni 30.06.2009.

§ 35

alusel palga väljamaksmisega viivitamise eest viivis 5340,14 krooni ja alates 01.07.2009.a viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni või kohtuotsuse tegemise päevani; 8) viivised puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.04.2008.a kuni põhinõude täitmiseni või kohtuotsuse tegemise päevani ja 9) viivised töölepingu lõpetamise hüvitise väljamaksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.04.2008.a kuni põhinõude täitmiseni või kohtuotsuse tegemise päevani. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, koos kohustusega kirjalikult kohtule vastata 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest. Teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2010.a. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Teates hoiatati kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. 2 Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuni 30.06.2009.

§ 35

kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista töötasu, hüvitise töölepingu lõpetamise eest, kasutamata puhkuse hüvitise, hüvitise lõpparve kinnipidamise eest ja viivise palga väljamaksmisega viivitamise eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2444 krooni, hüvitis kuni 30.06.2009.a kehtinud TLS § 82 lg 2 alusel 29 824 krooni, hüvitis kasutamata puhkuse eest 1250,75 krooni, hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 14 912 krooni, viivis kuni 30.06.2009.

§ 35alusel 5340,14 krooni.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis saamata jäänud töötasult, s.o 2444 kroonilt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2009.a kuni töötasu väljamaksmiseni. Kohus leiab, et hageja nõuded, välja mõista viivis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest, viivis puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest ja viivis töölepingu lõpetamise hüvitise väljamaksmisega viivitamise eest, ei ole õiguslikult põhjendatud. Puhkusehüvitis ja töölepingu lõpetamise hüvitis on lõpparve osa. Lõpparve tasumisega viivitamisel tuli tööandjal TLS § 119 lg 2 alusel maksta keskmist palka iga lõpparve väljamõistmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohtu hinnangul on TLS § 119 lg 2 puhul tegemist eriregulatsiooniga VÕS § 113 lg 1 suhtes. Seega tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetlukulud poole enda kanda. 3 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 4