TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1248 Otsuse kuupäev 17.november 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.02.2009 maksuotsuse nr 12-5/11 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28.oktoober 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX OÜ esindajad Raivo Paala ning nõustajad Ahto Kiil ja Teet Raatsin, vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindajad Jane Meinson ja Luule Šprenk Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX OÜ esitas 11.09.2007 maksuhaldurile taotlused enammakstud käibemaksu tagastamiseks maksustamisperioodidel 2007 mai ja juuni summades vastavalt 363 886 krooni ja 514 800 krooni. 11.09.2007 esitas XXX OÜ parandusdeklaratsioonid, milles kajastas enammakseid mais 363 886 krooni ja juunis 514 800 krooni ning taotles mai ja juuni 2007 käibedeklaratsioonide põhjal enammakstud käibemaksu tagastamist vastavalt summades 363 886 krooni ja 514 800 krooni. 26.10.2007 taotles XXX OÜ veelkord juuni 2007 käibedeklaratsiooni alusel enammakstud käibemaksu tagastamist summas 514 800 krooni. Tagastusnõuete põhjendatuse kontrollimiseks alustas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli, tehes 24.09.2007 korralduse nr 12-2.1/9609, millega kohustas XXX OÜ-d esitama maksuhaldurile kontrollitavaid tagastusnõudeid tõendavad ja arvestuse aluseks olevad raamatupidamisdokumendid maksustamisperioodide 2007 mai ja juuni kohta. 02.10.2007 esitas XXX OÜ kontrollimiseks ostuarved ja lepingud 2007 mai ja juuni kohta. 11.10.2007 otsusega nr 12-4/539 kohustas maksuhaldur XXX OÜ-d ilmuma 19.10.2007 maksuhalduri juurde ning andma teavet 11.09.2007 tagastusnõudes märgitud enammakse tekkimisega seonduvate tehingute kohta ning esitama ka enammakse arvestamise aluseks olevad dokumendid. 19.10.2007 toimus maksuhalduri ametiruumides kohtumine, kus XXX OÜ juhatuse liige Raivo Paala, kasutades enese mittesüüstamise privileegi, ei andnud ütlusi ega esitanud dokumente. 13.11.2007 korraldusega nr 12-2.1/11804 kohustas maksuhaldur XXX OÜ-d andma selgitusi ning esitama täiendavaid dokumente 2007 juunis toimunud tehingute kohta. 21.11.2007 vastas XXX OÜ maksuhalduri korraldusele, milles teatas, et MKS § 64 lg 1 p 6 alusel keeldub ta esitamast dokumente enne kui maksuhaldur on kirjalikult kinnitanud, et nõutud ütlusi ja dokumente ei kasutata Raivo Paala ega TNK Eesti OÜ vastu kriminaal- või väärteomenetluses. Seega XXX OÜ ei esitanud 13.11.2007 korraldusega nõutud dokumente ega andnud ka selgitusi. 21.11.2007 korraldusega nr 12-2.1/13423 kohustas maksuhaldur XXX OÜ-d esitama dokumente ja andma teavet osaühingu pangakonto väljatrükis märgitud panga ülekannete kohta ajavahemikul 01.05.-30.06.
- 07.01.2008 saabus maksuhaldurile vastus, kus XXX OÜ teatas, et ta keeldub esitamast dokumente enne kui maksuhaldur on kirjalikult kinnitanud, et nõutud ütlusi ja dokumente ei kasutata Raivo Paala, tema lähikondlaste ega osaühingu vastu kriminaal- või väärteomenetluses, seega ei esitanud XXX OÜ 21.12.2007 korraldusega nõutud dokumente ega andnud ka selgitusi. 05.02.2009 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/11, millega määras XXX OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 3 578 438 krooni ja tulumaksu summas 5 017270 krooni. 06.04.2009 jõudis Maksu- ja Tolliametisse Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu XXX OÜ vaie maksuotsusele. 06.05 2009 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/158-4, millega jättis XXX OÜ vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX OÜ esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maksuotsus täies ulatuses ja teha ettekirjutus maksuotsuse tegijale kirjaliku kinnituse väljastamiseks selle kohta, et XXX OÜlt saadavat teavet ei kasutata maksuhalduri poolt õigusrikkumise menetluses äriühingu, selle juhatuse liikme või viimase lähikondsete vastu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhalduril on pädevus maksukohustuslasele väljastada kirjalik kinnitus selle kohta, et viimase poolt maksumenetluse käigus ja kaasaaitamiskohustuse täitmisel üleantud dokumente ja informatsiooni ei kasuta maksuhaldur süüteomenetluses maksukohustuslase, viimase juhatuse liikmete või nende lähedaste vastu. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri soovimatus tagada esitatava informatsiooni konfidentsiaalsus, st selle mittekasutamine tema vastu, on vastuolus õiglase menetluse 2 põhimõtetega Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6
(1)tähenduses. Kaebuse esitaja ei ole nõus, et informatsiooni esitamisest keeldumise õiguse kasutamisel jääb kehtima kaasaaitamiskohustus ning ei muutu menetlusosalisel lasuv tõendamiskoormus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole lähtunud temal lasuvast tõendamiskoormusest, vaid on vastupidiselt lugenud, et kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole maksuhalduril vajalik tõendada sõidukite kasutamist ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et 05.02.2009 maksuotsuses nr 12-5/11 esitatud seisukohad on piisavalt motiveeritud. Vastustaja hinnangul on maksuotsus seaduslik, põhjendatud ja ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja väidab, et ta on maksumenetluse käigus kaebuse esitajale korduvalt selgitanud, miks maksuhaldur ei väljasta kaebaja poolt nõutud kirjalikku kinnitust. Ka on samasisulise väite üle toimunud vaidlus Tartu Halduskohtus haldusasjas nr 3-09-334, mistõttu jääb vastustaja seisukohale, et kaebuse esitajal poleks sellist kaitseabinõu võimalikus hilisemas kriminaalmenetluses tarvis, kuna juba MKS §-s 161 sätestatu tagab isikutele karistatusest osalise või täieliku vabastamise, kui ta täidab oma kaasaaitamisekohustust andmete esitamise näol. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole konventsiooni artikli 6 lõige 1 käesolevas menetluses asjakohane, kuna nimetatud artikli lõige 1 ei kohaldu maksuasjades, üheks artikli 6 kohaldamise eelduseks peavad rikutavad õigused või kohustused olema oma olemuselt tsiviilõiguslikud. Maksuõigus aga kuulub avaliku õiguse hulka ning on haldusõiguse eriosa üheks valdkonnaks. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetluses lasub maksukohustuslasel ja kolmandal isikul kaasaaitamiskohustus, millest tulenevalt peab isik andma maksumenetluses selgitusi ning esitama tõendeid, kuid samas on ka sätestatud kaasaaitamiskohustusest teatud erandid. Isik võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, kui need süüstavad teda ja/või tema lähedasi. Keeldudes teabe andmisest võtab isik endale vastutuse kaasaaitamiskohustuse rikkumise eest. Käesolevas asjas on maksuhaldur kaebuse esitajale maksukohustuslase õiguste kaitse tagamiseks selgitanud, milliseid tõendeid tuleb esitada, kuid maksukohustuslane dokumente esitanud ei ole, mistõttu maksuhaldur kogus tõendeid enda initsiatiivil kolmandatelt isikutelt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 3 Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja nõue, et maksuhaldur väljastaks maksukohustuslasele kirjaliku kinnituse selle kohta, et viimase poolt maksumenetluse käigus ja kaasaaitamiskohustuse täitmisel üleantud dokumente ja informatsiooni ei kasuta maksuhaldur süüteomenetluses maksukohustuslase, viimase juhatuse liikmete või nende lähedaste vastu, on põhjendamata ja ilma seadusliku aluseta. Kohtu arvates on põhjendamatu nõuda maksuhaldurilt kinnitust, et üht või teist seletust ei kasutata õigusrikkumise menetluses äriühingu, selle juhatuse liikme või viimase lähikondsete vastu. Kohus on seisukohal, et selline nõue ei ole haldusmenetluses lubatud ning see ei tulene seadusest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud seisukohad ning nõudmised, mida kaebaja põhjendab läbi maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 64 lg 1 punktis 6 sätestatu vastuoluga MKS §-s 56 sätestatuga, on põhjendamatud, kuna kaebuse esitajal ei ole sellist kaitseabinõu võimalikus hilisemas kriminaalmenetluses tarvis, sest juba MKS §-s 161 sätestatu tagab isikutele karistatusest osalise või täieliku vabastamise, kui ta täidab oma kaasaaitamiskohustust andmete esitamise näol. Tulenevalt kriminaal- või väärteomenetluses kehtivast tõendite vaba hindamise põhimõttest (KrMS § 61 ja VTMS § 2) ei oleks ühelgi kaebuse esitaja poolt maksuhaldurile korralduste nr 12-2.1/9609 ja nr 12-2.1/11804 alusel esitataval tõendil hilisemas võimalikus süüteomenetluses ette kindlaksmääratud jõudu ning lähtuvalt kohtupraktikast (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-57-07), mille kohaselt ei saa prokuratuur maksuhalduri poolt saadud teavet kasutada süüdistusaktis ja kohtus ning kohus ei saa neid tõendeid avaldada, kui süüdistatav ise ei taha nende tõendite avaldamist. Kaebuse esitaja väide, et maksuhalduri soovimatus tagada esitatava informatsiooni konfidentsiaalsus, st selle mittekasutamine tema vastu, on vastuolus õiglase menetluse põhimõtetega Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 6
(1)tähenduses, ei ole tõene. Kohtu arvates ei ole EIÕK artikli 6 lõige 1 käesolevas menetluses asjakohane, kuna eelnimetatud artikli lõige 1 ei kohaldu maksuasjades, samuti peavad üheks artikli 6 kohaldumise eelduseks rikutavad õigused või kohustused olema oma olemuselt tsiviilõiguslikud. Maksuõigus kuulub aga avaliku õiguse hulka ning on haldusõiguse eriosa üheks valdkonnaks. Kaebuse esitaja mittenõustumine sellega, et informatsiooni esitamisest keeldumise õiguse kasutamisel jääb kehtima kaasaaitamiskohustus ning ei muutu menetlusosalisel lasuv tõendamiskoormus, on põhjendamatu. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. MKS § 57 lg 3 kohustab maksukohustuslast korraldama raamatupidamis- ja maksuarvestust ning seda nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. 4 MKS § 58 kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. Seega ei ole maksukohustuslasel maksumenetluses vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus, mida reguleerivad MKS §-d 56-58 ja millest tulenevalt peab isik andma maksumenetluses selgitusi ning esitama tõendeid. Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, rikuks kaebaja kaasaaitamiskohustust. Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) 10.02.1983 otsusest asjas Albert ja Le Compte v Belgia ega ka muudest EIK lahenditest ei tulene, et kriminaalmenetluslikku vaikimisõigust tuleks eelistada kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja menetluse efektiivsele läbiviimisele, kui puudub oht, et avaldatud andmeid kasutatakse isiku süüdistamisel. EIK on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi (08.04.2004 otsus asjas Weh vs Austria, p 46). Kohtu arvates ei ole põhjendatud maksukohustuslase seisukoht, et õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest MKS § 64 lg 1 p 6 järgi on igaühel, kes esitab väite, et nõutav teave või dokumendid võiksid kaasa tuua tema enda või tema lähedase süüditunnistamise õigusrikkumises. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-1090 leidis kohus, et MKS § 64 lg 1 punktile 6 saab eelkõige tugineda juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada. EIK on oma 08.04.2004 otsuses asjas nr 38544/97 punktis 45 võtnud seisukoha, et juhul ,kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Isik võib keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest vaid juhul, kui need süüstavad teda või tema lähedasi. Seega ei saa keelduda igasuguse teabe andmisest. Kohus on seisukohal, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele ning seega ei välista see käesoleval juhul ka kaasaaitamiskohustust. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur ei ole lähtunud temal lasuvast tõendamiskoormusest, vaid on vastupidiselt lugenud, et kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole maksuhalduril vajalik tõendada sõidukite kasutamist ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, ei ole õige. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole maksukohustuslane maksuhaldurile dokumente esitanud, siis ei saa ka vastustajale ette heita selliste maksukohustust vähendavate dokumentide ja asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida vastustajale ei ole esitatud, mille üle tal ei ole valdust ning mida ei ole tal võimalik riiklikest andmebaasidest ega ka kolmandatelt isikutel saada. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur toimis õigesti, kui võttis aluseks Lõuna, Lääne ja Põhja Politseiprefektuuridelt saadud andmed ja tuvastas sõiduautode kasutamist ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, kuna sõidukeid on kasutanud ja nende sõidukitega liiklusrikkumisi toime pannud Henry Paala, Katrin Paala ja Danel Parmas, kes olid liiklusrikkumiste ajal õpilased ja ei omanud töösuhet XXX OÜ-ga. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, maksuhaldur on täitnud uurimisprintsiipi ning arvestanud maksu määramisel kõiki asjas kogutud tõendeid. 5 Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 6