Obsah (7)

§ 174§ 630§ 442§ 4§ 440§ 444§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-3633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 21.mai 2010 Valga, kirjalikus menetlus

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD Hagi aluseks olevad asjaolud 29.12.2008.a. toimus FIE K K (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja AS X nõudeavaldus summas 1 950 872,90.- krooni (Lisa 1) vaidlustati osaliselt pankrotihalduri poolt (Lisa 2). Pankrotihaldur vaidlustas AS X viivisenõude summas 201 870,33.- krooni ja 03.06.2008.a. nõudeõiguse loovutamise lepingust tuleneva nõude summas 525 603,90.krooni. Kokku vaidlustati pankrotihalduri poolt hageja nõue summas 727 474,23.- krooni. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõudele on vastu vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõude aluseks olevad faktilised asjaolud 2.

1. Pankrotihalduri poolt vaidlustatud viivisenõue 16.02.2007.a. sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik põllumajandustarvikute müügilepingu nr X, edaspidi “Leping” (nõudeavalduse Lisa 1), mille kohaselt müüs võlausaldaja võlgnikule põllumajandustarvikuid sh. väetisi. Võlausaldaja põhiosa nõue võlgniku vastu moodustab pankroti väljakuulutamise kuupäevaga kokku 896 141,94.- krooni ning see tuleneb perioodil 07.07.2006.a.-31.12.2007.a. esitatud arvetest. Hageja põhiosa nõuet nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidlustanud ei pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja. 29.12.2007.a. võlgnevuste tasumise kokkuleppe punkt 2.
2. kohaselt kui võlgnik ei tasu võlgnevust ja intressi hiljemalt tähtajaks, on müüjal õigus tühistada maksetähtaja pikendamine ning kogu võlgnevuse maksetähtaeg loetakse saabunuks vastavalt arvetel märgitud maksetähtaegadele. Võlausaldaja esitas vastava teate võlgnikule 09.06.2008.a. (nõudeavalduse Lisa 4). Võlgnikul on kohustus tasuda viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas alates arvetel märgitud maksetähtaegadest. Vastavalt pankrotiseadusele on võlausaldajal õigus arvestada viivist kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Seisuga 27.08.2008.a. moodustab Kokkuleppest tulenev võlausaldaja viivisenõue 403 740,66.- krooni (nõudeavalduse Lisa 6), mis vaidlustati osaliselt pankrotihalduri poolt. Hageja on seisukohal, et puudub õiguslik alus viivisenõude mittetunnustamiseks 201 870,33.krooni osas. Varasema kohtupraktika alusel võib väita, et ülemäära suureks ei ole üldjuhul loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest, reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (VÕS kommenteeritud väljaanne I, lk. 383) Tulenevalt olemasolevast kohtupraktikast (Riigikohtu lahend
3. juulist 2005.a. nr. 3-2-1-6605, lahend
4. septembrist 2005.a. nr. 3-2-1-72-05) ei ületa viivisenõude suurus põhinõuet ning on seega kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastavalt kohtupraktikale peab võlausaldaja põhjendama kahju olemasolu alles juhul, kui viivisenõue ületab põhinõuet (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-78-05). Samuti tuleb viivisenõude juures arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetlus on toonud hagejale kaasa majandusliku kahju ehk saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses ning kohtukulud (Riigikohtu lahend
5. juulist 2005.a. nr. 3-2-1-66-05, p 21 ja 22). Arvestades eeltoodut on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine (viivisenõude suurus on vähem kui pool põhinõudest) ning viivise nõude vähendamiseks puudub alus. 2.
6. Pankrotihalduri poolt vaidlustatud 03.06.2008.a. nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev nõue 09.02.2007.a. sõlmisid X AS ja võlgnik Võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, edaspidi “Kokkulepe 2” (nõudeavalduse Lisa 7), mille punkt 2.
7. kohaselt leppisid pooled kokku põhivõlgnevuse vähendamises 300 000.- kroonini ning selle tasumise tähtajas hiljemalt 01.11.2007.a. (Kokkuleppe 2 lisa 1). Võlgnik kokkulepet tähtaegselt ei täitnud. 03.06.2008.a. sõlmisid X AS ja Võlausaldaja nõudeõiguse loovutamise lepingu (nõudeavalduse Lisa 8), mille järgi loovutati põhinõue 300 000.- krooni koos kõrvalnõuetega võlausaldajale (p. 2.2.). Kokkulepe 2 punkt 3.
8. järgi oli võlausaldajal õigus arvutada intressi alates 02.11.2007.a. kuni pankroti väljakuulutamiseni. Vastav intressinõue moodustab 34 520,55.- krooni ning selle arvestus on toodud nõudeavalduse Lisas
9. Punkt 3.
10. kohaselt võlgnik kohustub tasuma viivist 0,15% päevas iga kokkuleppe alusel tasumisele kuuluva summa maksmisega viivitamisel. Vastav viivisenõue moodustab kokku 135 000.- krooni ning selle arvestus on toodud nõudeavalduse Lisas
11. Tulenevalt olemasolevast kohtupraktikast (Riigikohtu lahend
12. juulist 2005.a. nr. 3-2-1-66-05, lahend
13. septembrist 2005.a. nr. 3-2-1-72-05) ei ületa viivisenõude suurus põhinõuet ning on seega kooskõlas hea usu põhimõttega. 03.06.2008.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas X AS võlausaldajale külviku X tagasiostukohustuse täitmisest tekkinud nõude võlgniku vastu summas 56 083,38.- krooni. Nimetatud nõude alusdokumentideks on nõude loovutaja poolt võlausaldajale üle antud AS X 14.05.2008.a. liisingulepingu nr. X ülesütlemise teade võlgnikule, AS X 22.05.2008.a. teade nõudeloovutajale ning tagasiostuleping nr. X koos teatisega nr. X (nõudeavalduse Lisa 10). Nõude rahuldamisjärgud Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 02.02.2007.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mille alusel on kantud võlausaldaja kasuks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda ühishüpoteek summas 650 000.- krooni kinnistutele reg. nr. X ja X (nõudeavalduse Lisa 11). Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 02.02.2007.a. kommertspandi seadmise leping, mille alusel on kantud kommertspandiregistrisse võlausaldaja kasuks kommertspant summas 400 000.- krooni (nõudeavalduse Lisa 12). X AS ja võlgniku vahel sõlmiti 09.02.2007.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping (nõudeavalduse Lisa 13). 06.06.2008.a. sõlmiti võlausaldaja ja X AS vahel eelnimetatud hüpoteegi üleandmise ja asjaõigusleping, mille alusel on kantud võlausaldaja kasuks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda ühishüpoteek summas 350 000.- krooni kinnistutele reg. nr. X, X, X ja X (nõudeavalduse Lisa 14). Arvestades eeltoodut, on hageja kogunõue summas 1 950 872,90.- krooni tagatud pandiga 1 400 000.- krooni osas ning pandiga tagamata 550 870,90.- krooni osas, mis kuulub tunnustamisele PankrS 153 lg 1 p 2 kohaselt II järgu nõudena. Kuna nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet 1 223 398,67.- krooni ulatuses I järgu nõudena, siis taotleb hageja 176 601,33.- krooni tunnustamist I järgu nõudena (1 400 000.- miinus 1 223 398,67.-) ning 550 872,90.- krooni (1 950 872,90.- miinus 1 400 000.-) tunnustamist II järgu nõudena. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 4lg 1, Pankr

S § 106 lg 1, lg 4, § 107, § 153 lg 1 p 1 ja 2 võlausaldaja palub: Tunnustada esimese järgu nõudena FIE K K pankrotimenetluses AS X nõuet summas 176 601,33.- krooni ning teise järgu nõudena AS X nõuet summas 550 872,90.- krooni, tunnustatava kogunõude suurus 727 474,23.- krooni; Välja mõista FIE-lt K K (pankrotis) kõik kohtukulud. Kostja on 20.05.2010 kohtule esitanud kirjaliku vastuse, milles kostja tunnistab hagi. 27.08.2008.a. kuulutas Tartu Maakohus välja kostja pankroti. 29.12.2008.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur osaliselt hageja nõude summas 727 474,23.krooni. 27.01.2009.a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagi vaidlustatud nõude tunnustamiseks. Käesolevaga teatab pankrotihaldur, et ei vaidle hageja poolt esitatud hagile vastu ning tunnistab hageja nõuet summas 727 474,23.- krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 440võtab kostja hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. PankrS § 106 lg 1 ja 4 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Lähtudes asjaolust, et kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, ning PankrS § 106, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning tunnustada AS X nõuet FIE K K (pankrotis) vastu. Tunnustada esimese järgu nõudena FIE K K pankrotimenetluses AS X nõuet summas 176 601,33.- krooni ning teise järgu nõudena AS X nõuet summas 550 872,90.- krooni, tunnustatava kogunõude suurus 727 474,23.- krooni;

§ 162ja § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik