) § 46 alusel AS-le Hansapank kui kolmandale isikule korralduse nr 12-2.2/1558 teabe andmiseks, millega kohustas panka andma informatsiooni OÜ P maksumenetluses kolmel arvelduskontol toimunud rahaliste liikumiste kohta ajavahemikul 01.01.200531.10.2006.a. P peab maksuhalduri toimingut õigusvastaseks järgmistel asjaoludel:
lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril kohustus enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda isiku enda poole, kelle kohta ta teavet koguda soovib; kaebuse esitaja poole teabe saamiseks pöördumata ületas vastustaja oma pädevust ning rikkus kaebaja õigust anda maksuhaldurile nõutavat teavet ning olla informeeritud läbiviidavast kontrolltoimingutest; vaideotsuses toodud põhjendus AS Hansapank poole pöördumiseks eelnevalt kaebaja poole pöördumata, sest äriühing pole registreeritud maksukohustuslaste registris, on alusetu ja vastuolus
§-s 18 lg 1 ja §-s 21 sätestatuga; Äriseadustiku (ÄS) § 385 kohaselt juhib välismaa äriühingu filiaali juhataja, kelle elukoht peab olema Eestis. Pi juhatajaks on S. P ning filiaali kohta äriregistrisse kantud andmed vastavad ÄS §-s 387 sätestatud nõuetele. Eeltoodu tõttu ei ole õige 17.04.2008 OÜ-le P saadetud vastuses toodud faktiline põhjendus, et maksuhalduril ei olnud võimalik pöörduda teda huvitanud pangakonto valdaja poole ja küsida teda huvitanud teavet mistõttu ei olnud maksuhalduril ka põhjust pöörduda teabe saamiseks Hansapanga poole; 17.04.2008 vastuses OÜ-le P teatas maksuhaldur, et revideeritavale maksukohustuslasele ei saa avaldada nende kolmandate isikute nimesid, kellega OÜ P ei ole teinud tehinguid (p 4). Kuna aga Hansapangalt teavet sooviti, siis võib järeldada, et OÜ P maksumenetluses kogutakse teavet veel teiste kolmandate ja neljandate isikute kohta. Kuna OÜ P maksumenetluse varjus toimub tegelikult ka P tegevuse kontrollimine, on kaebaja isikuks, kellel on õigus nõuda, et enne kolmanda isiku, AS Hansapank, poole kohustava korraldusega pöördumust, nõutakse teabe esitamist vahetult temalt endalt mida ei ole tehtud; eeltoodu viitab maksuhalduri seadusest tuleneva õiguse kuritarvitamisele kaebaja suhtes; samuti on vaidlustatavate toimingute tegemine, mis väljendus teabe andmisele kohustamises, vastuolus haldusmenetluses kehtiva proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega (HMS § 2,
Kaebaja leiab, et kuigi välismaise äriühingu Eestis registreeritud filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, võib ta teatud juhtudel olla haldusõigussuhte subjektiks. PS §-st 15 tulenevast üldisest kohtusse pöördumise õigusest võib igaüks pöörduda oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Lahendis 3-3-1-68-03 leidis Riigikohus: Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhtes avaliku võimu kandja poolt. Asjaolu, et HKMS § 7 omistab kaebeõiguse eelkõige isikutele, ei ole eelnevaga vastuolus. ... Nii on ka välismaa äriühingute Eesti filiaalid kehtiva õiguse kohaselt iseseisvateks haldusõigussuhte subjektideks mitmetes valdkondades (näiteks krediidisuhted ja maksusuhted), kandes seadusega sätestatud kohustusi ning omades vastavaid õigusi. Haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes haldussuhetes. Seetõttu ei saa välistada ka välismaa äriühingu Eesti filiaali haldusprotsessiõigusvõimet üksnes põhjusel, et tegemist ei ole juriidilise isikuga. Vastustaja kaebusega ei nõustu (tl 33-35). OÜ P revisjoni raames andis Lääne maksu- ja tollikeskus 06.02.2008 AS-le Hansapank korralduse, millega kohustas adressaati esitama teavet kolme välismaise äriühingu arvelduskontode, sealhulgas ka P arvelduskonto nr 1120156668 kohta. Pärast korralduse täitmist AS Hansapanga poolt ja OÜ P teabenõude rahuldamist esitas P Maksu- ja Tolliametile vaide Lääne maksu- ja tollikeskuse toimingu, milleks oli teabe küsimine P arvelduskonto kohta, õigusvastaseks tunnistamiseks. Maksu ja Tolliamet vaiet ei rahuldanud leides, et toiming, mida vaidlustatakse, on seotud välismaise äriühinguga P, mitte selle Eesti filiaaliga, millest tulenevalt puudub Pil toimingu vaidlustamispädevus. Maksuhaldur märgib, et kaevatav toiming on juba läbinud kohtuliku kontrolli. Nimelt esitas 19.05.2008 Lääne maksu- ja tollikeskuse 06.02.2008.a. korraldusega nr 122.2/1558 teabe nõudmisele vaide ka P OÜ. Vaides taotleti Lääne maksu- ja tollikeskuse toimingu õigusvastaseks tunnistamist, toimingule eelnenud olukorra taastamist ja toimingu kaudu kogutud teabe kõrvale jätmist OÜ P maksumenetluses. Kaebus jäeti kohtute poolt rahuldamata; Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2009 otsus haldusasjas nr 308-1505 jõustus Riigikohtu 17.06.2009 lahendiga 7-1-3-210-09 OÜ P kassatsioonkaebust mitte menetlusse võtta. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et Lääne MTK 06.02.2008 korraldus nr 12-2.2/1558 oli õiguspärane ning selle aluselt tehtud toimingud ei olnud õigusvastased. 2 Vastustaja on ka seisukohal, et kaebuse väide nagu rikuks vaidlustatud toiming avaldaja
§-s 61 lg 2 sätestatud õigust olla informeeritud tema suhtes tehtavast toimingust ning anda ise maksuhaldurile kontrollimises nõutavat teavet ei ole õige.
Tallinna Ringkonnakohus on oma 08.04.2009 otsuse punktis 12 viitega Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2009 kohtuotsusele nr 3-072611 selgitanud, et:
lg 2 kohustab maksuhaldurit pöörduma esmalt teabe saamise taotlusega maksukohustuslase poole, alles seejärel, kui esinevad seaduses toodud takistused, võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teavet andma. Maksukohustuslaseks tuleb selle sätte tähenduses lugeda isikut, kelle kohta käiva maksumenetluse raames maksuhaldur tõendeid ja teavet kogub (käesoleval juhul kaebaja, kelle suhtes maksuhaldur revisjoni teostab), mitte isik, kelle kohta konkreetne teave käib (antud juhul välismaised äriühingud, kelle konto väljavõtet küsiti). Sellest sättest ei tulene maksuhaldurile kohustust järgida kolmandatele isikutele esitatava teabenõude korral mingit konkreetset järjekorda, st pöörduda kõigepealt äriühingu enda poole, alles seejärel krediidiasutuse poole selle äriühingu arvelduskontode kohta teabe saamiseks. Nii AS Hansapank kui ka vaidlusalused välismaa äriühingud on kaebaja osas käivas revisjonimenetluses kolmandateks isikuteks ning maksuhaldur ei ole rikkunud
Tsiteeritud lahendist tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus, mida ta väidab olevat kaebuse esitamise tinginud põhjendatud huviks, milles omakorda järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamiseks ei olnud kaebajal alust.
lg-st 2 ei tulene kaebaja õigust olla informeeritud tema suhtes tehtavast toimingust ning anda ise maksuhaldurile kontrollimiseks nõutatud teavet. Lääne maksu- ja tollikeskus on ka seisukohal, et avaldajal puudub kaebeõigus. Seda seetõttu, et välismaise äriühingu Eestis registreeritud filiaalile ei laiene mitte kõik emafirma õigused, vaid üksnes need, mis on seotud emafirma nimel kaupade ja teenuste püsiva pakkumisega Eestis. Sellele järeldusele on vastustaja jõudnud ÄS §-s 384 ja TuMS § 7 lg-s 3 sätestatust tulenevalt. Riigikohtu lahend 3-3-1-68-03 kinnitab küll välismaise äriühingu filiaali haldusprotsessiõigusvõime olemasolu, kuid sellest ei tulene kaebaja kaebeõigus käesoleval juhul, kui kaebuse esitaja väidab, et filiaal on õigustatud esitama kaebust emafirma suhtes läbiviidava toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Seejuures on kaebuses ebaõigesti kajastatud, nagu oleks vastustaja nõudnud AS-lt Hansapank P pangakonto väljavõtet. Tegelikult küsis vastustaja pangalt andmeid P pangakonto kohta. Vastustaja selgitab, et
lg 2 eesmärgiks on välistada juhtumid, kus maksuhaldur ei pea kinni eelkõige
sätestatust ja püüab tõendamiskoormuse maksumenetluses panna üksnes kolmandate isikute kanda.
lg 2 on kehtestatud piirangud kolmandate isikute, sealhulgas krediidiasutuste, liigse koormamise vastu. Seega kui maksuhalduril on võimalus saada teavet näiteks maksukohustuslase tehingupartnerilt, ei ole krediidiasutuse koormamine põhjendatud. Kui aga 3 maksukohustuslase tehinguparteritelt või muudelt isikutelt, kelle tehingute kohta on teabe saamine vajalik, ei ole informatsiooni või dokumente võimalik saada või on teabe saamine ebaproportsionaalselt raskendatud või aeganõudev, tuleb maksuhalduril teha
lg 3 kehtestatud tingimustele vastav korraldus, kus on põhjendatud asjaolud, miks koormab maksuhaldur teabe või dokumentide saamiseks just krediidiasutust. Lääne MTK 06.02.2008 korralduses on vastustaja krediidiasutusele põhjendanud, kes on isik, kelle maksumenetluse tarbeks teavet küsitakse, kes on isikud, kelle kohta teavet küsitakse, kuidas on küsitav teave soetud kontrollitava maksukohustuslase tehingutega ja miks on kõige otstarbekam ja kiirem võimalus saada informatsiooni just krediidiasutuselt. Seega vastas AS-ile Hansapank tehtud korraldus
Täiendavas seletus (tl 40-41) leiab kaebaja, et ta ei ole kontrollitaval perioodil revideeritava äriühinguga OÜ P majandustehinguid teinud ja seega on ta ise revideeritavaks, mitte kolmandaks isikuks ning ei ole õige vastustaja seisukoht, et AS-i Hansapank poole pöördudes ei ole rikutud
Eeltoodust tulenevalt on kaebajal põhjendatud huvi tema suhtes läbiviidud ebaseadusliku toimingu vaidlustamiseks. Vastuses kaebaja täiendavale seletusele (tl 53-55) osundab Lääne MTK esindaja, et „maksumenetluse mõttes on iga isik, kes omab teavet maksukohustuslase kohta, kolmandaks isikuks. Seega võib maksuhaldur
lg 1 alusel küsida teavet ka kahtlusaluse kauba osas toimunud tehingute erinevatelt osapooltelt, sõltuvalt sellest, kes vajalikke dokumente või teavet valdab. Takistuseks ei ole ka see, et lisaks maksukohustuslase kohta käivale informatsioonile sisaldavad dokumendid informatsiooni ka tehingute ahelas neljandate või viiendate isikute kohta. Teabe nõudmise põhjendatuse üle otsustamisel on määravaks asjaolu, et nõutud teave omab tähtsust konkreetse maksukohustuslase kohta käivas maksumenetluses.” Eeltoodust tulenevalt, vaatamata asjaolule, kas isik on teinud revideeritava maksukohustuslasega tehinguid vahetult või mitte, on ta maksumenetluses kolmandaks isikuks, kuna ta valdab teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja ei ole revideeritav isik. Revideeritav isik on maksukohustuslane, kelle maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust kontrollitakse ning kelle poolt valeandmete deklareerimise korral määratakse
OÜ P maksumenetluse raames ei saa maksuhaldur määrata maksusummat kaebuse esitajale. Haldusasjas nr 3-08-1505 on Tallinna Ringkonnakohus seonduvalt Lääne MTK 06.02.2008 korraldusega nr 12-2.2/1558 sedastanud: Nii AS Hansapank kui ka vaidlusalused välismaa äriühingud on kaebaja osas käivas revisjonimenetluses kolmandateks isikuteks ning maksuhaldur ei ole rikkunud
Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud vastustaja õigus pöörduda AS Hansapank poole P pangakontoga seotud teabe saamiseks ning ka kinnitatud vastustaja avaldatud 4 seisukoha õigsust seonduvalt välismaise äriühingu P kolmanda isiku seisundiga OÜ P revisjonis. Kohtu seisukoht OÜ P revisjoni raames andis Lääne maksu- ja tollikeskus 06.02.2008 AS-le Hansapank korralduse nr 12-2.2/1558, millega kohustas haldusakti adressaati esitama teavet kolme välismaise äriühingu arvelduskontode, sealhulgas ka P arvelduskonto nr 1120156668 kohta. Selle Pi poolt vaidlustatud Korralduse õigusliku alusena on viidatud
§-le 61 lg-tele 1 ja 3 millest lõige 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-07-2611 selgitanud, et maksukohustuslane
tähenduses on isik, kelle kohta käiva maksumenetluse raames maksuhaldur tõendeid ja teavet kogub (so antud juhul OÜ P), mitte isik, kelle kohta konkreetne teave käib, so mitte P
§-st 61 ei tulene maksuhaldurile kohustust järgida kolmandatele isikutele esitatava teabenõude korral mingit konkreetset järjekorda, mistõttu puudub maksuhalduril kohustus pöörduda kõigepealt äriühingu enda poole ja alles seejärel krediidiasutuse poole selle äriühingu arvelduskontode kohta teabe saamiseks. OÜ P maksumenetluses olid kolmandateks isikuteks nii P kui Hansapank ning vastustaja võis teabe saamiseks koheselt Hansapanga poole pöörduda. Sel põhjusel on vaidlustatud korraldus õiguspärane. Õige on ka maksuhalduri osundus, et Pil puudub antud asjas kaebeõigus. „Äriühingu filiaal“ tähistab tegutsemiskohta, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid mis eksisteerib nagu peaettevõtte esindus, millel on oma juhtkond ning mis on materiaalselt volitatud pidama läbirääkimisi kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et vajadusel on filiaalil juriidiline ühendus peaettevõttega, mille peakorter asub välismaal, ei pea pidama ärilist sidet peaettevõttega, vaid võivad tehinguid sõlmida tegutsemiskohas, mis moodustab ärile laienduse. Kuna välismaa äriühingu filiaali kaudu toimub kauba või teenuste pakkumine välismaa äriühingu nimel on Riigikohus märkinud, et haldusprotsessiõigusvõimet omavateks tuleb lugeda kõiki subjekte, kes saavad osaleda vastavates materiaalõiguslikes suhetes, n krediidi või maksusuhetes (3-3-1-68-03, p 15). Küll aga ei saa välismaa äriühingu filiaal esitada kaebust välismaa äriühingu eest. Käesolevas asjas aga ongi kolmandaks isikuks, kelle kohta maksuhaldur teavet nõudis välismaine äriühing P, mitte tema Eesti filiaal. HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad Pi poolt kantud õigusabi ja esinduse kulud summas 12 780.00 krooni (tl 46) tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 kohus 5 o t s u s t a s: 1. Jätta P kaebus täielikult rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.