Obsah (5)

§ 33§ 658§ 664§ 1028§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 09. november 2009 kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsi

) § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

§ 33

lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.

§ 658

lg 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

§ 664

lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.

§ 664

lg 2 sätestab, et kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Poolte vahel sõlmiti 09.06.2006 maaklerileping nr

1. Hageja leiab, et maaklerlepingut tuleb käsitleda kinnistu müügi eellepinguna. Hageja leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud eelleping, 4 2-07-3984 mis on pealkirjastatud maaklerlepinguna, ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, siis on see tühine algusest peale seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmise tõttu. Kostja hagi ei tunnista. Maaklerilepingu kehtivuse küsimuse osas leiab kostja, et hageja nõue on vastuoluline, kuna esialgselt esitatud hagiavalduses tunnistas ta ka ise maaklerilepingu kehtivust. Kohus leiab, et hageja seisukoht selle kohta, et maaklerlepingut tuleb käsitleda kinnistu müügi eellepinguna, on õige. Poolte vahel sõlmitud lepingu, mis on pealkirjastatud maaklerlepinguna (I kd, tl 3-4) punkti 2.
2. kohaselt kinnitab käsundiandja ehk hageja, et soovib omandada kinnisvara asukohaga Xxx, hinnaga 2 640 000 krooni. Lepingu punkti 2.
3. kohaselt tasus hageja kostjale ettemaksu summas 140 000 krooni. Lepingu punkti 4.
4. sätestab hageja kohustuse lepingu rikkumise korral tasuma kostjale leppetrahvi 100 000 krooni. Kohus leiab, et ainuüksi hageja lepingu punktis 2.
5. avaldatud soov konkreetse kinnistu omandamiseks ei ole asjaolu, mille alusel tuleks poolte vahel sõlmitud ja maaklerlepinguna pealkirjastatud lepingut käsitleda eellepinguna. Aluse poolte vahel 06.09.2006 sõlmitud lepingu käsitlemisena maaklerlepinguna annab lepingu punktis 4.
6. sätestatu, mille kohaselt hageja poolt lepingu tingimuste rikkumise, s.h kokkulepitud kinnistuostmisest loobumise või keeldumise eest on ette nähtud leppetrahv 100 000 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja poolt lepingu rikkumine tooks hagejale kaasa lisaks lepingu punktis 2.
7. sätestatud ettemaksu 140 000 kroonist ilmajäämisele ka leppetrahvi summas 100 000 krooni maksmise kohustuse, siis ei ole nimetatud summa mõistlik summa kinnisasja broneerimiseks. Kohus leiab, et eelnimetatu viitab, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegelikult tegemist kinnisasja müügi eellepinguga.

§ 33

lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-32-06. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel 06.09.2009 sõlmitud leping tühine. Kuna poolte vahel 06.09.2006 sõlmitud leping on tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada

§ 1028järgi.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 140 000 krooni ja viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vastavalt 06.09.2006 sõlmitud lepingule tasus hageja kostjale ettemaksu summas 140 000 krooni sularahas (I kd, tl 4). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb

§ 1028lg 1 alusel välja mõista tühise lepingu alusel alusetult saadud 140 000 krooni.

Hageja on palunud, juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude, tulenevalt asjaolust, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine, kostjalt välja mõista viivis summas 33 386.60 krooni seisuga 12.03.2009 ja sealt edasi viivis

§ 113

lg 1 ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni (II kd, tl 128-131, 170-176).

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kostjale lepingu järgi üle andnud 06.09.2006 30 000 krooni ja 07.09.2006 110 000 krooni (I kd, tl 4). 12.03.2009 seisuga on kostja viivitanud 06.09.2006 saadud 30 000 krooni tagastamisega 918 päeva. Nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis (30 000 – 9,5 % : 365) 7,8 krooni päevas, ehk 918 päeva eest 7 160.40 krooni. 12.03.2009 seisuga on kostja 110 000 krooni tagastamisega viivituses 917 päeva, mistõttu nimetatud aja eest kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis (110 000 – 9,5 % : 365) 28,6 krooni päevas ehk 917 päeva eest 26 226.20 krooni. Kokku kuulub kostjalt 12.03.2009 seisuga väljamõistmisele viivis 33 386.60 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue, 5 2-07-3984 mõista kostjale välja viivis

§ 113

lg 1 ettenähtud ulatuses, on põhjendatud ja tuleb rahuldada alates 13.03.2009 kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Kuna kohus on leidnud, et poolte vahel 06.09.2006 sõlmitud leping on tühine, siis tuleb vastuhagi, milles nõutakse hagejalt lepingust tuleneva leppetrahvi tasumist, jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad ja vastuväited ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda. Merike Varusk Kohtunik 6