Menetluskulud Hageja menetluskulud kannab R S. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kaja menetluse osaliseks või täielikuks taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps, xxxx sündinud tütar L, kelle ülalpidamises kostja sisuliselt osalenud ei ole, v.a. mõned üksikud korrad aastas. Hageja sissetulek on 5-7000 krooni, kuid tema kanda on igakuised lasteaiamaksud ning söögi-riiete kulud. Kostja hetkel ei tööta. Hageja soovib elatise väljamõistmist igakuuliselt elatise miinimumsummas 2175 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kohtule hagi kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud välja mõista elatis miinimumsummas 2175 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt elatise nõudmisel miinimumsummas ei ole vaja eraldi põhjendada ja tõendada lapse vajadusi. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 20.04.2010, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse kohaselt nõutakse elatis välja mõista alates hagi esitamisest, kui hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist . Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. Kostja ei ole hagile vaidlustust esitanud ja ei ole seega väitnud, et ta ei ole võimeline elatist maksma või et ta oleks seda teinud piisavas ulatuses ja regulaarselt.
lg.1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg.3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata.
lg.1 kohaselt tagaseljaotsusest võib välja jätta otsuse kirjeldava osa ehk hageja nõuded, kostja vastuväited ja esitatud tõendid.
lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole vastavat eraldi taotlust esitanud, kuid
S § 61 sätteid koosmõjus hinnates kohus leiab, et nimetatud suurusena on võimalik käsitleda elatise miinimusmmmat ühe lapse kohta ehk 2175 krooni.
lg.1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
lg.3 kohaselt otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohus selgitab hagejale, et
lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 01. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.