2-08-75070/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-75070 Tsiviilasi Mart Perteli hagi Andres Kägo vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja 100 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Perteli apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja Mart Pertel (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX XXXXXXX), esindaja adv Jevgenia Žurina Kostja Andres Kägo (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX X/XXXXX XX XXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind 100 000 krooni apellatsioonimenetluses RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu 20.novembri 2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Menetluskulude väljamõistmine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 2 annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
5. Mart Pertel esitas 11.11.2008 Harju Maakohtule hagi Andres Kägo vastu, paludes tunnustada oma omandiõigust kostja valduses olevatele Mart Perteli ja H. K. esemetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 200 000 krooni. 09.02.2009 vähendas hageja nõuet 100 000 krooni võrra.
6. Hagiavalduse kohaselt tõstis kostja 25.-27.02.2002 seadusliku aluseta hageja, H. K. ja viimase alaealise tütre välja nende elamispinnalt Tallinnas XXXXXXX XXX X/XXXXX XX. Hageja ja H. K. esitasid avalduse politseisse, kus algatati kriminaalasi. Tallinna Linnakohus mõistis kostja kriminaalasjas süüdi 22.09.2003 otsusega. Hageja ja H. K. tsiviilhagi jäeti lahendamiseks tsiviilmenetluse korras. Väljatõstmise tagajärjel jäid kostja valdusesse hagejale ja H. K.le kuuluvad esemed 222 750 krooni väärtuses. 10.07.2007 loovutas H. K. nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
7. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagi on esitatud pärast nõude aegumistähtaja lõppemist ja seega tuleb nõudele kohaldada aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 ja § 150 alusel ning vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsus.
8. TsÜS § 150 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduses esitatud andmetest tulenevalt algas aegumistähtaja kulg 27.02.
9. Seoses kriminaalasjaga peatus aegumise kulg ja seda aegumistähtaja hulka ei loeta. Aegumine peatus kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumiseni, s.o 14.01.2004, mil Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Aegumistähtaeg lõppes 14.01.
10. Hageja esitas hagi 10.11.2008, s.o pärast nõude aegumist. Täiendavalt märkis kostja, et kõik hagiavalduses loetletud esemed ei ole tema valduses. Enamiku neist on hageja ja H. K. ise kostja juurest ära viinud. Kostja on korduvalt hageja poole pöördunud, et viimane oma asjad ära viiks. Seega ei ole tõene väide, et kostja on asjade väljaandmisest keeldunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11. Maakohus jättis hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja 100 000 krooni väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.
12. Hagiavalduse kohaselt sai hageja oma õiguste rikkumisest teada 25.-27.02.
13. Sel ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel tuleb aegumistähtaega arvestada alates 1.07.
14. Juhindudes kehtiva TsÜS § 150 lg-st 1, § 160 lg-test 1 ja 3 ning § 168 lg-st 1 oli aegumine peatunud kuni 14.01.
15. Sel päeval otsustas Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Nõue aegus 14.01.
16. Järelikult on hageja nõuded aegunud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja nõudis hagiavalduses omandiõiguse tunnustamist, mis on oma olemuselt ka tuvastusnõue TsMS § 368 lg 1 tähenduses ning ei allu aegumisele. Maakohtu põhjendus nõude aegumise kohta ei ole asjakohane. Lisaks on oluline, et tulenevalt TsÜS § 155 lg-st 1 on 3 omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ka selle säte alusel ei ole hageja nõue aegunud.
18. Kohtuotsus on vastuoluline. Kui hagiavalduses nõudis hageja omandiõiguse tunnustamist, siis kohus on oma otsuses andnud õigusliku hinnangu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja küsimusele. Kohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Hageja asjad, millele omandiõiguse tunnustamist hageja nõuab, on kostja valduses. Pooled ei vaidle, et nimetatud asjad on hageja omad. Hageja soovis omandiõiguse tunnustamist, et saada kostja valdusesse jäänud asjade väärtuse hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
19. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole järginud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning see võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Käesolevas asjas jääb ebaselgeks, milliste nõuete lahendamist hageja soovis ja millised nõuded võeti kohtu menetlusse. Esialgses hagiavalduses palus hageja tunnustada oma omandiõigust kostja valduses olevatele Mart Perteli ja H. K. esemetele ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 200 000 krooni (t lk 4). Kohus jättis 24.11.2008 määrusega hagi käiguta, sest leidis, et nõue ei ole selle menetlusse võtmiseks piisavalt selge (t lk 17). 10.12.2008 täpsustas hageja oma nõuet, märkides, et nõue on suunatud asjade eest hüvitise nõudmisele (t lk 20). 09.02.2009 avalduses palus hageja kostjalt välja mõista rahalise hüvitise 100 000 krooni (t lk 39). 20.02.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ei ole märgitud, millised nõuded (või nõude) kohus menetlusse võttis (t lk 42). 19.08.2009 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse vaheotsuse tegemiseks, märkides selles hageja nõueteks omandiõiguse tunnustamise ja 200 000 krooni saamise nõude (t lk 52). 20.11.2009 otsuses on kohus jätnud rahuldamata hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja 100 000 krooni saamiseks.
22. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et asja õigeks ja seaduslikuks lahendamiseks oleks pidanud kohus esmalt selgeks tegema hageja nõude. Kohus käsitles aegumise küsimust üksnes kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aspektist. Sealjuures jättis kohus aegumise kohaldamisel välja selgitamata TsÜS § 160 kohaldamise eelduseks oleva asjaolu, s.o kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise aja. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, mitte kogu kriminaalmenetluse ajaks. Kohtuotsus ei sisalda ühtegi põhjendust ega viidet õigusnormidele selle kohta, miks kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hagi omandiõiguse tunnustamiseks.
23. Kuna hageja esitatud nõuded ja kohtu menetlusse võetud nõuded on ebaselged ja selles osas ei anna selgust ka apellatsioonkaebus, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese 4 astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea eeltoodud asjaolude tõttu antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist.
24. Kuna asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel. G. Kivinurm E.Liiv A.Tänav