I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Tsiviilasi saabus maksekäsu kiirmenetlusest nõude hagimenetluseks muutumise tõttu. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 19.12.2008.a. Placet Group OÜle SMS kiirlaenutaotluse 5 000 krooni laenu saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimub Placet Group OÜ internetikeskkonnas. 19.12.2008.a. kanti kostja taotletud laenusumma tema pangakontole. Laenusaaja tagastamise tähtajaks laenu ei tasunud. Placet Group OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Uuele võlausaldajale tunnistas kostja nõuet summas 6 900 krooni. 19.01.2009.a. sõlmisid pooled võlgnetava kohustuse täitmiseks võla tasumise kokkuleppe summale 6 600 krooni. Kostja võlgnevust ei tasunud. 18.10.2009.a. pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Pärnu Maakohtusse ja tasus selleks riigilõivu 750 krooni. Pärnu maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku,millele kostja esitas vastuväite. Kuna poolte vahel on sõlmitud võlaõiguslik kokkulepe, siis palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 6 600 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1-2, 76 lg. 1, 82 lg. 1 ja 7 alusel. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning nõus kompromissi sõlmimisega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – võla tasumise kokkulepe, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta, volitusi tõendavad dokumendid. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 27.04.2010.a. saatis hagimaterjali kostjale allkirja vastu ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 29.04.2010.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimetatud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 29.05.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul
§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.