2-09-37110/23

1 2 – 09 – 37110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „20“mail 2010.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 09 – 37110 Tsiviilasi: K.H.´e hagi O.H.´i vastu järgmiste nõuetega: 1) tuvastada „26“septembril 2004.a. sündinud alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), põlvnemine isast, O.H.´ist ja 2) mõista O.H.´ilt välja elatusraha alaealise lapse: P.H.´e (isikukood xxx), ülalpidamiseks 2 175.- krooni kuus, tagasiulatuvalt, alates 31.juulist 2008.a. kuni lapse täiealiseks saamiseni, K.H.´e kasuks. Hagi hind: 44 575.krooni; Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja: K.H. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: O.H. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: P.H. (isikukood: xxx, sündinud: 26.septembril 2004.a., elukoht:xxx); Alaealisel lapsel lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub, seaduslik esindaja lapse ema: K.H.; Kohtuistungi toimumise „03“mai 2010.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk Riina Palmi, hageja, K.H. ning kostja, O.H.; RESOLUTSIOON: Jätta K.H.´e (isikukood: xxx, elukoht: xxx) hagi O.H.´i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta K.H.´e kanda. Mõista K.H.´elt välja 3 600.- krooni (kolm tuhat kuussada krooni ja 00 senti) ekspertiisitasu Eesti Vabariigi kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD K.H. esitas kohtusse hagiavalduse O.H.´i vastu nõudega tuvastada 26.septembril 2004.a. sündinud alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx) põlvnemine isast, O.H.´ist. Pärast põlvnemise tuvastamist palus K.H. kohtul O.H.´ilt välja mõista elatusraha, 2 175.- krooni kuus, K.H.´e kasuks, alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), ülalpidamiseks, tagasiulatuvalt, alates 31.juulist 2008.a. kuni P.H.´e (isikukood: xxx) täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt elasid K.H. ja O.H. faktilistes abielulistes suhetes kuue kalendrikuu vältel, alates 2003.a. lõpust kuni 2004.a. suve lõpuni, O.H.´ile kuuluvas korteris, aadressiga: Hariduse 4 – 45, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa. K.H.´e kuuendal raseduskuul lahkus O.H. K.H.´e juurest. O.H. ostis endale eramaja ning lõi endale uue pere. K.H.´el 26.septembril 2004.a. sündinud tütart: P.H.´t (isikukood: xxx), keeldus O.H. oma lapseks tunnistamast, mille tõttu registreeriti P.H.´e (isikukood: xxx) sünd perekonnaseisuasutuses, kui vallaslapse sünd. Hagiavalduse esitamise ajal K.H.´e ja O.H.´i vahel mingeid suhteid ei olnud, aga samuti ei maksnud O.H. alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), ülalpidamiseks, vabatahtlikult elatusraha. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, O.H., kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu, kuna kostja ei ole K.H.´e lapse isa (tl.46-47). Kirjaliku vastuse kohaselt palus O.H. kohtul määrata molekulaargeneetiline ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks ning alles pärast põlvnemise tuvastamist oli O.H. nõus maksma 3 ka elatusraha alaealise lapse ülalpidamiseks. Negatiivse DNA – testi tulemuse korral palus O.H. jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, K.H., palus kohtuistungil hagi rahuldada. K.H. selgitas kohtule kohtuistungil, et ta ei olnud rahul DNA – ekspertiisiga, mis välistas täielikult P.H.´e (isikukood: xxx) põlvnemise O.H.´ist. K.H. leidis kohtuistungil, et ekspertiisiakt oli vale, kuna seal ei olnud ära toodud, kui suure tõenäosusega ei olnud O.H. K.H.´e lapse bioloogiline isa. K.H. väitis kohtuistungil, et enne O.H.´iga kooelu alustamist ei ole ta olnud mitte ühegi teise meesisikuga seksuaalvahekorras. Uues ekspertiisi tegemiseks K.H. kohtuistungil nõus raha maksma ei olnud, mille tõttu kohus uut ekspertiisi ei määranud. Kostja, O.H., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus kohtul jätta K.H.´e poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna, O.H.´i arvates, püüdis K.H. viia kohut eksitusse. O.H.´i ja K.H.´e kooselu algas hiljem hagiavalduses väidetust, kuna O.H. tutvus K.H.´ega alles 2004.a. jaanuaris. 2003.a. lõpus ei olnud O.H. K.H.´ega isegi mitte tuttav. Seksuaalvahekorras oli O.H. K.H.´ega alles 2004.a. veebruaris. O.H. asus kohtuistungi seisukohale, et K.H. valetas O.H.´inile oma raseduse kohta, sest K.H. oli rase juba enne O.H.´iga tutvumist. O.H. sai valetamisest aru, mille tõttu katkestas ka edasise kooselu K.H.´ega. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Tunnistaja, Tatjana Hlobõstina, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on O.H.´i endine seaduslik abikaasa. Tunnistaja ütluste kohaselt kohtuistungil, lahutasid tunnistaja ja O.H. registreeritud abielu 2001.aastal. Pärast lahutust elasid endised abikaasad edasi koos ühise perena alates 2002.aastast aadressil: xxx. Kooselu ajal viibis O.H. igal päeval ja öösel kodus, aga samuti ei käinud O.H.´i juures teisi naisterahvaid. Tunnistaja ja O.H.´i vahel oli tüli 25.detsembril 2003.a.. Peale tüli lahkus tunnistaja O.H.´i juurest. O.H.´i juurde jäi edasi elama tunnistaja ja O.H.´i ühine poeg. Tunnistaja mäletab, et suhte lõppemise ajal oli O.H.´il peatrauma, mille tõttu O.H. oli kogu aeg kodus ja ei käinud väljas. Kohus luges K.H.´e hagi O.H.´i vastu põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. K.H.´e hagiavaldusega O.H.´i vastu (tl.1). Fotoärakirjaga P.H.´e (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.2), mille kohaselt oli alaealise lapse sünd registreeritud vallaslapse sünnina (isa kohta andmed puudusid), lapse emaks oli K.H.. Jõhvi Vallavalituse õiendiga 30.juulist 2009.a. (tl.3) K.H.´e perekonna koosseisu kohta. Eluruumi üürilepinguga (tl.4-7), mille kohaselt üüris K.H. eluruumi, 4 aadressiga: Hariduse 4 – 45, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, O.H.´ilt. K.H.´e poolt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega (tl.8-10). K.H.´e menetlusabi taotluse lahendamiseks tehtud päringutega, aga samuti ka vastustega (tl.11-37). Viru Maakohtu 16.septembri 2009.a. määrusega (tl.38-39) K.H.´ele menetlusabi andmise kohta. Viru Maakohtu 17.septembri 2009.a. määrusega (tl.41) hagi menetlusse võtmise kohta. Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.42) O.H.´i andmetega. O.H.´i kirjaliku vastusega hagile (tl.4647). K.H.´e kirjaliku seisukohaga 13.novembrist 2009.a. (tl.50). Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 25.jaanuarist 2010.a. (tl.51-53). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendiga 22.märtsist 2010.a. (tl.64). Ekspertiisaktiga nr.GE – 0121 – 10 / 0296 22.märtsist 2010.a. (tl.65-66), millega kohus luges tõendatuks, et DNA analüüsi tulemuste alusel ilmnes, et üheteistkümnes uuritud DNA piirkonnas ei olnud O.H.´il alleeli, mille alaealine laps: P.H. (isikukood: xxx), on saanud oma bioloogiliselt isalt. Kohus luges tõendatuks, et ekspert asus ekspertiisiaktis seisukohale, mille kohaselt ei saa O.H. olla alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), bioloogiline isa. Õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (tl.67), mille kohaselt moodustus käesoleva tsiviilasja raames tehtud ekspertiisi kogumaksumus 3 600.- krooni. 03.mail 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §38 sätteid, mille kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. Vastavalt PkS §42, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. PkS §49 ja §50 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine 5 on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vastavalt PkS §60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS §70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei ole esinenud PkS §61 lg.6 nimetatud asjaolusid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et K.H.´e hagi O.H.´i vastu oli kõigi nõuete osas põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine P.H. (isikukood: xxx) ei põlvnenud O.H.´ist, mis tähendas, et K.H. oli esitanud hagi põlvnemise tuvastamiseks O.H.´i vastu, kui juhusliku meesisiku vastu. Kohus luges tõendatuks, et alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx) bioloogilise isa vastu K.H. hagi esitanud ei olnud, aga samuti ei olnud kohtule ka teada alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx) võimalik bioloogiline isa. Kohus luges tõendatuks, et eeltoodud asjaoludel tuli K.H.´e hagi jätta kõigi nõuete osas rahuldamata, aga samuti tuli panna K.H.´e kanda kõik kohtukulud. Kohus asus seisukohale, et PkS §38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kohus luges tõendatuks, et P.H.´e (isikukood: xxx) põlvnemist emast: K.H.´est tõendas hageja nõuetekohaselt sünnitusmajast väljastatud arstitõendiga, esitades selle dokumendi perekonnaseisuasutusele. P.H.´e (isikukood: xxx) põlvnemise tõendamiseks isast, tuleb K.H.´el kindlaks teha isik, kes eostas alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx). Kohus luges tõendatuks, et kohtule K.H.´e poolt esitatud kaudsete tõenditega kooselu, üürilepingu jt. asjaolude kohta ei olnud K.H.´el võimalik kohtule tõendada, et just O.H. eostas alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), vaatamata asjaolule, et O.H. ise kohtuistungil ei eitanud, et ta oli olnud K.H.´ega kunagi seksuaalvahekorras. Kohus luges tõendatuks, et inimese füsioloogiliste protsesside eripära tõttu ei too iga meesisiku seksuaalvahekord naisisikuga 6 endaga vältimatult kaasa lapse eostamist, naisisikuga seksuaalvahekorras olnud meesisiku poolt. Lapse eostamiseks on vajalik lisaks veel ka paljude teiste, mehe ja eriti naise, füsioloogiliste protsesside kokkulangevust seksuaalvahekorra ajal. Kohus asus seisukohale, et asjaolu, kas O.H. eostas lapse või mitte, saab usaldusväärselt tõendada ainult ekspertiisiaktiga nr. GE – 0121 – 10 / 0296 22.märtsist 2010.a.. Kohus asus seisukohale, et lapse eostamist või mitteeostamist ei saa otseselt tõendada ainuüksi O.H.´i poolt esitatud tunnistaja, T. H., ütlustega kohtuistungil. Antud juhtumil olid tunnistaja, T. H., ütlused kooskõlas tsiviilasjas tehtud ekspertiisi aktiga nr.GE – 0121 – 10 /0296 22.märtsist 2010.a., millega luges kohus tõendatuks, et T. H. ütlused käesolevas tsiviilasjas olid kaudseks tõendiks selle kohta, et O.H. alaealist last: P.H.´t (isikukood: xxx) ei eostanud, millise asjaolu tõttu ei saa O.H. olla alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), bioloogiliseks isaks. Sama asjaolu tõttu ei olnud kohtul võimalik tuvastada alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx), põlvnemist O.H.´ist. Kohus luges tõendatuks, et kuna P.H. (isikukood: xxx) ei põlvnenud O.H.´ist, siis ei olnud O.H. P.H.´e (isikukood: xxx) vanemaks, millest tulenevalt ei olnud O.H.´il ka alaealise lapse: P.H.´e (isikukood: xxx) ülalpidamiskohustust. Johannes Külaots Kohtunik