ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2717 Haldusasi P.L kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja P.L, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD P.L esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et 10.04.2009 pärast õhtusööki tõi valvur Astrid Porman kaebajale ja tema kambrikaaslasele A.M-le blanketid seletuste kirjutamiseks ning teatas, et keegi on tema kohta midagi halvasti öelnud. Ta ei kuulunud küll täpselt, kes ütles, kuid kuulis, et keegi on tema aadressil halvasti öelnud. Astrid Porman andis kaebajale ja tema kambrikaasalasele kätte blanketid seletuste kirjutamiseks ja ähvardas, et „Kui te ei kirjuta, kes karjus, siis ma kirjutan teie kahe kohta raporti“. Kaebaja keeldus seletuskirja kirjutamast, sest tal ei olnud midagi kirjutada ning ta ei teadnud, kes valvur Astrid Porman´it solvas. Valvur Astrid Porman käis sama avaldusega kaebaja ja tema kambrikaaslase juures kolm korda. Nädala aja pärast tuli inspektor-kontaktisik Annika Kala ja teatas, et kaebaja kohta on algatatud distsiplinaarmenetlus selle eest, et ta on ebaviisakalt väljendunud valvur Astrid Porman´i aadressil. Kaebaja tundis huvi, miks tema üksi saab raporti, kuna ta ei viibi üksi selles kambris ja pealegi valvur Astrid Porman´i jutust tuleneb, et ta ei tea täpselt, kes karjus, mistõttu raporti peavad saama mõlemad. Inspektor-kontaktisik Annika Kala ütles kaebajale, et ainult tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus ning 06.05.2009 sai kaebaja teada distsiplinaarkaristusest, milleks oli kümme ööpäeva kartserikaristust. Kaebaja märgib, et tema 3-09-2717 sellekohane vaie jäeti Justiitsministeeriumi poolt rahuldamata. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete tõendite alusel on langetatud otsus selle kohta, et ta käitus süüliselt ja solvas valvur Astrid Porman´it. Kaebaja selgitab, et seletuskirja ei kirjutanud ta sellepärast, et tal ei olnud midagi selgitada ning Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Kohtuistungil jäi P.L kaebuses toodud seisukoha juurde, st, et teda karistati alusetult, sest ta ei ole vanglaametniku poole ebatsensuursete sõnadega pöördunud. Samuti pole kaebaja toitu juurde nõudnud ega üldse luugi juurde läinud ega midagi rääkinud. Kaebaja arvates Astrid Porman valetas, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu. Vastustaja Viru Vangla peab P.L kaebust põhjendamatuks ja selgitab, et Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati P.L´le vanglaametniku poole ebatsensuurse väljendiga pöördumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. 25.05.2009 esitas kaebaja vaide Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks ning Justiitsministeeriumi 19.10.2009 vaideotsusega nr 11-7/9446 jäeti P.L vaie rahuldamata, kuna leiti, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on seadusega kooskõlas. Viru Vangla viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS-st, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud käituma vanglateenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakalt. Kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine VangS-e ja vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kümne ööpäevase kartserikaristusega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt kasutas kaebaja valvur Astrid Porman´i aadressil ebatsensuurset väljendit ning seda kinnitab ka valvuri ettekanne nr 1521, millest nähtub, et 10.04.2009 kell 17.25 toidu jagamise ajal andis kambris nr 2114 viibiv kinnipeetav P.L pärast enda ja kambrikaaslase toidu kättesaamist toidujagajale veel kaks kaussi, soovides toidule lisa. Valvur Astrid Porman andis korralduse kausid ära võtta, mille peale P.L reageeris ebatsensuurse väljendiga (väljend märgitud Astrid Porman´i ettekandes nr 1521). Ebaviisakas käitumine vanglaametnikuga on vastusolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra pdes 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega ja seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Annika Kala, kes teavitas kaebajat 27.04.2009 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning andis kaebajale võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja juhtunu kohta seletust ei andnud ning keeldus allkirjastamast teatist distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Menetleja kogus asjas olulised tõendid, mille alusel koostas distsiplinaarmenetluse protokolli. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on seadusega kooskõlas, sest distsiplinaarkorras karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Asjas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi. Samuti on karistus määratud selleks seadusega ettenähtud tähtaja piires selleks pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga. Kaebaja eitab süülise teo toimepanemist ning selgitab, et 10.04.2009 pärast õhtusööki tõi valvur Astrid Porman talle ja tema kambrikaaslasele A.M-le 2
(4)3-09-2717 blanketid seletuskirja kirjutamiseks. Valvur teatas, et keegi on tema aadressil ebaviisakalt väljendanud, kuid ta ei kuulnud, kes see oli. Kaebaja selgitab, et ta ei tea juhtunust midagi ja keeldus seletuskirja kirjutamast. Kaebaja leiab, et kuna valvur Astrid Porman ei olnud kindel, kes tema peale karjus, siis jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel süü tuvastati. Viru Vangla väitel on kaebaja väide selle kohta, et valvur ütles talle, et ta pole kindel, kes tema aadressil ebatsensuurselt väljendus, paljasõnaline, sest valvur Astrid Porman koostas ettekande P.L käitumise kohta, kuid kaebaja kambrikaaslase kohta ettekannet ei ole koostatud. Kinni peetavate isikute võimalike rikkumiste kohta ettekannete koostamine on osa vanglaametnike igapäevastest tööülesannetest ning vanglaametnikel ei ole põhjust koostada alusetuid ettekandeid. Põhjust, miks valvur Astrid Porman oleks pidanud koostama alusetu ettekande rikkumise kohta, mida kaebaja tegelikult toime ei pannud, ei ole nimetanud ka kaebaja ise. Kõneallolevast valvur Astrid Porman´i ettekandest selgub, et intsident toimus toidu jagamise ajal, kui kaebaja pärast enda ja kambrikaaslase toidu kättesaamist ulatas veel kaks kaussi toidulisa saamiseks, kuid valvur andis korralduse kausid ära võtta. On tõenäoline, et kaebaja oli rahulolematu selle tõttu, et ta ei saanud lisatoitu ning kasutas seetõttu ettekandes märgitud väljendit. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati kaebajat VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks ning piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS § 22, §-de 30-32, §-de 34-38, § 41, §-de 43 ja § 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Justiitsministeeriumi 19.10.2009 vaideotsuses nr 11-7/9446 leiti, tuginedes VangS § 63 lg 1 p-le 4 ja § 67 p-le 1, Viru Vangla kodukorra p-dele 8.1, 8.1.3 ja 8.2.4, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on seaduslik ning tuginedes HMS § 85 p-le 1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebajat karistati tema poolt vaidlustatud Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Valvur Astrid Porman´i 10.04.2009 ettekandest nr 1521 nähtub, et 10.04.2009 kell 17.25 toidu jagamise ajal andis kambris nr 2114 viibiv kinnipeetav P.L pärast enda ja kambrikaaslase toidu kättesaamist toidujagajale veel kaks kaussi, soovides toidule lisa. Valvur Astrid Porman andis korralduse kausid ära võtta, mille peale P.L reageeris ebatsensuurse väljendiga valvur Astrid Porman´i aadressil. Eelpoolnimetatud ettekandes ning distsiplinaarmenetluse protokollis äratoodud fraas on tõepoolest ebatsensuurne ja selle adressaadile solvav ning sellise väljendi kasutamine on vastuolus Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatuga ning tunnustatud viisakusreeglitega (t.lk.21, 22). Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema viisakas vanglateenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega. Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja tutvus 10.12.2008 vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga ja sellekohane allkirjaleht on tema isiklikus toimikus. Seega pidi kaebaja olema teadlik kohustusest käituda vanglaametnikega viisakalt ja keelust teiste inimestega suhtelemisel kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Kaebaja ise eitab ebatsensuurse väljendi kasutamist, kuid ebatsensuurse väljendi kasutamine on tõendatud valvur Astrid Porman´i ettekandega nr 1521, millest nähtub, et toidu jagamise ajal, kui kaebaja pärast enda ja kambrikaaslase toidu kättesaamist ulatas toidujagajale veel kaks kaussi, soovides toidule lisa, andis vanglaametnik korralduse kausid ära võtta. Sellises situatsioonis oli valvurile üheselt selge, et ebatsensuurse väljendi kasutajaks oli P.L. Kaebaja näitas üles rahulolematust kuna sai aru, et lisatoitu talle ei anta, mistõttu ägestudes kasutas ebatsensuurset väljendit vanglaametniku aadressil. Kaebaja on varasemalt selgituste andmisest keeldunud 3
(4)3-09-2717 ning oma vaides selgitas ta, et intsidendi toimumise ajal tema magas. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks ametnik kirjutama alusetu ettekande teo koha, mida kaebaja toime ei pannud. Kohus leiab, et kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole solvavat väljendit kasutanud, ei ole usutavad. Puudub põhjus, miks oleks ametnik pidanud kirjutama ilma igasuguse aluseta kinnipeetava kohta ettekande konkreetse teo kohta, mida kaebaja tegelikult toime ei ole pannud. Viru Vangla direktor tugines kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel VangS § 63 lg-le 2, mis sätestab noorele kinnipeetavale kohaldatava erisuse, mis seisneb selles, et noorele kinnipeetavale määratud kartserikaristus ei tohi väldata 20-st ööpäevast enam. VangS § 77 kohaselt on noor kinnipeetav isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21 aastat. Käesoleva distsiplinaarasja materjalidest nähtub, et kaebaja sai 02.03.2009 21aastaseks, mistõttu on tema suhtes VangS § 63 lg 2 kohaldamine põhjendamatu. Eeltoodu tähendab, et vangla tugines käskkirja andmisel kaebaja suhtes õiguslikule alusele, mis oli tema suhtes soodsam. Kohtuistungil kaebaja eitas, et ta palus täiendavat toiduportsjonit, aga samuti seda, et ta väljendus valvur Astrid Porman´i aadressil ebatsensuursete sõnadega (väljend sisaldub Astrid Porman´i 10.04.2009 ettekandes nr 1521 t.lk.22). 10.04.2009 koostati akt seletuskirjast keeldumise kohta, millest nähtub, et kinnipeetav P.L keeldus andmast seletusi tema kohta koostatud ettekandes toodud faktide kohta. Seletuskirja andmisest keeldumist kinnitavad tunnistajad Astrid Porman ja Aivo Laanemets( t.lk.23). Kohtuistungil kaebaja eitas toimunut ja selgitas, et teda karistati alusetult, et ta pole lisatoitu nõudnud, pole üldse toiduluugi juurde läinud ega midagi rääkinud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vanglateenistuja kirjutas ettekandes, et ta kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja esitas taotluse kutsuda kohtuistungile ütluste andmiseks tema kambrikaaslane A.M. Kohus taotlust ei rahuldanud., kuna kaebaja ei selgitanud, mille kohta võib kambrikaasalane ütlusi anda. Valvur Astrid Porman´i 10.04.2009 ettekandest nr 1521 nähtub üheselt, et kaebaja ulatas toidujagajale veel kaks kaussi lisatoidu saamiseks ning saades keelduva vastuse, oli väga ärritunud ja väljendus valvur Astrid Porman´i aadressil ebatsensuurselt. Samast ettekandest nähtub, et selle intsidendi juures viibis III üksuse valvur Aivo Laanemets. Seega kinnitavad kaks vanglaametnikku, et P.L soovis toidule lisa, ulatades pärast söömist kausid valvur Astrid Porman´ile. Samast ettekandest nähtub, et valvur Astrid Porman andis P.L-le seadusliku korralduse kausid ära võtta ning pärast kausside äravõtmist kasutas P.L tema suhtes ebatsensuurset venekeelset väljendit. Kuna valvur Astrid Porman kirjutas ettekande ainult P.L kohta, siis järelikult käitus süüliselt ainult kaebaja. Kambrikaaslase A.M kohta valvur Astrid Porman ettekannet ei ole kirjutanud. Seega on valvurite Astrid Porman´i ja Aivo Laanemets´a ettekandega tõendatud, et P.L nõudis toidulisa ja solvas ebatsensuursete sõnadega valvur Astrid Porman´it. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.06. 2010 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)