← Eesti

3-08-2613/13

Obsah (11)§ 221§ 6§ 22§ 2§ 20§ 21§ 10§ 23§ 9§ 7§ 233

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2613 Haldusasi Raja Era OÜ k

) § 221 kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Kaebaja viitab asjaolule, et Raja Era OÜ on põllumajandusega tegelev ettevõte ning lähtudes sellest tegi vastustaja ka esimese piiride kulgemise ettepaneku 50 ha maa erastamiseks. 28.10.2008 ja 04.12.2008 kirjades on asunud vastustaja seisukohale, et piiride kulgemise ettepanekut tuleb muuta. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt Tiimuse laudas ei peeta piisaval hulgal lambaid ja seetõttu puudub ka vajadus 50 ha maa erastamiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-3-02, milles selgitati, et põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatusega eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine põllumajandussaaduste müümise eesmärgil. Ainuüksi tulu, kulu või põllumajandussaaduste kui kauba puudumisest ei olnud õige teha järeldust, et isik ei tegelenud põllumajandusliku toomisega

ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ kohaldamisele kuuluva redaktsiooni mõttes. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine eesmärgiga müüa põllumajandussaadusi. Eeltoodu alusel järeldab kaebaja, et oluline ei oleks isegi loomade puudumine, vaid tähtis on, et isiku tegevus on eesmärgipärane. Tegemist on põllumajandusliku tootmisega tegeleva ettevõttega, mille põhikarjas on üle 200 lamba ning 2007. aastal sai kaebaja lambakasvatusest müügitulu 34 000 krooni. Ka käesoleval ajal jätkub lambakasvatus. Piiride kulgemise ettepaneku muutmise üheks põhjenduseks oli asjaolu, et laudas oli vaid kolm lammast. Kaebaja ei toonud põhikarja üle Tiimuse lauta, sest tema õiguslik seisund oli ebaselge ning kaebaja ei teadnud, millises ulatuses saab ta kasutada rohumaid lammaste karjatamiseks. 200 lamba karjatamiseks ei piisa vastustaja poolt pakutud ühest hektarist maast ning seetõttu ei toodudki põhikarja Tiimuse lauta. Kaebaja arvates ei ole vaidlust selle üle, et ta on põllumajandusliku tootmisega, st loomakasvatusega tegelev isik ja tema puhul tuleb kohaldada

§ 221(maa erastamise ulatus).

Alates

  1. aastast on vastustaja esitanud kaebajale erinevaid tingimusi erastamistoimingute lõpuleviimiseks (nt parendustoimingute tegemist Tiimuse lauda juures).
  2. aastal kinnitas vastustaja jätkuvalt, et pärast parendustööde tegemist (aamtalade vahetus) saab erastamisega edasi minna. Vastustaja kinnitas pidevalt nõupidamiste ja telefonivestluste käigus, et ca 50 ha maa erastamiseks takistusi ei ole. Kaebajale esitati ka esialgne piiride kulgemise ettepanek. 2

(14)3-08-2613 Kaebaja märgib, et ka Riigikohus on leidnud, et usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maa erastamise otsustamisel peab arvestama. Kaebajale on mitme aasta vältel kinnitatud, et pärast lauda kordategemist on vastustaja nõus lauda juurde erastama ca 50 ha maad. Eeltoodust kaebaja järeldab, et tal on tekkinud õigustatud ootus erastamistoimingute lõpuleviimiseks. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja avalduse maa erastamiseks
  1. aasta jaanuaris ning maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 19 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud teostama kõik maa ostueesõiguse erastamise eeltoimingud kolme kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Kaebaja viitab ühtlasi haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-le 4, mille kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Esmase piiride kulgemise ettepaneku edastas vastustaja kaebajale 20.12.2007, st kaks aastat pärast avalduse esitamist. Viivituse põhjuseid kaebajale ei selgitatud, mistõttu oli viivitus õigusevastane ja sellest tulenevalt kaalub kaebaja kaebuse esitamist kahju hüvitamiseks. Erinevalt vastustajast on kaebaja sooritanud kõik nõutavad temapoolsed toimingud. Samas on vastustaja põhjendusteta muutnud esialgset piiride kulgemise ettepanekut. Kaebaja peab sellist käitumist õigusevastaseks ja leiab, et erastamistoimingud tuleb lõpule viia esialgse piiride kulgemise ettepaneku kohaselt. Kaebaja palub tühistada Vihula Vallavalitsuse 27.10.2008 kirjaga edastatud piiride kulgemise ettepanek ja kohustada Vihula Vallavalitsust lõpule viima erastamistoimingud Tiimuse lauda juurde maa erastamiseks 08.01.2008 piiride kulgemise ettepanekus toodud tingimustel. Vastustaja Vihula Vallavalitsus peab Raja Era OÜ kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja seletuse kohaselt selgitas vald välja ja võttis 19.05.2005 teatisega nr. 496 arvele Noonu külas asuva ehitise (Tiimuse laut, ehitisregistri kood nr. 1202280-45). 08.12.2004 otsusega nr.250 tunnistati ehitis peremehetuks ning Vihula Vallavolikogu hõivas selle. Ehitise viimane teadaolev kasutusaasta oli
  2. 30.05.2005 võõrandas Vihula vald Tiimuse lauda OÜ-le CityInvesteeringud & Konsultatsioonid. Nimetatud äriühing esitas 01.07.2005 Vihula Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks pindalaga ca 50 ha. 24.01.2006 omandas Tiimuse lauda Raja Era OÜ (asukoht Loe küla Raikküla vald Raplamaa). 06.06.2006 esitas Raja Era OÜ Vihula Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks suuruses ca 50 ha. Avalduses Raja Era OÜ märkis, et tal puuduvad andmed senise maakasutuse kohta. Kaebaja esitas 15.05.2006 Vihula Vallavalitsusele avalduse, milles palus ajutiselt lammaste karjatamiseks maad ca 57,5 ha. Vihula Vallavalitsus lubas oma 16.05.2006 kirjaga nr. 17-3.2/965 kasutada Noonu külas asuvaid rohumaid üldpindalaga 57,5 ha 2006 aastal lammaste karjatamiseks. Vastustaja märgib, et 2006 aastal kasutada antud maadel lambaid ei karjatatud ning kaebaja ei kasutanud tema kasutuses olevat maad sihtotstarbeliselt. 17.07.2007 ja 26.07.2007 viis Vihula Vallavalitsus läbi paikvaatluse, mille käigus tuvastas, et kaebaja omandis olev Tiimuse laut on lagunenud ning kasutusest välja langenud ja seega ei kasutata hoonet sihtotstarbeliselt ning selle juurde ei ole võimalik maad erastada rohkem, kui on vajalik ehitise teenindamiseks. Sellekohane info edastati ka kaebajale. Vihula Vallavalitsus kaalus ettekirjutuse tegemist hoone kordategemiseks, kuid kaebaja lubas hoone ilma ettekirjutuseta korda teha, sest soovis erastada ostueesõigusega maad seadusega ette nähtud maksimaalses ulatuses. 09.10.2007 Tiimuse lauda ülevaatusel tuvastati, et Tiimuse laudas ei ole lambaid ning hoonet sihtotstarbeliselt ei kasutata. Samuti tuvastati ülevaatuse käigus, et lauda aknaavad olid lahti, aknaraamid puudusid, katus vajas parandamist ning ukseavad olid osaliselt laudadega kinni löödud ja osad ukseavad olid lihtsalt avaused paekivimüüritises. Eeltoodust informeeriti ka Raja Era OÜ juhatuse liiget Reigo Roosla´t, pärast mida pani Raja Era OÜ aknaavadele ette kiled ning sulges ukseaugud, jättes ühe ukse loomade jaoks suletavaks/avatavaks.
  3. aasta detsembrikuu alguse seisuga oli lauta toodud 12 noorlammast. 20.12.2007 koostas Vihula Vallavalitsus Tiimuse lauda juurde piiride kulgemise ettepaneku ligikaudse suurusega ca 33,5 3
(14)3-08-2613 ha. Kaebaja esindaja pöördus Vihula Vallavalitsuse poole taotlusega vaadata piiride kulgemise ettepanek veelkord üle, sest leidis, et nende avalduse rahuldamiseks on piisavalt vaba maad. 07.01.2008 koostas vastustaja uue piiride kulgemise ettepaneku. Piiriprotokoll koostati 06.03.2008. Juunikuu alguses tuvastas vallavalitsus, et Tiimuse laudas on 12-st lambast alles 3 elusat lammast, ühe lamba laip vedeles laudas ning konte ja lambavilla leiti lauda ümbrust piirava elektrikarjuse sisepiirist. Vallavalitsus informeeris lammaste olukorrast Lääne-Viru Toidu- ja veterinaarametit ning Lääne-Viru Toidu- ja veterinaaramet koostas 13.06.2008 Raja Era OÜ-le kiirmenetluse otsuse nr. 0708019VTAKM. Väärteoasjas tehti kindlaks, et Raja Era OÜ on rikkunud loomakaitseseaduse § 3 lg 2 alapunkte 1, 2 ja 4 ja loomatauditõrjeseaduse § 182 lg-t 1 ning kaebajale määrati loomakaitseseaduse § 66 lg 2 alusel rahatrahv 6 000 krooni ning loomatauditõrjeseaduse § 586 lg 5 alusel rahatrahv 6 000 krooni. 10.09.2008 määrati kindlaks maa-ala, mida Vihula Vallavalitsus peab võimalikuks kaebajale Tiimuse lauda juurde erastada. See maa-ala hõlmab ehitist ja selle alust maad, mida Raja Era OÜ lammaste pidamiseks reaalselt kasutab, s.o ca 1,0 ha ning maakorraldusnõuetest tulenevalt täiendavalt 0,3 ha. Vihula Vallavalitsus kohaldas kaalutlusõigust ja jõudis järeldusele, et Tiimuse lauda juurde ei ole võimalik erastada vanade piirnevate maade arvelt kuni 50 ha maad ning varem tehtud piiride kulgemise ettepanek tuleb seadusega kooskõlla viia.

§ 221

lg 22 alusel on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Vihula Vallavalitsus on seisukohal, et kolme lamba vabapidamine ning võttes arvesse loomade hooletusse jätmist, ei saa väita, et Tiimuse laudas kasvatati lambaid tulu saamise eesmärgil. Kui loomakasvatushoones ei ole loomi, siis ei ole tegemist hoone sihtotstarbelise kasutamisega. Tiimuse laut ei olnud sihtotstarbelises kasutuses juba siis, kui Raja Era OÜ selle ehitise omandas. Hoone on seisnud aastakümneid tühjana. Seda, et Tiimuse lauta pole Raja Era OÜ sihtotstarbeliselt kasutanud, tõendab ka PRIA 08.08.2008 vastuskiri nr. 2-8/395-1 Vihula Vallavalitsusele, milles teavitati Vihula Vallavalitsust, et Raja Era OÜ (äriregistri kood 1104278) ei ole registreerinud PRIA põllumajandusloomade registris loomakasvatusehitist Tiimuse laut asukohaga Noonu küla Vihula vald. Vald on seisukohal, et maad ega tootmisvahendideid ei kasutatud sihipäraselt ning alates 2008. aasta novembrist on Tiimuse laut tühi. Vastustaja viitab maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunktile 11, mille kohaselt saab maad erastada suuremas ulatuses, kui see on maa teenindamiseks vajalik üksnes sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Kohalik omavalitsus on kohustatud kontrollima maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus ehitiste vastavust

-s sätestatud nõuetele, aga samuti seda, kas maa erastaja vastab maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikele kriteeriumitele. Kontrollimise käigus selgitas vallavalitsus kaebajale, et esmaseks takistuseks ehitise juurde maa erastamisel on hoone seisukord. Samuti on mõeldamatu kaebaja poolt väidetav lammaste pidamine hoones, kus ukse- ja aknaavad on tuultele avatud ja ehitise katus on varisemisohtlik. Kaebaja ei kasuta talle Tiimuse lauda juurde 2006. aastal antud maad otstarbekohaselt ning põllumajanduslikku tootmist seal ei toimu. Vastustaja leiab, et Raja Era OÜ varjas tegelikke asjaolusid eesmärgiga erastada 50 ha maad. Eeltoodud väidet kinnitab väärteoasjas nr. 0708019TAKM läbiviidud väärteomenetlus, mille käigus määrati Raja Era OÜ-le rahatrahv loomapidamisnõuete eiramise eest. Kaebaja taotleb erastamistoimingute lõpuleviimist 07.01.2008 esitatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Vastustaja leiab, et kuna Tiimuse laudas ei tegeleta reaalselt põllumajandusliku tootmisega, siis maa ostueesõigusega erastamisel kaebaja omandis oleva ehitise juurde ei saa kohaldada

§ 221

lg-t 22, vaid sama paragrahvi lg-t 6, mille kohaselt erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa 4

(14)3-08-2613 määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr. 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 alapunkti 2 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont ja ms) ohutu ekspluateerimise (avarii, pääste-, tuletõrje- ning sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Võttes arvesse ehitise tegelikku kasutamist, koostas vastustaja 27.10.2008 kõnealloleva ehitise juurde uue piiride kulgemise ettepaneku suurusega 1,3 ha, mis tagab ehitise teenindamiseks vajaliku maa ning on kooskõlas maakorraldusnõuetega. Ühtlasi on lähtutud maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktidest 5 ja 6 (kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine, kinnisasja kiildumise või ribasuse vältimine). Vastustaja märgib, et kaebajal puudus leping maa ajutise kasutamise kohta. Maa ajutisse kasutusse andmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrus nr. 169 „Maareformiseaduse § 31 lg-s 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord“, mille kohaselt sõlmivad maa ajutise kasutamise lepinguid maa asukohajärgsed maavanemad või nende poolt volitatud isikud vastavalt nimetatud määruse §-le 2. Vastustaja väidab, et Raja Era OÜ-ga ei ole sõlminud maa ajutise kasutamise lepingut Vihula Vallavalitsus ega ka Lääne-Viru maavanem. Vastustaja viitab

§ 6

lg-s 31 sätestatule, mille kohaselt selleks, et erastada ehitise juurde maad, peab ehitis vastama eelnimetatud õigusnormis kehtestatud nõuetele.

§6

lg 31 sätestab, et teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised maareformi seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1g 1 punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise kordategemist. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda ehitise omanikult, et ehitis oleks sellises korras, et selle juurde on võimalik maad erastada. Samuti märgib vastustaja, et seoses faktiliste asjaolude muutumisega, oli tal õigus tunnistada kehtetuks 07.01.2008 koostatud piiride kulgemise ettepanek ning esitada uus piiride kulgemise ettepanek. Siinkohal vastustaja leiab, et isik ei saa tugineda usaldusele, kui ta ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust (HMS § 67 lg 4 p 4) ning haldusakt on antud isiku poolt esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel (HMS § 67 lg 4 p 6). Selleks, et erastada loomakasvatushoone juurde 50 ha maad, peab hoone olema sihtotstarbelises kasutuses, kuid antud juhul see nõue ei ole täidetud. Järelevalvet teostava asutuse Maa-ameti (esindaja kohtuistungil ei osalenud) esitatud arvamuses asuti seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Arvamuses pidas Maa-amet vajalikuks esmalt rõhutada, et maa ostueesõigusega erastamine

§ 22

¹ lg 2² kui erisätte alusel on eriline seetõttu, et lisaks üldisele korrale, mille kohaselt on ehitise omanikul õigus erastada maad ostueesõigusega kas ehitise juurde või ehitise teenindamiseks vajaliku maana, kehtestab see säte lisatingimused (nii erastajale, ehitisele kui ka erastatavale maale), mis kõik peavad olema täidetud üheaegselt ning seda juba maa erastamise avalduse esitamise ajal, samuti seda, et erastamiseks on täiendavalt vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Seega tuleb

§ 22

¹ lg 2² alusel maa ostueesõigusega erastamisel samaaegselt arvestada paljude oluliste asjaolude ja tingimustega (erastamise eeldustega). Samuti tuleb osundatud erisätte alusel maa erastamisel silmas pidada, et isik peab seaduses sätestatud tingimustele vastama kogu erastamisprotsessi vältel, st et isik, kes tegeles 5

(14)3-08-2613 maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal põllumajandusliku tootmisega, tegeleks ka erastamise eeltoimingute tegemise (erastatava maa suuruse ja piiride määramine jt teised toimingud) ning hiljem ka erastamise otsustamise ja erastamislepingu sõlmimise ajal põllumajandusliku tootmisega. Samuti peab loomakasvatushoone olema sihtotstarbelises kasutuses kogu erastamisprotsessi vältel, st nii maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise, erastamise eeltoimingute tegemise, erastamise otsustamise kui ka erastamislepingu sõlmimise ajal. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 12.10.2006 otsuses kohtuasjas nr. 3-3-146-06 märkinud, et: Kohtud on asjas leidnud, et isik peab vastama vaba metsamaa erastajale esitatavatele tingimustele kogu tervikliku erastamismenetluse kestel ning juhul, kui isik mõnes menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotab ta automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selles küsimuses madalama astme kohtutega. Seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka seaduse eesmärki.

§ 2

kohaselt on selle seaduse eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks ja luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Viimatinimetatud aspektist on lähtutud ka

§-s 234 vaba metsamaa erastaja suhtes nõuete kindlaksmääramisel. Kolleegium leiab, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel. Maa-amet märkis arvamuses, et kuigi refereeritud kohtuasjas käsitleti vaba metsamaa erastajale esitatud tingimustele vastavust kogu erastamismenetluse kestel, tuleb ja saab ka käesolevas haldusasjas lähtuda samast põhimõttest, sest nii vaba metsamaa erastamisel kui ka loomakasvatushoone tarbeks maa erastamisel ehitise teenindusmaast suuremas ulatuses, on isikule kehtestatud nõuded samad, st et maa erastamist saab mõlemal juhul taotleda põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformi seaduse tähenduses ja “erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel”. Maa-amet asus arvamuses seisukohale, et ülekaalukaks avalikuks huviks on see, et avalikku võimu teostataks seaduslikkuse põhimõtteid järgides ning et maareformi seadusest tulenevaid soodustusi saaksid kasutada vaid need isikud, kellele need on mõeldud. Vastavalt

§ 20

lg-le 1 kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

§ 21

lg-d 1 ja 4 sätestavad, et maa erastamise õigustatud subjektiks on ka juriidiline isik maareformi seadusest tulenevate kitsendustega. Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse.

§ 22

lg 1 järgi saavad maad ostueesõigusega erastada ka isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt

-le. Ka asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 22

¹ lg 1 sätestab üldnormina, et ostueesõigusega võib maad erastada

§-des 7, 8, 9, 10, § 20 lg-tes 1¹ ja 1² ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui

§-st 22¹ ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 22

¹ lg-le 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Kuivõrd

§ 22

¹ (Maa erastamise ulatus) lg 1 viitab ka

§-le 10 (Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hooned või rajatised), siis hajaasustuses asuva riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste tarbeks maa ostueesõigusega erastamisel tuleb üldjuhul lähtuda

§ 10lg-st 1, mille kohaselt, väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku 6

(14)3-08-2613 hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.

§ 22

¹ lg-s 1 toodud viitest

§-le 10 tuleneb, et mittetagastatava maa ulatus on ühtlasi ka ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks, mis tähendab, et erastamisele kuulub ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa.

§ 10

lg 3 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.

§ 6

lg 3³ sätestab, et ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine toimub Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr. 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” kohaselt, mille punkt 4 sätestab samuti, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada, et: 1) ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega; 2) ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise; 3) tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka.

§-st 22¹ tuleneb aga ka teisiti ning

§ 22

¹ lg 2² sätestab erinormi maa ostueesõigusega erastamiseks sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde, mille kohaselt, põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde erastatav maa võib koosneda loomakasvatushoone aluse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Eeltoodust tuleneb, et

§ 22

¹ lg-s 2² sätestatu on selgelt erisätteks § 22¹ lg 1 ja § 10 lg 1 kui üldnormide suhtes ning seda saab rakendada üksnes juhul, kui nii maa erastamise taotleja, ehitis (seisukord ja kasutamine), mille juurde soovitakse maad erastada kui ka erastatav maa vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Seega, seadus sätestab loomakasvatushoone tarbeks ehitise teenindamiseks vajalikust maast suurema maa erastamiseks ehk loomakasvatushoone juurde maa erastamiseks järgmised tingimused: - isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega

§ 23

³ lg 2 tähenduses, - loomakasvatushoone kui ehitis peab vastama

§ 6

lg-s 3 sätestatud ehitise tunnustele ega tohi samas olla § 6 lg-s 3¹ sätestatud ehitise tunnustega ning see peab olema sihtotstarbelises kasutuses, - erastatav maa peab kõlvikuliselt olema maatulundusmaa sihtotstarbesse kuuluv põllumajandusmaa (haritav maa ja/või looduslik rohumaa) ning - erastamiseks peab olema kohaliku omavalitsuse nõusolek. Arvestades

§ 22

¹ lg 2² sõnastust, et üksnes põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on õigus talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde maad ostueesõigusega erastada kuni 50 ha, siis tähendab see seda, et isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega ja loomakasvatushoone peab olema sihtotstarbelises kasutuses, st et selles peetakse kariloomi, juba maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal. Ka maa ostueesõigusega erastamise korra p 13² (alates 09.03.2000 kehtiv) alapunkt 1¹ sätestab, et ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride 7

(14)3-08-2613 määramisel tuleb lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta, et

§ 9

lg 1 punktis 3 ja § 10 lg-s 1 sätestatust suuremas ulatuses erastatakse maad üksnes sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde.

-es tehakse selget vahet ehitise eri liikide: elamu, suvila, aiamaja ja sihtotstarbelises kasutuses olev loomakasvatushoone ning muude ehitiste vahel, samuti tehakse vahet, kas maad erastatakse ostueesõigusega ehitise juurde või ehitise teenindamiseks vajaliku maana. Ehitise juurde on võimalik maad ostueesõigusega erastada üksnes hajaasustuses

§ 9

lg 1 punktide 1 ja 2 ning § 22¹ lg-te 2 ja 2² alusel, kui ehitisteks on elamu, suvila, aiamaja või sihtotstarbelises kasutuses olev loomakasvatushoone (hoonete kompleks), lähtudes taotleja avalduses märgitud erastamiseks taotletava maa suurusest. Hajaasustuses paikneva

§ 9

lg 1 punktis 3 nimetatud muu ehitise ja § 10 lgs 1 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste, sh ka mittesihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone, ning tiheasustuses paikneva

§ 7

lg-s 1 nimetatud mistahes ehitise puhul erastatakse maad ostueesõigusega vaid ehitise teenindamiseks vajaliku maana ehk krundina. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õigus ja kohustus on seadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning selle määramisel tuleb lähtuda

§ 6

lg-st 3³, arvestades ehitise kasutusotstarvet, maa-alal paiknemist ja otstarbekust, mitte aga taotleja avalduses märgitud erastamiseks taotletava maa suurusest, sest taotlejal ei ole pädevust määratleda ehitise teenindusmaa ulatust. Kui maa ostueesõigusega erastamise avalduses ei ole märgitud erastatava maa ulatust, tagab maareformi seadus elamu juurde kuni 2 ha maa ostueesõigusega erastamise (

§ 9

lg 1 punkt 1) ja loomakasvatushoone (muu ehitis) teenindamiseks vajaliku maa erastamise (

§ 9lg 1 punkt 3 ja § 10 lg 1).

Kui aga elamu omanik soovib elamu juurde rohkema kui 2 ha maa erastamist ja kui sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone omanik soovib rohkema kui teenindamiseks vajaliku maa erastamist, peavad nimetatud hoonete omanikud oma soovi väljendama konkreetses vormis, st avalduses ära näitama erastamiseks taotletava maa suuruse. Sellisel juhul saab elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel kohaldada

§ 9

lg-s 2 või § 22¹ lg-s 2 sätestatud erinorme ja sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde maa ostueesõigusega erastamisel

§ 22¹ lg-s 2² sätestatud erinormi.

Seega, kui tegemist on loomalaudaga või hobusetalliga ning kui neis hoonetes peetakse produktiivloomi, siis on tegemist sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoonega ja esimene eeldus maa erastamiseks

§ 10

lg-s 1 sätestatust ehk ehitise teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses, on täidetud. Eeltoodust tuleneb ka see, et juhul, kui tegemist on küll laudaga või hobusetalliga, kuid kui see ei ole sihtotstarbelises kasutuses ehk teisisõnu, kui neis hoonetes ei peeta loomi, vaid tegeletakse muu ettevõtlusega või seisab hoone näiteks tühjana, siis ei saa erastada maad suuremas ulatuses kui ehitise teenindamiseks vajalik maa. Arvamuse andmiseks kogutud materjalidele (tõenditele) tuginedes asus Maa-amet seisukohale, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal ei olnud Tiimuse laut Raja Era OÜ sihtotstarbelises kasutuses. Äriseadustiku § 1 sätestab, et ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on sätestatud

§ 23

³ lg-s 2, mille kohaselt põllumajandusliku tootmisega tegelejaks maareformi seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena maareformi seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. Seega, põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste maareformi seaduse tähenduses sisaldab endas kahte olulist tunnust, millele isik peab vastama: 1) ta peab saama tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning 2) ta 8

(14)3-08-2613 peab omama tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures ta peab temale õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaad ka tegelikult (ja sihtotstarbeliselt) kasutama. Eeltoodust tulenevalt tulekski lähtuda sellest, et põllumajandusliku tootmisega tegelejaks ehk siis põllumajandusliku ettevõtlusega tegelevaks ettevõtjaks on ka juriidiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, mille tulemusena saab ta tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ja kes omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Sisuliselt samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 01.02.2002 otsuses kohtuasjas nr. 3-3-1-3-02, mille kohaselt põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnuseks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine või selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Käsitledes

§ 23

³ lg 2 ja § 22¹ lg 2² nende koostoimes ja jälgides eriti täpselt

§ 22

¹ lg 2² sõnastust, mille kohaselt üksnes põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on õigus talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde maad ostueesõigusega erastada kuni 50 ha, peab isik tegelema põllumajandusliku tootmisega juba maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal. Maa-amet rõhutas, et

§ 23

³ lg 2 sätestab põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku maareformi seaduse tähenduses määratlemisel ühe olulise tunnusena põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maa või põllumajandusmaa kasutamise õiguse olemasolu, kusjuures isik peab temale õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaad ka tegelikult ja sihtotstarbeliselt kasutama. Tootmiseks vajaliku maa omamisest saab rääkida siis, kui isik on omandanud maatulundusmaa kas maareformi käigus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või erastamise teel, või omandanud maa teistelt isikutelt ostu-müügi- või kinkelepingu või pärimise teel või muul viisil. Kuivõrd kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega, siis saab isikut lugeda maaomanikuks kinnisasja (maa) kinnistusraamatusse kandmisest. Põllumajandusmaa kasutamine õiguslikul alusel saab kõne alla tulla vaid siis, kui isik kasutab põllumajandusmaad maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel. Põllumajandusmaa tegelik kasutamine tuleb samuti tõendada. Põllumajandusliku tootmisega tegeleva isiku maareformi seaduse tähenduses kindlaksmääratlemisel on tootmiseks vajaliku maa omamine või põllumajandusmaa tegelik õiguslikul alusel kasutamine eelduseks teisele olulisele tunnusele, sest põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad omamata või õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaa tegeliku kasutamiseta pole võimalik saada tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist, st tegeleda põllumajandusliku tootmisega. Arvamuse andmiseks kogutud materjalidele (tõenditele) tuginedes asus Maa-amet seisukohale, et kuivõrd Raja Era OÜ ei oma Vihula vallas tootmiseks vajalikku maad ega põllumajandusmaa kasutamise õigust, siis puudub igasugune alus väideteks, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oleks Tiimuse laut olnud sihtotstarbelises kasutuses ning et Raja Era OÜ oleks Vihula vallas Noonu külas tegelenud põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse tähenduses. Maaamet on seisukohal, et maa ostueesõigusega erastamisel loomakasvatushoone juurde suuremas ulatuses kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, ei saa lähtuda isiku kavatsusest hakata kunagi tulevikus võib-olla ehk tegelema loomakasvatusega. Maa-amet on arvamusel, et

§ 22

¹ lg 2² loomakasvatushoone tarbeks ehitise teenindamiseks vajalikust maast suurema maa erastamiseks ehk loomakasvatushoone juurde maa erastamiseks sätestatud tingimused (eeldused), et isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega

§ 23

³ lg 2 tähenduses ja et loomakasvatushoone peab olema sihtotstarbelises kasutuses, olid täitmata, mis tähendab, et Raja Era OÜ-l puudus õigus maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseks. Tulenevalt HMS §-st 4 on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb 9

(14)3-08-2613 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusmenetluse seadusest tuleneb samuti, et haldusmenetluses on oluliseks uurimispõhimõte, mille kohaselt on haldusorgan (antud juhul siis kohalik omavalitsus) kohustatud välja selgitama menetletavas asjas kõik olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid ka omal algatusel.

§ 22

¹ lg 2² alusel maa ostueesõigusega erastamisel on kohalikul omavalitsusel (tulenevalt maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 4) kohustus välja selgitada tegelik olukord ja kõik olulise tähendusega asjaolud ning seejärel on kohalikul omavalitsusel võimalus valida kahe võimaliku otsustuse vahel: kas anda nõusolek lauda tarbeks teenindamiseks vajalikust maast suurema maa erastamiseks või mitte sellist nõusolekut anda. Seega, kohalik omavalitsus saab anda oma nõusoleku (neljas eeldus) maa ostueesõigusega erastamiseks loomakasvatushoone teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses üksnes juhul, kui kolm eelkäsitletud eeldust (

§ 22¹ lg-s 2² sätestatud tingimust) on täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED Vihula Vallavolikogu 08.12.2004 otsusega nr. 250 tunnistati peremehetuks varaks Vihula vallas Noonu külas asuv omanikuta lagunenud ehitis (Tiimuse laut), mille viimane teadaolev kasutusaasta oli

  1. Vihula vald hõivas ehitise ja Vihula Vallavalitsus võttis oma 19.05.2005 teatisega nr. 496 Tiimuse lauda arvele (ehitisregistrikood 120282045). 24.10.2006 omandas Tiimuse lauda Raja Era OÜ (asukoht Raplamaa Raikküla vald Loe küla). 06.02.2006 esitas kaebaja Vihula Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks suuruses ca 50 ha. Samas avalduses oli märgitud, et avaldajal puuduvad andmed senise maakasutuse kohta. 15.05.2006 esitas kaebaja Vihula Vallavalitsusele avalduse, milles palus ajutiseks kasutamiseks lammaste karjatamiseks ca 57,5 ha maad. 16.05.2006 kirjaga nr. 17-3./965 lubas Vihula Vallavalitsus ajutiselt kasutada
  2. aastal lammaste karjatamiseks Noonu külas asuvat rohumaad üldpindalaga ca 57,5 ha. Vihula Vallavalitsuse andmetel 2006 aastal ei karjatatud ajutiselt kasutada antud maadel lambaid. 17.07.2007 ja 26.07.2007 läbiviidud paikvaatluse käigus tegi Vihula Vallavalitsus kindlaks, et Raja Era OÜ-le kuuluv Tiimuse laut on endiselt lagunenud ja kasutusest väljalangenud ja ehitist ei kasutatud sihtotstarbeliselt, mistõttu ei ole võimalik erastada selle juurde maad enam, kui on vaja ehitise teenindamiseks. Vastustaja kaalus kaebajale ettekirjutuse tegemist hoone kordategemiseks, kuid kaebaja lubas teha hoone korda ilma ettekirjutuseta. 09.10.2007 teostatud Tiimuse lauda ülevaatusel (mille viisid läbi Vihula valla maanõunik ja ehitus- ja planeerimisnõunik), tehti kindlaks, et hoones loomapidamist ei toimu, sest hoone aknaavad olid lahti, katus vajas parandamist, ukseavad olid osaliselt laudadega kinni löödud, osad ukseavad olid lihtsalt avaused paekivimüüritises. Ülevaatuse tulemustest teavitati Raja Era OÜ juhatuse liiget Reigo Roosla´t ja selgitati talle, et hoone juurde, kus ei ole loomi ning kus nende olemasolu korral satuks ohtu nende elu ja tervis (tuuletõmbus, katusekonstruktsiooni vastupidavuse küsitavus), ei ole võimalik maad erastada. Pärast seda organiseeris kaebaja aknaavade ette kiled, sulges ukseaugud, jättes ühe ukse loomade jaoks avatavaks/suletuks ning tõi
  3. detsembrikuu alguses lauta 12 noorlammast. 20.12.2007 koostas Vihula Vallavalitsus Tiimuse lauda juurde ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku (ca 33,5 ha), pärast mida tuli kaebaja Vihula Vallavalitsusse palvega, et piiride kulgemise ettepanek veelkord üle vaadataks ja rahuldataks tema avaldus täies ulatuses. 07.01.2008 koostas Vihula Vallavalitsus uue piiride kulgemise ettepaneku, millega rahuldas kaebaja avalduse täielikult, sest kaebaja väitis, et ta toob ülejäänud lambad lauta hiljem. Pärast seda tellis Raja Era OÜ maamõõdutööd ja piiriprotokoll koostati 06.03.
  5. aasta juunikuus toimus vallale kuuluvate ehitiste inventeerimine 10

(14)3-08-2613 ning selle käigus vallaametnikud tuvastasid, et Tiimuse lauta toodud kaheteistkümnest lambast oli alles vaid kolm elusat lammast, ühe lamba laip vedeles laudas ning konte ja lambavilla tuvastati lauda ümbruses elektrikarjusega piiratud ca 1,2 ha suurusel maa-alal. Lammaste seisukorrast informeerisid vallaametnikud Lääne-Virumaa Veterinaarkeskust ning Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse loomakaitse vanemspetsialist Ülle Uus fikseeris 04.06.2008 loomade olukorra laudas ja koostas 13.06.2008 väärteo kiirmenetluse otsuse nr. 0708019VTAKM. Otsusest nähtub, et lambafarmi ülevaatusel koostati looma heaolu hindamise akt nr. 000813 ning tehti farmis ja karjamaal olevatest loomakorjustest ja loomakorjuste jäänustest ning kahest lambast fotod. Loomakaitsespetsialist tegi kindlaks, et loomaomanik on jätnud loomad vajaliku hoolduseta ja joogiveeta pika aja jooksul, mis põhjustas osade loomade hukkumise. Väärteoasjas tehti kindlaks, et Raja Era OÜ on rikkunud loomakaitseseaduse § 3 lg 2 alapunkte 1, 2 ja 4 ja loomatauditõrjeseaduse § 182 lg-t 1 ning kaebajale määrati loomakaitseseaduse § 66 lg 2 järgi rahatrahv 6 000 krooni ning loomatauditõrjeseaduse § 586 lg 5 alusel trahvi 6 000 krooni. Eeltoodust järeldub, et reaalset loomapidamist Tiimuse laudas ei toimunud ja 12 noorlammast toodi lauta eesmärgiga veenda Vihula Vallavalitsust, et kaebaja tegeleb seal reaalselt lambakasvatusega.

§ 221

lg 22 sätestab, et maad saab nimetatud õigusnormi alusel erastada üksnes isikutele, kes tegelevad põlumajandusliku tootmisega ning üksnes neile kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Põllumajanduslikuks tootmiseks saab pidada vaid ettevõtluse raames toimuvat põllumajandussaaduste tootmist tulu saamise eesmärgil. Põllumajanduslik tootmine ei tähenda, et tooteid oleks koheselt asutud võõrandama ja et juba avalduse esitamise hetkeks oleks tingimata tulu tekkinud, kuid tõendatud peab igal juhul olema asjaolu, et tulu tekkimine oli laudas toimuva loomakasvatuse eesmärk. Asjaolu, et Tiimuse laudas oli 12 lammast, ei anna veel alust maa ostueesõigusega erastamiseks 50 ha ulatuses, sest maareformi seaduses on sätestatud, et põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on õigus erastada talle kuuluvas sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde kuni 50 ha põllumajandusmaad. Vastavalt ostueesõigusega erastamise korra punktile 4 teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja nimetatud korras sätestatud eeltoimingud eesmärgiga selgitada välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Kohaliku omavalitsuse poolt esitatud erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust lõplikult. Ettepanek on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Juhul, kui selgub, et piiride kulgemise ettepanek on tehtud suuremas ulatuses, kui isikul on õigus kehtiva õiguse kohaselt maad erastada, siis tuleb maa erastamiseks teha uus piiride kulgemise ettepanek ja eelmine tunnistada kehtetuks. Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel ja põhjendatud kaalutluste olemasolu korral võib haldusorgan erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Juhul, kui kohalik omavalitsus tuvastab, et isiku taotluse rahuldamine ei ole seadusega kooskõlas, siis tuleb lähtuda kohaldamisele kuuluvast ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 3 tulenevast seaduslikkuse printsiibist. Käesolevas asjas Maa-ameti poolt antud arvamusest nähtub, et maa ostueesõigusega erastamine

§ 221

lg 22 kui erisätte alusel on eriline seetõttu, et lisaks üldisele korrale, mille kohaselt on ehitise omanikul õigus erastada maad ostueesõigusega ehitise juurde või ehitise teenindamiseks vajaliku maana, kehtestab see säte lisatingimused nii erastajale, ehitisele kui ka erastatavale maale, mis kõik peavad olema täidetud üheaegselt ning seda juba maa erastamise avalduse esitamise ajal. Maa erastamiseks on täiendavalt vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Samuti tuleb

§ 221

lg 22, kui erisätte alusel maa ostueesõigusega erastamisel silmas pidada, et isik peab seaduses sätestatud tingimustele vastama kogu erastamisprotsessi vältel, st et isik, kes tegeles maa ostueesõigusega erastamise 11

(14)3-08-2613 avalduse esitamise ajal põllumajandusliku tootmisega, tegeleb ka erastamise eeltoimingute tegemise (erastatava maa suuruse ja piiride määramine ja teised toimingud) ning hiljem ka erastamise otsustamise ja erastamiselepingu sõlmimise ajal põllumajandusliku tootmisega. Samuti peab loomakasvatushoone olema sihtotstarbelises kasutuses kogu erastamisprotsessi vältel, st nii maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise, erastamise eeltoimingute tegemise, erastamise otsustamise kui ka erastamislepingu sõlmimise ajal. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.10.2006 otsuses nr. 3-3-1-46-06 on märgitud järgmist: Kohtud on asjas leidnud, et isik peab isik vastama vaba metsamaa erastajale esitatavatele tingimustele kogu tervikliku erastamismenetluse kestel ning juhul, kui isik mõnes menetluse etapis ei vasta enam seaduses sätestatud kriteeriumitele, kaotab ta automaatselt õiguse osaleda edasises menetluses. Riigikohtu halduskolleegium nõustub selles küsimuses madalama astme kohtutega. Seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka seaduse eesmärki.

§ 2

kohaselt on selle seaduse eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks ja luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Viimatinimetatud aspektist on lähtutud ka

§-s 234 vaba metsamaa erastaja suhtes nõuete kindlaksmääramisel. Kolleegium leiab, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel.

§ 221

lg 22 sätestab erinormi maa ostueesõigusega erastamiseks sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde, mille kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Seega on üksnes põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul õigus talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde maad ostueesõigusega erastada kuni 50 ha, mistõttu peab isik tegelema põllumajandusliku tootmisega ja loomakasvatushoone peab olema sihtotstarbelises kasutuses, st et selles peetakse kariloomi juba maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal. Ka maa ostueesõigusega erastamise korra p 13² (kehtiv alates 09.03.2000) alapunkt 1¹ sätestab, et ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta, et

§ 9

lg 1 punktis 3 ja § 10 lg-s 1 sätestatust suuremas ulatuses erastatakse maad üksnes sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Käesoleval juhul ei olnud Tiimuse laut Raja Era OÜ sihtotstarbelises kasutuses maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal. 12 lammast toodi lauta

  1. detsembrikuu alguses, kellest
  2. aasta juunikuuks oli alles vaid kolm elusat lammast, ühe lamba laip vedeles laudas ning konte ja lambavilla tuvastati lauda ümbruses elektrikarjusega piiratud ca 1,2 ha suurusel maa-alal. Kohus tõdeb, et põllumajanduslikuks tootmiseks saab pidada vaid ettevõtluse raames toimuvat põllumajandussaaduste tootmist tulu saamise eesmärgil ning et põllumajanduslik tootmine ei tähenda, et tooteid oleks koheselt asutud võõrandama ja et juba avalduse esitamise hetkeks oleks tingimata tulu tekkinud, kuid tõendatud peab igal juhul olema asjaolu, et tulu tekkimine oli laudas toimuva loomakasvatuse eesmärk. Antud juhul sellist eesmärgipärast tegevust Tiimuse laudas ei ole toimunud. Äriseadustiku § 1 kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks.

§ 233

lg 2 ja

§ 221

lg 22 nende koostoimes (põllumajandusliku toomisega tegeleval isikul on õigus talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde maad ostueesõigusega erastada kuni 50 ha) peab isik tegelema põllumajandusliku tootmisega juba maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal. Tootmiseks vajaliku maa omamisest saab rääkida siis, kui isik on omandanud maatulundusmaa kas maareformi käigus õigusvastaselt 12

(14)3-08-2613 võõrandatud maa tagastamise või erastamise teel või omandanud maa teistelt isikutelt ostumüügi- või kinkelepingu või pärimise teel või muul viisil. Kuna kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega, siis saab isikut lugeda maaomanikuks alates kinnistusraamatusse kandmisest. Põllumajandusmaa kasutamine õiguslikul alusel saab kõne alla tulla vaid siis, kui isik kasutab põllumajandusmaad maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel. Tõendada tuleb ka põllumajandusmaa tegelikku kasutamist. Põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad omamata või õiguslikul alusel kasutusse antud põllumajandusmaa tegeliku kasutamiseta pole võimalik saada tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist. Seega pole nende tingimuste täitmata jätmise korral võimalik tegeleda põllumajandusliku tootmisega. Esitatud arvamuses on Maa-amet asunud seisukohale, et kuivõrd Raja Era OÜ ei oma Vihula vallas tootmiseks vajalikku maad ega põllumajandusmaa kasutamise õigust, siis Maa-ameti hinnangul puudub igasugune alus väideteks, et maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oleks Tiimuse laut olnud sihtotstarbelises kasutuses ning et Raja Era OÜ oleks Vihula vallas Noonu külas tegelenud põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse tähenduses. Maa-amet on seisukohal, et maa ostueesõigusega erastamisel loomakasvatushoone juurde suuremas ulatuses kui ehitise teenindamiseks vajalik maa, ei saa lähtuda isiku kavatsusest hakata kunagi tulevikus võib-olla ehk tegelema loomakasvatusega.

§ 221

lg 22 sätestab, et loomakasvatushoone tarbeks ehitise teenindamiseks vajalikust maast suurema maa erastamiseks ehk loomakasvatushoone juurde maa erastamiseks peab olema täidetud tingimus, et isik peab tegelema põllumajandusliku tootmisega

§ 233lg 2 tähenduses ja et loomakasvatushoone peab olema sihtotstarbelises kasutuses.

Antud juhul olid need nõuded täitmata ja seega puudub Raja Era OÜ-l õigus maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseks. Tulenevalt

§-st 222 saab erastada vaid sellist maad, mis kõlvikuliselt on maatulundusmaa sihtotstarbesse kuuluv põllumajandusmaa, st haritav maa või looduslik rohumaa, sest maa erastamise eesmärgiks on anda maa omandisse loomade karjatamiseks ja loomadele sööda tootmiseks.

§ 22

lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ja kohalik omavalitsus teeb maa erastamise eeltoimingud.

§ 221

lg 22 sätestab, et põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul on kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva hoone juurde. Seega ei olnud Raja Era OÜ maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal Vihula vallas põllumajandusliku toomisega tegeleja maareformi seaduse tähenduses. Samuti ei olnud Tiimuse laut sellel ajal sihtotstarbelises kasutuses, mistõttu olid

§ 221

lg-s 22 sätestatud tingimused täitmata ning Raja Era OÜ ei saa olla isikuks, kellel oleks õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes kohus ei nõustu kaebuses tooduga, et antud asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on põllumajandusliku tootmisega, täpsemalt loomakasvatusega tegelev isik ja sellest tulenevalt ka

§ 221lg 22 kohaselt õigustatud isik.

Siinkohal kaebaja viitab usalduse kaitsele ja märgib, et alates 2006 aastast on vastustaja suhelnud kaebajaga ja esitanud erinevaid tingimusi erastamistoimingute lõpuleviimiseks. Vastustaja nõudis erinevate parendustoimingute tegemist Tiimuse lauda juures, mida kaebaja ka tegi. Vastustaja kinnitas pidevalt põhiliselt nõupidamiste ja telefonivestluste käigus, et 50 ha maa erastamiseks pole takistusi. Kaebaja väitel on ta sooritanud kõik nõutavad temapoolsed toimingud, kuid vastustaja ei ole omapoolseid kohustusi lõpule viinud, vaid on ilma igasuguse põhjenduseta muutnud esialgset piiride kulgemise ettepanekut. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et vastustaja ei muutnud piiride kulgemise ettepanekut ilma põhjendusteta, vaid selleks põhjenduseks oli vastustaja poolt tuvastatud fakt, et Tiimuse laudas põllumajanduslikku tootmist ei toimunud ning kaebaja ei omanud tootmiseks vajalikku maad ega põllumajandusmaa kasutamise õigust Vihula vallas. Seega ei saa Raja Era OÜ olla 13

(14)3-08-2613 isikuks, kellel on õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone teenindamiseks vajalikust maast suuremas ulatuses. Ka ei saa kaebaja antud juhul tugineda usalduse kaitsele ja õiguspärase ootuse põhimõtete rakendamisele selle tõttu, et ta ei vastanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal ega vasta ka praegu

§ 221

lg 22 tunnustele ning esialgne piiride kulgemise ettepanek 50 ha oli määratud kohaliku omavalitsuse poolt ekslikult. Kohtuistungil viibis Almar Rahuoja, keda vandeadvokaat Armand Reinmaa nimetas Raja Era OÜ seaduslikuks esindajaks. Kontrollimisel selgus, et Almar Rahuoja oli Raja Era OÜ (asukoht Raplamaa, Raikküla vald Loe küla) juhatuse liige kuni 03.01.2008, mistõttu kohus ei anna hinnangut Almar Rahuoja poolt kohtuistungil antud seletusele ja jätab selle tähelepanuta. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le

  1. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 26.06.2010 Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni 2010 määruse nr 3-08-2613 alusel, millega otsustati:
  3. lõpetada apellatsioonimenetlus Raja Era OÜ kaebuses Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri 2009 otsuse peale seoses kaebaja loobumisega apellatsioonkaebusest
  5. tagastada Raja Era OÜ poolt advokaadibüroo kaudu tasutud riigilõivust 125 krooni Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr 10220105597013 AS SEB Pangas
  6. määrus saata resolutsiooni punkti 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Riina Pung Konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.