§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg-le 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
lg-le 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg-le 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagi rahuldamine on hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt ja eelosundatud sätete alusel põhjendatud. Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust alates jaanuarist 2009 suulises vormis sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hagejale kostja poolt esitatud raamatupidamise algdokumentide alusel koostas hageja raamatupidamiskirjendid raamatupidamisprogrammis. Nimetatud töö alusel esitas hageja esindaja Maksu- ja Tolliametile tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu deklaratsioonid. Pärast seda esitas hageja tehtud tööde eest arved kostjale. Eelnevate raamatupidamisperioodide korrastamise eest on hageja esitanud arve nr 20164 (tl 29). Sellest arvest on kostja tasunud 3000 krooni, tasumata on 14011 krooni. Kostja esindaja kinnitas arve kättesaamist (tl 87). Nimetatud arve esitati hageja poolt tööde eest, mida oli vaja majandusaasta aruanded esitamiseks ja hõlmase dokumendiregistrite korrastamist ja majandustehingute õigsuse kontrollimist. Hageja tõendas tema poolt tehtud tööd 2007 a päevaraamatu väljavõttega (tl 10-28) ja 2008 a päevaraamatu väljavõttega (tl 30-81). 2007 ja 2008 a raamatupidamistöö hind tulenes hageja poolt alates jaanuarist 2009.a. esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud arvetel olev teenuse hinnast. Arve nr 20265 (tl 7) esitas hageja kostjale 2009 juulikuu raamatupidamistööde eest. Nimetatud arve on tasumata, võlgnevus on 404 krooni. Hageja tõendas tehtud tööd tema poolt koostatud kostja 2009 juulikuu päevaraamatu väljavõttega (tl 8-9). Päevaraamatu kanded on koostatud kostja poolt esitatud dokumentide alusel. Hageja on esitanud ka kirjavahetuse kostja esindajaga, millest nähtuvalt kostja nõustus arvete tasumisega ja soovis kokkulepet arve tasumise tingimuste suhtes (tl 87 ja 88). Viiviste arvestusest nähtub (tl 82) on hageja viiviste arvestus. Kostja sellekohaseid vastuväited ei ole esitanud. Kostja on heitnud hagejale ette, et raamatupidamises on kajastamata 21. jaanuaril 2008 teostatud põhivara müügitehing. Vastav kanne nähtub siiski kostja 2008 a päevaraamatu väljavõttest (tl 31). Kohus nõustub hageja esindajaga, et kostja esindaja poolt oma väidete tõendamiseks esitatud dokumentide koopiad (tl 121) ei ole vaidlusesemega seostatavad. Kohus nõustub hageja esindajaga, et puudub mõistlik põhjus arvata, et hageja on meelevaldselt suurendanud või vähendanud kostja kulusid. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Ükski kostja poolt esitatud väide ei tingi tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmist. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskuludesse puutuvalt asjaolu, millest nähtuvalt on menetluskuluks riigilõiv 4000 krooni. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kalev Kuningas Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.