lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, 2 teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise taotlusele vastu ja on nõus tsiviilasja menetlemise lõpetamisega. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.
Menetluskulude kindlaksmääramimne 15.01.2010. esitatud avalduses palus hageja jätta kostja menetluskulud kostja kanda
1 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 15.01.2010 esitatud avalduse kohaselt ei ole kostja hagejale esitanud müügilepingu ärakirja ega müügilepingu tingimusi. Vaatamata sellele on hageja kohtumenetluse käigus ja kohtumenetluse tulemusena saanud olulist infot. Hageja leiab, et hagiavalduse esitamisel taotletud eesmärk on täidetud. Hageja rõhutab, et osa informatsiooni sai hageja just eelkõige kostja poolt esitatud menetlusdokumentidest. 27.01.2010 vastuses leiab kostja, et hageja seisukoht menetluskulude kindlaksmääramise osas on üllatav, pahatahtlik ja põhjendamatu. Kostja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta keeldub hagejale aktsiate müügilepingu või teabe esitamisest põhjusel, sest hagejal puudub vastav nõudeõigus. Kostja palub kõik menetluskuld jätta hageja kanda, sealhulgas ka kostja poolt kantud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja poolt 15.01.2010.a avalduses esitatud seisukohad, mis puudutavad menetluskulusid, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kostja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et ta keeldub hagejale aktsiate müügilepingu või teabe esitamisest põhjusel, sest hagejal puudub vastav nõudeõigus. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. 15.01.2010.a avalduses esitatud menetluskulusid puudutavad seisukohad on paljasõnalised. Eeltoodu alusel on põhjendatud
Hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud. Hageja kanda jäävad ka menetluskulud vastavalt
§-le 168 lg 2 (hageja enda poolt kantud menetluskulud). 3 Kostja on 15.04.2010. esitanud kohtule menetluskulude nimekirja koos lisadega, mis on hagejale edastatud 15.04.2010.. Hagejal paluti esitada oma seisukoht kostja menetluskulude osas 10 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest. Hageja on kohtu nõude kätte saanud 15.04.201.a. Hageja kohtu määratud ajaks kohtule vastust esitanud ei ole (viimane päev oli 26.04.2010). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008a. määrusega nr 137 kinnitatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 2 kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista 18 406.60 krooni. Kohtule on esitatud Nurmi&Partner Advokaadibüroo OÜ alljärgnevad arved Sanco AS-le: 1) arve nr K12-2009 summas 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 618.84 krooni, kokku 4342.61 krooni 2) arve K14-2009 summas 5820 krooni, käibemaks 1164 krooni, kokku 6984 krooni. 3) arve K15-2009 summas 2500 krooni, käibemaks 500 krooni, kokku 3000 krooni 4) arve K2-2010 summas 1500 krooni, käibemaks 300 krooni, kokku 1800 krooni 5) arve K4-2010 summas 1900 krooni, käibemaks 380 krooni, kokku 2280 krooni Kostja on esitanud ka tasumist tõendavad maksekorraldused.
lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole. Seetõttu ei kuulu kostjale hüvitamisele käibemaks summas 3067.77 krooni. krooni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-2406 punktis 12 ka nimetatud seisukohale viidanud. Eeltoodu alusel tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud summas 15 338.83 krooni.
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
1 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.