§-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on selgitanud menetlusosalistele kompromissiga asjas menetluse lõpetamise tagajärgi ja menetlusosalised on ka pärast seda jäänud kompromissi juurde (tl 176-177). Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas
§-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
2.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole kompromissis teisiti kokku leppinud ja seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse määramiseks. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.