Obsah (9)

§ 431§ 432§ 150§ 430§ 428§ 173§ 168§ 174§ 661

2-09-51745 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-51745 Tsiviilasi AS ERA Liisingu Inkassoteenused hagi A.

§ 431järgi.

8. Pooltel on teada menetluse lõpetamise tagajärjed

§ 432

järgi, see on kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti 9. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1, palub ERA Liisingu Inkassoteenused AS tagastada pool hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 1075,00 krooni vastavalt hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumise maksekorraldusel näidatud andmetele (Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile arveldusarvele: A/a 10220083818018 SEB Eesti Ühispank).

1. 15.04.2011 Lõpetada menetlus AS ERA Liisingu Inkassoteenused hagis A. -L. L. vastu 16 800 krooni nõudes otsust tegemata kompromissiga. Tagastada AS-le ERA Liisingu Inkassoteenused riigilõiv summas 1 075 (üks tuhat seitsekümmend viis) krooni AS ERA Liisingu Inkassoteenused arvelduskontole nr 10220083818018 AS-s SEB Pank. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kompromissis kokku lepitud ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
2. AS ERA Liisingu Inkassoteenused esitas hagi A. -L. L. vastu 16 800 krooni nõudes. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi (tl 56-65).

§-de 206 lg 2; 428 lg 1 p 4 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga ja kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega võib kohus otsustada menetluse lõpetamise ka kohtuistungit pidamata. Pooled on kinnitanud, et neile on teada asjas menetluse lõpetamise tagajärjed. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise saab otsustada ilma kohtuistungit pidamata ja poolte kompromiss tuleb kinnitada kuna see on kooskõlas

§-des 206 lg 2; 428 lg 1 p 4; 430 lg 3 sätestatuga ning see ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku olulist avalikku huvi, kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada otsust tegemata kompromissiga.

2.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral, kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 174

1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kompromissis kokku leppinud, millises ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud kompromissis kokku lepitud ulatuses kostja kanda ja puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse täiendavaks määramiseks. 3.

§ 661

lg 2, 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega on

§-s 661 lg 2, 4 sätestatud, et pooled võivad seaduses ette nähtud määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu, milles on kokku lepitud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Seega on kohtule esitatud poolte kirjalik kokkulepe määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks. Neil asjaoludel välistab kohus poolte poolt määruskaebuse esitamise õiguse.

1. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi ja hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, 1 075 krooni, tagastamist. Maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel
2. aprillil 2010 rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072699, täiendavalt riigilõivu 1 400 krooni (tl 19). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 750 krooni (tl 4-5). Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 2 150 krooni.

§ 150

lg 2 p 1; lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab asjas menetluse otsust tegemata kompromissiga ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tema poolt tasutud riigilõivu talle tagastamiseks, tuleb hagejale

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, so 1 075 krooni.

Kohtunik: