§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.
lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega saab menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise saab otsustada ilma kohtuistungit pidamata ja hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas
§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
2.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 3, 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avalduse kohaselt on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ja kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kohtule teatanud, et kostja on tasunud hagejale ka menetluskulud, paludes seetõttu jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata (tl 56). Neil asjaoludel ei ole kohtul alust hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 3. Hageja esitas kohtule avalduse talle poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 27 500 krooni. Maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud 4. veebruaril 2010 hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072699, riigilõivu 55 000 krooni (tl 8).
lg 2 p 2; lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hageja, AS Eesti Viljasalv hagist loobumise ja lõpetab asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks hagejale, tuleb hagejale tagastada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.