2-09-52180/20

1 2 – 09 – 52180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „28“mai 2010.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 09 – 52180 Tsiviilasi: K. R. – F.´i hagi P. F.´i vastu abielu lahutamise nõudes; Hagi hind: 25 000.- krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: K. R. – F. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: P. F. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „17“mai 2010.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni, hageja, K. R. – F. ning kostja, P. F.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada K. R. – F.´i ja P. F.´i abielu, mis registreeriti „17“novembril 2007.a. Lääne – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr.xxx. Pärast lahutust jätta K. R. – F.´i perenimeks – „R. – F.“. Abielust sündinud alaealiste laste: E. F.´i (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.a.) ja A. F.´i (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.a.) üle ainuhooldusõigus ja ainuotsustusõigus anda pärast lahutust ühele vanemale: K. R. – F.´ile (isikukood: xxx, elukoht: xxx). Kohtukulude jaotus: Jätta kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas võrdsetes osades K. R. – F.´i ja P. F.´i kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras 2 ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD K. R. – F. ja P. F. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.4), registreeritud abielus, alates „17“novembrist 2007.a.. Poolte registreeritud abielust sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.5-6), alaealised lapsed: E. F. (isikukood: xxx) ja A. F. (isikukood: xxx), kes, hagiavalduse kohaselt, olid hageja, K. R. – F.´i, kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja, P. F., pool aastat pärast abielu registreerimist käima tööl Tallinnas. Alguses käis P. F. kodus puhkepäeviti, kuid alates 2009.a. aprillist P. F. enam kodus käinud ei ole. Samast ajast lõppesid poolte vahel ka abielulised suhted. Abieluliste suhete lõppemisest alates ei olnud P. F. perekonda materiaalselt toetanud ning laste kasvatamises ei ole osalenud. Kommunaalmakseid ja muid kulutusi, seoses laste ülalpidamisega, kandis K. R. – F. üksi. K. R. – F. asus hagiavalduses seisukohale, et abielu jätkamine oli võimatu, abieluliste suhete katkemise tõttu ning abikaasade eri linnades elamise tõttu. K. R. – F. palus abielu lahutada, pärast lahutust palus K. R. – F. jätta oma perenimeks – „R. – F.“. Abielust sündinud alaealised lapsed: E. F.´i (isikukood: xxx) ja A. F.´i (isikukood: xxx), palus K. R. – F. jätta enda kasvatada ja üleval pidada, aga samuti palus K. R. – F. endale mõlema lapse üle ainuhooldusõigust ja ainuotsustamise õigust. Elatusraha K. R. – F. P. F.´ilt välja mõista ei soovinud. Abikaasade ühisvara jagada ei soovinud. Hagiavalduse kohaselt, K. R. – F.´i ja P. F.´i vahel vaidlusi laste üle ega ka varalisi vaidlusi ei ole. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, P. F., kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud, millega luges kohus tõendatuks, et P. F. oli vaikivalt hagiga nõus ning ei soovinud hagile vastuväiteid esitada. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, K. R. – F., palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealised lapsed palus jätta enda kasvatada koos 3 ainuhooldusõiguse ja ainuotsustamise õiguse andmisega alaealiste laste üle. Pärast lahutust soovis K. R. – F. jätta enda perenimeks – „R. – F.“. Hageja selgitas kohtule täiendavalt, et K. R. – F.´i ja P. F.´i abielu registreeriti 17.novembril 2007.a. Rakvere linnas. Kohe peatselt pärast abielu registreerimist sündis pooltel alaealine tütar: E. F. (isikukood: xxx). 2008.a. algusest läks P. F. tööle Tallinnasse. Kuni 2008.a. märtsi – aprillini kestsid abikaasade vahel veel abielulised suhted, külastusabielu vormis (P. F. külastas K. R. – F.´i puhkepäeviti). Alates 2008.a. maist katkesid abielulised suhted abikaasade vahel täielikult. Peresse sündinud teist alaealist last: A. F.´i (isikukood: xxx), ei pea K. R. – F. P. F.´i lapseks. Leidis, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna 2009.a. maist oli K. R. – F. loonud uue pere teise mehega. Abikaasade ühisvara K. R. – F.´il P. F.´iga jagada ei olnud, varalisi vaidlusi poolte vahel ei olnud, aga samuti ei olnud poolte vahel ka vaidlusi alaealiste laste üle. Elatusraha P. F.´ilt alaealiste laste ülalpidamiseks K. R. – F. välja mõista ei soovinud. Kohtukulud palus panna P. F.´i kanda. Kostja, P. F., hagile kohtuistungil vastu ei vaielnud ja palus hagi rahuldada. P. F. leidis kohtuistungil samuti, et abielu jätkamine oli võimatu ning palus abielu lahutada. P. F. nõustus, et abielust sündinud alaealised lapsed: E. F. (isikukood: xxx) ja A. F. (isikukood: xxx), jäävad K. R. – F.´i kasvatada ja üleval pidada. Samuti nõustus P. F. kohtuistungil sellega, et K. R. – F. saab alaealiste laste üle ainuhooldusõiguse ja ainuotsustamise õiguse. Varalisi vaidlusi P. F.´il K. R. – F.´iga ei olnud. Abikaasade ühisvara P. F. jagada ei soovinud. Vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle P. F.´i ja K. R. – F.´i vahel ei olnud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Fotoärakirjaga K. R. – F.´i passist (tl.3). K. R. – F.´i ja P. F.´i abielutunnistusega (tl.4). Alaealise E. F.´i (isikukood: xxx) sünnitunnistusega (tl.5). Alaealise A. F.´i (isikukood: xxx) sünnitunnistusega (tl.6). Jõhvi Politseiosakonna teatisega K. R. – F.´ile (tl.7) selle kohta, et politsei andmeid P. F.´i kohta ei väljasta. K. R. – F.´i riigi õigusabi taotlusega (tl.8-11). Riigi õigusabi määramise otsustamiseks kohtu poolt tehtud järelpärimistega ja vastustega neile (tl.12-44). Viru Maakohtu 09.novembri 2009.a. määrusega (tl.45-46) K. R. – F.´ile riigi õigusabi osutamise kohta. Viru Maakohtu 11.novembri 2009.a.määrusega (tl.50) hagi menetlusse võtmise kohta. Väljatrükkidega elektroonilistest andmebaasidest P. F.´i andmetega (tl.51-54). 17.mail 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 4 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et K. R. – F.´i hagi P. F.´i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et K. R. – F.´i ja P. F.´i abielu jätkamine oli võimatu, kuna abikaasad elavad eraldi linnades, abielulised suhted olid lõppenud ning K. R. – F. oli kohtuistungi päevaks loonud uue pere teise mehega. Pärast lahutust jättis kohus K. R. – F.´i perenimeks – „R. – F.“. Abielust sündinud alaealised lapsed: E. F. (isikukood: xxx) ja A. F. (isikukood: xxx) pidas kohus vajalikuks jätta K. R. – F.´i kasvatada ja üleval pidada. Samuti luges kohus tõendatuks, et K. R. – F.´ile tuleb anda ainuhooldusõigus ja ainuotsustamise õigus alaealiste laste: E. F.´i (isikukood: xxx) ja A. F.´i (isikukood: xxx), üle. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi K. R. – F.´i ja P. F.´i vahel ei olnud ning abikaasade ühisvara pooled jagada ei soovinud. Kohus luges tõendatuks, et K. R. – F.´i ja P. F.´i vahel puudusid 5 vaidlused alaealiste laste kasvatamise üle. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jagada poolte vahel võrdsetes osades ning jätta poolte endi kanda. Johannes Külaots Kohtunik