3-09-2064/8

3-09-2064 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2009, Jõhvi Haldusasja number 3-09-2064 Haldusasi R M kaebus Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkirja nr 6-3/1065-D tühistamiseks. Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – R M Vastustaja – Viru Vangla Kõrgmaa esindaja Jaanika Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 14.10.2009 Jõhvis Resolutsioon Rahuldada kaebus ning tühistada Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkiri nr 6-3/1065-D. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, 03.11.2009.a. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Viru Vangla direktori 30.04.2009.a käskkirjaga nr 6.-3/1065-D määrati R M teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. R. M esitas Justiitsministeeriumile vaide, mis jäeti 31.08.2009.a vaideotsusega rahuldamata. 21.09.2009.a esitas R M Tartu Halduskohtule kaebuse ning palus, et kohus tühistaks tema kohta tehtud käskkirja. Kaebaja väitis, et Viru Vangla on rikkunud distsiplinaarmenetluse nõudeid. Asja materjalides puuduvad tunnistaja Jaanis Sepp’a kirjalik ütluste protokoll ja 09.04.2009.a koostatud kaebaja täiendavast seletusest keeldumise akt. Viru Vangla kirjalikus vastuses vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ning väideti, et kaebajale R.M distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on saanud anda seletusi, 3-09-2064 karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuistungil jäi R.M oma väidete ja nõuete juurde ning väitis, et asjas on vastustaja rikkunud distsiplinaarmenetluse nõudeid. Vastavalt „Vangla sisekorraeeskirja“ § 98 lg 1 tuleb materjalidele lisada tunnistajate seletused, mis käesoleval juhul puuduvad. Viru Vangla esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal Rain Annusvere direktori ülesannetes 30.04.2009.a käskkiri nr 6-3/1065-D on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vaidlustatud käskkiri on vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab viidata nii vaidlusaluses käskkirjas kui ka 14.04.2009.a koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis kinnipeetava distsiplinaarsüütegu tõendavale dokumendile, mis kannab nimetust “R M täiendavast seletuskirjast keeldumise akt 09.04.2009”, kui sellist dokumenti distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ei ole ja seda ei esitatud ka kohtu nõude peale. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Halduskohus ei saa olla veendunud, et kaalumine toimus ratsionaalselt, kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Vangistuse täideviimise kord, kinnipeetavate õigused ja kohustused ning nende distsiplinaarkorras karistamise alused on kehtestatud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on R.M karistatud VangS § 67 p 1 ning Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ja 8.2.5 sätestatud nõuete rikkumise eest, et ta 30.03.2009.a kell 16.52 S 18 sektori päevaruumis kasutas vägivalda kinnipeetav J.Sepp`a suhtes. Seletuskirjas 30.03.2009.a kirjutab kinnipeetav R.M, et rippus seljas J.Sepp`al. Tema arvates ei teinud ta midagi valesti. Käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on 09.04.2009.a kinnipeetavale antud võimalus täiendava seletuskirja kirjutamiseks, millest kinnipeetav väidetavalt loobus. Kuid selle väite kinnituseks pole kohtule esitatud vastavaid tõendeid, konkreetselt 09.04.2009.a koostatud kaebaja täiendavast seletusest keeldumise akti, millele on vastustaja korduvalt viidanud. Kinnipeetav R.M väidab, et ta rippus kinnipeetav J.Sepp'al seljas. Vastustaja väitel ei ole nimetatud väide kinnitust leidnud, kuna valvekaamera videosalvestisest on näha, kuidas R.M kasutab vägivalda teise kinnipeetava suhtes, lüües teda põlvega selja piirkonda ja üritab selja tagant J.Sepp`a kaela väänata. Seega ei saa vastustaja arvates olla tegu seljas rippumisega nagu väidab R.M. Halduskohus leiab, et asjas puudub ka kinnipeetav J.Sepp’a kirjalik seletus ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. VangS § 1’ lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid. R. M rikkumise puhul ei ole Viru Vangla seda kohustust piisava hoolikusega täitnud, sest 2 3-09-2064 asja materjalides puudub nii kannatanu J.Sepp’a seletus kui ka 09.04.2009.a koostatud kaebaja täiendavast seletusest keeldumise akt, seega kaebaja seletus antud asja kohta. Kinnipeetav on küll kohustatud vangla sisekorraeeskirju täitma, kuid neis kehtestatud nõuete rikkumise eest karistuse määramisel on oluline nii süü kui kõigi seda kergendavate asjaolude tuvastamine ning määratav karistus ei tohi olla süü ulatuse ja teo asjaolude suhtes ebaproportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on R.M kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Menetluskulu nõuet pole menetlusosalised kohtule esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks Kohtunik 3