kehtinud põhimõttest ning 01.01.2008 jõustunud TMS § 174 lg-t 3 p 2¹ ei saa kohaldada, kuna see ei saa omada tagasiulatuvat jõudu. Võlasuhetes tuleb kohaldada võlasuhete tekkimise, täitmise ja sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud seadust. Võlgade tasumise kohustus tekkis ning võlad muutusid sissenõutavaks enne 01.01.
kehtivuse ajal. Seega realiseerusid kõik võlgade tasumise täitmise aluseks olevad asjaolud enne uue TMS jõustumist ning enne 2008 tekkinud võlgade sissenõudjal oli õiguspärane ootus täitemenetluses läbi viidud enampakkumise arvelt võlgade rahuldamisele. Nõude rahuldamise ulatust ei mõjuta nõude sissenõutavaks muutumisele järgnenud seadusemuudatus. Hageja leidis, et on seaduslik ja õige kõigi sissenõudjate suhtes jaotuskava koostamine viisil, mis sõltub just arestimise järjekorrast ehk täitemenetluse algatamise järjekorrast. TMS § 174 lg 3 p 2¹ ja TMS § 65 lg 4 tuleb jätta kohaldamata arestipandiõiguse järjekorra tekkimise kohalt ja enampakkumise tulemi arvelt nõuete rahuldamise osas vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 10 kaitstud õigusriigi ja õiguskindluse põhimõttega. Kostjate vastuväited ja menetluse käik Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 19.06.2008 kohtutäitur Priit Petteri poolt esitatud vastuse kohaselt osales hageja sundenampakkumisel müüdud kinnisasja esmases tulemi jaotamises hüpoteegipidajana, aga ka sissenõudjana täitedokumendi alusel, milleks oli Harju Maakohtu 21.08.2007 kohtumäärus nr 2-05-17952 (hagi tagamise määrus). Käesolevas hagis on hageja jaotuskava vaidlustamiseks viidanud Harju Maakohtu 14.02.2008 kohtumäärusele nr 2-0717952, millega on sõlmitud hageja ja võlgniku vahel kohtu poolt kinnitatud kompromissleping ning mille kohaselt peab võlgnik tasuma hagejale 110 000 krooni. VÕS § 578 lg 2 sätestab, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma varasematest nõuetest ja omandavad kompromisslepingu alusel uued nõudeõigused. Sellest tulenevalt on hageja kohtuliku kompromissi näol omandanud uue täitedokumendi ja uue nõude võlgniku vastu summas 110 000 krooni varasema kohtutäiturile esitatud hagi tagamise määrusest tuleneva nõude 41 539,63 krooni asemel. Seega täiteasjas 023/2006/5 hageja poolt esitatud täitedokument (hagi tagamise määrus) ja sellest tulenev nõue on kehtetu. Nõue 41 539,63 krooni, mis tulenes hagi tagamise määrusest, ei ole kehtiv ja seda ei saa uue jaotuskava koostamisel arvesse võtta ega täiteasja nr 023/2006/5 raames 05.09.2007 toimunud sundenampakkumise tulemi arvel rahuldada. Hagejal on tekkinud uus kehtiv täitedokument võlgniku suhtes, mida on võimalik esitada täitmiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et uus jaotuskava on koostatud seadust järgides. TsMS § 6 kohaselt tuleb menetlustoiming teha toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning TMS § 174 sätestab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamise korra. Hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootust, kuna tegemist on täitemenetlusega, kus oli ammu teada, et kõiki nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kohtutäitur leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole enam käesolevas täiteasjas sissenõudja. Piret Einardi poolt 07.07.2008 esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, hageja poolt esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et kompromisslepingu sõlmimisega tekkis hagejal uus nõue, mille täitmiseks tuleb hagejal esitada kohtutäiturile uus avaldus täitemenetluse 3
§-s 174 lg 3 kehtinud põhimõtetest. 16.04.
lg 3 p 2¹ kohaselt saavad lapse elatisnõuded peale kinnistusraamatusse kantud õigusi eelisõiguse sissenõudjate nõuete ees, kelle nõuete tagamiseks on toimunud arestimine või kes on ühinetud sundtäitmisega, mis ei ole kaebaja arvates õige, kuna nõuded on esitatud ja arestimine toimunud enne seadusemuudatuse jõustumist. Seadusandja ei ole andnud rakendussätetes tagasiulatuvat jõudu TMS § 174 lg 3 p-le 2¹. Kohus on piirdunud vaidlustatud enampakkumise tulemi jaotuskava formaalse kontrolliga ning eiranud TMS § 104 lg-st 2 tulenevat sisulise kontrolli kohustust. Kohtul lasub 5
-i kehtivuse ajal. Seega realiseerusid kõik võlgade tasumise täitmise aluseks olevad asjaolud enne uue täitemenetluse seadustiku jõustumist. Jaotuskava koostamise aluseks olev apellandi täitedokument võeti kohtutäituri poolt täitmiseks enne TMS § 174 lg 3 p 2¹ jõustumist, seega tuleb asjas rakendada 15.08.2007 (s.o apellandi poolt täitemenetlusega ühinemise ajal) kehtinud TMS-i redaktsiooni. Täitemenetluse toimingu mõistet seadus ei sätesta. Kuna nii täitemenetluse käigus tehtud jaotuskava kui pankrotimenetluse käigus tehtud jaotusettepanek on õiguslikus mõttes analoogsed toimingud, põhistab apellant oma seisukohta riigikohtu seisukohaga pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kohta. Riigikohus on 12.01.2007 lahendi nr 32-1-126-06 p-s 15 leidnud, et toiming tavatähenduses tähendab tegevust, toimetust. Seega saab toiminguteks lugeda pankrotimenetluses menetlusosaliste ja kohtu mitmesugused tegevused (toimetused) pankrotiasja menetlemisel, näiteks pankrotiavalduse esitamine kohtule (PankrS § 9), pankrotiavalduse kättetoimetamine (PankrS § 12) ja muud pankrotiseaduses sätestatud tegevused. Teiste tegevuste hulgas on toiminguks ka esialgse jaotusettepaneku koostamine ja esitamine kohtule (PankrS § 144). Toiminguks on ka esialgse jaotusettepaneku vaidlustamiseks määruskaebuse esitamine, kuid toiminguks ei ole jaotusettepanek ehk selle sisu ise. Jaotusettepanek sisaldab tunnustatud nõuete suurusi (ulatusi), nende rahuldamisjärke ja jaotise suurust. Riigikohus leidis, et nõuete suurust (ulatust) reguleeriva seaduse puhul on tegemist mitte menetlusõigus- vaid materiaalõigusnormiga. Seega on ka PankrS § 153 lg 2 materiaalõiguse normiks, mis sätestab pandiga tagatud nõude ja samal ajal ning sellega seotult ka pankrotimenetlusega seotud väljamaksete rahuldamise ulatuse. Seetõttu kehtib Riigikohtu arvates pankrotimenetluses rahuldatavate nõuete suuruse (ulatuse) määramisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenev põhimõte, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.01.2004, kohaldatakse varasemat pankrotiseadust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad I, II, III , IV ja V vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja kohustada kohtutäitur Priit Petterit tegema uue jaotuskava. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal olemas täitedokument, mille alusel ta ühines täitemenetlusega ja selleks on Harju Maakohtu 21.08.2007 hagi tagamise määrus 6
lg 3 p 3 järgi olid ühel järjekohal sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata TMS § 174 lõike 3 p-de 1 ja 2 järgi. Alates 01.01.2008 lisati TMS § 174 lõikele 3 p 21, mille kohaselt rahuldati enne lõige 3 p-s 3 toodud nõudeid lapse elatisnõuded. Kolleegium leiab, et apellandi väide, mille kohaselt ei ole jaotuskava menetlustoiming, on õige. Jaotuskavast tuleneb, millises ulatuses rahuldatakse täitemenetluses esitatud võlausaldajate nõuded ja milline on nende järjekoht nõuete rahuldamisel. Nõuete rahuldamise ulatust reguleeriva seaduse puhul on tegemist mitte menetlusõiguse vaid materiaalõiguse normiga. Menetlustoiminguks on jaotuskava esitamine ja selle vaidlustamine, kuid jaotuskava ja selle sisu ei ole toiminguks, mille kohaldub kehtiv seadus. Kuna nõuded olid muutunud sissenõutavaks ja nende suhtes oli alustatud täitemenetlust enne 01.01.2008 ning ka esimene jaotuskava oli tehtud enne 01.01.2008, siis tuleb kolleegiumi arvates võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenevast põhimõttest lähtudes kohaldada vaidlustatud jaotuskavale kuni 01.01.
Kolleegium märgib, et õige on kaebaja viide analoogiale pankrotimenetluses jaotusettepanekule kohaldatava seadusega (Riigikohtu 12.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-21-26-06). TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus esitatud jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kolleegiumil puuduvad jaotuskava aluseks olevad dokumendid, nii ei ole tsiviilasja materjalide hulgas nõudeavaldusi ja täitedokumente, mistõttu ei ole kolleegiumi võimalik endal jaotuskava muuta ja seda pole ka hageja nõudnud. Eeltoodu tõttu tuleb kohtutäiturit kohustada koostama uus jaotuskava, arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud selgitusi seaduse kohaldamise kohta. Menetluskulude jaotamisel tuleb kolleegiumi arvates lähtuda TsMS § 162 lg-st 4 ja menetluskulud jätta kohtutäitur Priit Petteri kanda. Kuna kohtutäitur on koostanud ebaõigesti jaotuskava, siis on ülejäänud kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud nende kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.