TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2594 Otsuse kuupäev 15.04.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Eraakadeemia Nord kaebus haridus- ja teadusminis

§ 6lg 1 sätted.

Kaebaja on seisukohal, et õigusselgusetus on evalveerimiskomisjoni liikmete töökorra sisus. Kaebaja märgib, et evalveerimiskomisjon ei ole oma raportis analüüsinud ja hinnanud kõiki asjaolusid, ei ole arvesse võtnud Akadeemias Nord kaitstud doktoritööd ja publikatsioone ning vastustaja ja Teaduskompetentsi Nõukogu poolt on täielikult eiratud kaalutlusõiguse põhimõtteid ning rikutud on haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 nõudeid. Kaebaja on märkinud, et evalveerimiskomisjon kui ka Teaduskompetentsi Nõukogu ei olnud suuteline olema õiglane ja tunnustama maailmamainega Eesti päritoluga õigusteadlast – Akadeemias Nord töötavat professor Rein Müllersoni. Kaebaja on märkinud lisaks, et kaevataval ministri käskkirjal nr. 1466 puudub viide evalveerimiskomisjonile või tema töö kokkuvõttele ning kui haldusaktis viidatakse teisele dokumendile, peab see olema selgelt sätestatud Kaebaja taotleb kaebuse täienduses jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse määrus nr. 259 § 1 §

§ 6

lg 1 õigusselgusetuse motiivil ning algatada selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vaatamata evalveerimiskomisjoni koosseisu, töökorra ja tähtaja kehtestamisele 2008.a. juulis ei olnud Ministeeriumi hinnangul evalveerimiskomisjoni tegevus ebaseaduslik, samuti võimaldab kehtiv õigus anda evalveerimiskomisjoni tegevusele hilisem õiguslik alus. Taolisele järeldusele võib jõuda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

1. peatüki analüüsi põhjal. Kaebaja tegevusest evalveerimise ajal võib järeldada, et Kaebaja aktsepteeris menetluse läbiviimise ajal evalveerimiskomisjoni tegevust. Sellele viitavad mitmed asjaolud: evalveerimine viidi läbi kaebaja enda taotluse alusel., kaebaja oli teadlik evalveerimiskomisjoni visiidi ajakavast ja aktsepteeris seda , samuti kinnitab seda kaebuse lisa 5 sissejuhatav osa, milles kaebaja kinnitab, et Akadeemiat külastas ajutine evalveerimiskomisjon õigusteaduse evalveerimise vajaliku hindamise teostamiseks. Evalveerimiskomisjonil oli juba enne haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirja nr 864 andmist piisav volitus evalveerimistoimingute läbiviimiseks. Kokkuvõtvalt leiab Ministeerium, et kaebus on haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirja nr 864 vaidlustamise osas alusetu. Ministeerium ei nõustu ka Kaebaja väitega, nagu oleks haridus- ja teadusministri käskkirjade andmisel olulisel määral rikutud seaduslikkuse nõuet.. Ministeerium ei nõustu ka kaebuses toodud seisukohaga, nagu oleks kaebuses vaidlustatud haldusaktid olnud täielikult motiveerimata. Kõik vaidlustatud haldusaktid on varustatud nii õigusliku argumentatsiooniga ning soodustava haldusakti andmisest keeldumisele on lisatud faktiline põhjendus. Evalveerimismenetluse läbiviimise korra alates evalveerimiskomisjoni töö kokkuvõtte koostamisest kuni haridus- ja teadusministri käskkirja andmiseni sätestab evalveerimise määruse § 7 ja §
2. Haridus- ja teadusministri evalveerimisotsuse tegemist käsitlev evalveerimise määruse § 8 ei näe ette teadusasutuse kaasamist menetlusse pärast TKNi ettepaneku esitamist. Oma otsuse tegemisel tugines haridus- ja teadusminister nii TKNi ettepanekule kui ka ekspertide hinnangutele (mis olid ka kaebajale teatavaks tehtud ning millele haridus- ja teadusministri käskkirja faktilises põhjenduses on viidatud). Ministeerium nõustub Kaebaja viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneva kohustusega tagada haldusaktide piisav motiveerimine. Samas ei saa vastustaja nõustuda kaebaja kriitikaga, nagu oleks tähelepanuta jäetud 07.07.2008 TKNile esitatud arvamus ja vastuväited. TKNi 01.10.2008 istungi protokollist tuleneb üheselt, et TKN on tutvunud Akadeemia vastulausega, ent on teinud sellegipoolest otsuse lugeda põhjendatuks evalveerimiskomisjoni poolt antud mitterahuldav hinnang. Seega võib järeldada, et pädev haldusorgan TKN on oma ettepaneku tegemisel arvestanud Akadeemia arvamusega. Ministeerium kontrollib küll ettepaneku piisavat põhjendatust, ent ei saa võtta seisukohta evalveerimisraportis esitatud, teadustöö kvaliteeti puudutavate hinnangute osas, kuna see tähendaks täittevvõimu lubamatut sekkumist põhiseadusega garanteeritud teadustegevuse institutsionaalse autonoomia valdkonda. Eeltoodut arvesse võttes leiab Ministeerium, et vaidlustatud haridus- ja teadusministri 23.07.2008.a. käskkiri nr 864, 21.11.2008 käskkiri nr 1466 ning 03.12.2008 käskkiri nr 1490 on õiguspärased ning sellest tulenevalt ja tuginedes HKMS § 26 lõike 1 punktile 6 palub jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ministeerium on tutvunud kaebaja 18.03.2009.a. esitatud täiendavate seisukohtadega, ent on jätkuvalt seisukohal, et nii kaebus kui ka täiendavad seisukohad on alusetud, kuna kaebaja ei ole suutnud piisavalt põhjendada haridus- ja teadusministri vaidlustatud aktide õigusvastasust ning evalveerimise määruse põhiseadusvastasust käsitlevaid argumente. Ministeerium on asunud seisukohale, et evalveeermise määruse sisu on piisavalt selge. Kaebaja on oma täiendavas seisukohas viidanud paljusõnaliselt ning üldiselt küll Eesti Vabariigi põhiseaduses kätketud avaliku võimu demokraatliku ning õigusriikliku teostamise põhimõtetele, samas on aga jätnud täielikult analüüsimata põhiseaduse § 38 sätestatud teadusvabaduse mõju evalveerimise regulatsioonile – samas on just teadusvabaduse põhimõte evalveerimisprotsessi üheks põhilisemaks põhiseaduslikuks normiks, mida toestavad kaebaja viidatud seaduslikkuse ning demokraatliku õigusriigi printsiibid. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja argumentatsioon on mittetäielik ja erapoolik ning pelgad viited põhiseaduse kandvatele sätetele ei suuda kompenseerida esitatud täiendavate seisukohtade sisulist alusetust. Ministeerium peab väga kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele selgitustele ning ministeeriumi seisukohas esitatud põhjendustele ei ole kaebaja suutnud mõista põhiseadusliku teadustegevuse autonoomia sisu ning tähendust antud asjas. Hindamiskriteeriumide määratlemisel ongi kesksel kohal teadustegevuse vabadust toonitav põhiseaduse §
3. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja argumentatsioon evalveerimismenetluse õigusselgusetusest. Ministeeriumi hinnangul ei ole kaebaja suutnud eristada õigusselgusetust ning haldusorgani kaalutlusõigust. Evalveerimise menetlus, kui ulatusliku kaalutlusruumiga haldusmenetluse eriliik, annab evalveerimisel osalevatele haldusorganitele paratamatult ulatusliku kaalutlusõiguse, mida aga kompenseeritakse tavalisest ulatuslikuma ning põhjendatuma eksperthinnangu ning haldusotsusega. Määruses sätestatud evalveerimise läbiviija kaalutlusõigus ei ole mingil juhul põhiseadusvastane, pigem vastupidi – riiklikul tasemel kehtestatud rigiidne ning tsentraliseeritud evalveerimise süsteem oleks ilmses vastuolus põhiseaduse § 38 sätestatud teadustegevuse institutsionaalse autonoomia nõudega. Välisekspertide määramisel on oluline, et tegemist oleks rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadlastega ning antud põhimõttest on ka käesoleval juhul lähtutud. Kui evalveeritav asutus leiab, et mõni välisekspert ei ole evalveerimise läbiviimiseks piisaval tasemel, erapoolik vms, siis võib ta evalveerimise käigus esitada sellekohase taotluse eksperdi taandamiseks, mida aga kaebaja teinud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud HMS § 5 lg 2 tulenevaid põhimõtteid. Ministeeriumi hinnangul on vaidlustatud haldusaktide andmisel piisavalt järgitud haldusakti põhjendamise kohustust ning alusetud on kõik kaebaja vastupidised väited . Kuna evalveerimiskomisjon tugineb aruande koostamisel Eesti Teadusinfosüsteemi kui avalikus registris sisalduvatele materjalidele, siis on ka põhjendatud, miks ekspertiisikomisjoni liikmed ei arvestanud ega saanudki arvestada prof Rein Müllersoni teadustegevust käsitlevate andmetega., R.Müllersoni puudutav kanne tekkis infosüsteemi alles pärast evalveerimiskomisjoni visiiti ning tema teadustegevust puudutavad andmed veelgi hiljem. Kuna evalveerimiskomisjon tugineb aruande koostamisel infosüsteemi andmetele, siis oli põhjendatud miks ekspertkomisjoni liikmed ei arvestanud professor R.Müllersoni teadustegevust käsitlevate andmetega, ekspertkomisjoni järeldus on tingitud kaebaja ilmsest hooletusest ning seetõttu on väga eksitav kaebaja seisukoht, milles süüdistatakse ekspertkomisjoni väärate järelduste tegemisel. Kohtu seisukohad ja resolutsioon Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. OÜ Eraakadeemia Nord on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles vaidlustab haridusja teadusministri 23.07.2008 käskkirja 864, 21.11.2008 käskkirja nr. 1466 ja 03.12.2008 käskkirja nr.
4. Kaebus on kohtule esitatud haldusaktide tühistamise nõudes. Haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirjaga nr. 864 on moodustatud evalveerimiskomisjon Akadeemia Nord õigusteaduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse evalveerimiseks . Nimetatud käskkirjaga on määratud komisjoni ülesandeks külastada Akadeemiat Nord hiljemalt 31.07.
5. Kohustatud on esitada ministeeriumile oma töö kokkuvõte hiljemalt 15.08.2008 ning kinnitatud on komisjoni töökord. Haridus- ja teadusministri 21.11.2008 käskkirjaga nr. 1466 on loetud Akadeemia Nord õigusteaduse valdkonnas ekspertide poolt negatiivselt evalveerituks. Teadus- ja Haridusministeerium on juhindunud oma otsustuste tegemisel „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr. 259 „Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise tingimused ja kord“ sätetest ning arvestanud ka Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekutega. .
6. 23.12.2008 esitatud kaebusest. Kaebaja on oma kaebuses vaidlustanud haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirja nr 864, leides, et nimetatud käskkiri ei saa omada tagasiulatuvat jõudu, mistõttu on ebaseaduslik komisjoni tegevus Akadeemias Nord ning selle alusel 10.05.2008 koostatud õigusteaduse evalveerimise komisjoni lõppraport. Kaebaja hinnangul ei nähtu käskkirjast, et haridus- ja teadusminister oleks legaliseerinud Akadeemiat Nord külastanud teadusgrupi tegevust ametliku evalveerimiskomisjonina ning väidab, et Kõrghariduse Hindamise Nõukogu (KHN) liige ei saa olla kauem kui 6 aastat. Kaebaja seisukohalt on evalveerimiskomisjon moodustatud 23.07.2008, kuid Akadeemia Nord külastamine toimus maikuus. Evalveerimise määruse § 2 lõike 3 kohaselt (Vabariigi Valitsuse määrus nr. 259, millega on kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja kord, kohtuotsuses märgituna „evalveerimise määrus“) evalveeritakse eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseva teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendusasutuse taotlusel ja kulul. Taotlus on esitatud Akadeemia Nord poolt ministeeriumile 18.03.2005 kirjaga nr 2-1/38.. Evalveerimise läbiviimiseks moodustas Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) evalveerimiskomisjoni, mille koosseisu kuulusid õigusteadlased S. C. Shute, M. Levin, A. Farkas ning A. W. Heringa. Evalveerimise määruse § 3 lõike 2 kohaselt kinnitab evalveerimiskomisjoni koosseisu ja töökorra ning evalveerimise tähtajad TKNi ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga, vaidlustatud evalveerimisprotsessis esitas TKN vastavasisulise ettepaneku alles 18.06.2008 , misjärel haridus- ja teadusminister kinnitas 23.07.2008.a. käskkirjaga nr 864 evalveerimiskomisjoni koosseisu. Kohus on seisukohal, et kaebaja on aktsepteerinud menetluse läbiviimise ajal evalveerimiskomisjoni tegevust. Sellele viitavad mitmed asjaolud : evalveerimine viidi läbi kaebaja enda taotluse alusel , kaebaja oli teadlik evalveerimiskomisjoni visiidi ajakavast ja aktsepteeris seda , samuti kinnitab seda kaebuse esitaja esindaja kohtuistungil, et Akadeemiat külastas ajutine evalveerimiskomisjon õigusteaduse evalveerimise vajaliku hindamise teostamiseks ning kaebaja pool ei hakanud küsima komisjonilt tööks vastavaid volitusi, vaid aktsepteeris nende tööd. Vastustaja on seisukohal, et 2008 juulis ei olnud evalveerimiskomisjoni tegevus ebaseaduslik, samuti võimaldab kehtiv õigus anda evalveerimiskomisjoni tegevusele hilisemalt õigusliku aluse. Vastustaja seisukohalt võib sellisele järeldusele jõuda Haldusmenetluse seaduse § 13 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse 8 peatüki analüüsi põhjal. HMS § 13 lg 3 alusel kohaldatakse esindusele haldusmenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid . TsÜS § 118 lg 1, mille kohaselt on sätestatud üldreegel, et volituse andmine toimub esindatava (ministeerium) poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (evalveerimiskomisjon). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erandi: kui esindajana tegutseva isiku (evalveerimiskomisjon) avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut (Akadeemia Nord) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav (ministeerium) teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ministeeriumi hinnangul vastab TsÜS § 118 lõikes 2 sätestatu vaidlusalusele olukorrale. Seega võib järeldada, et evalveerimiskomisjonil oli juba enne haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirja nr 864 andmist piisav volitus evalveerimistoimingute läbiviimiseks, samas on kaebaja esindaja kohtuistungil väitnud, et ei pidanud vajalikuks käskkirja olemasolu kontrollida ning aktsepteeris tegevust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud taotluse evalveerimise läbiviimiseks 18.03.2005, mistõttu võib evalveerimise kui haldusmenetluse lugeda alates sellest hetkest alanuks. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et enne haldusmenetlust tulnuks käskkiri välja anda. Evalveerimisotsuse aluseks on haldusmenetluse käigus kogutud tõendid, mille hulka kuuluvad näiteks dokumentaalsed tõendid, paikvaatlus, tunnistaja ütlused ning eksperdi arvamused. Halduskohus on haldusasjas 3-08-1685 asunud seisukohale, et ministri käskkiri nr. 864 on menetluslik toiming, mida iseseisvalt ei saa kohtus vaidlustada. Seega on kaebaja vaidlustanud nimetatud käskkirja koos „Evalveerimise tulemuste kinnitamise“ käskkirjaga. Seega võib väita, et menetlusse kaasatud eksperdid kogusid tõendeid enne ühe menetlustoimingu, so. evalveerimiskomisjoni koosseisu ja töökorra kehtestamise sooritamist, ei muuda neid tõendeid antud menetluse raames kehtetuks. Samuti on komisjon täitnud haridus- ja teadusministri
7. juuli 2008.a. käskkirja nr 864 p. 3 sätestatud ülesanded ning on külastanud evalveerimismenetluse raames Akadeemiat Nord hiljemalt 31.07.2008 ning koostades ja esitades ministeeriumile oma töö kokkuvõtte hiljemalt 15.08.
8. Evalveerimise määruse kohaselt kuuluvad komisjoni väliseksperdid. Oma olemuselt on KHNil täita sama roll, mis TKNil teaduse valdkonnas ning nende mõlema organi suhtes kehtib liikmete osas kuueaastase liikmelisuse piirang, kuid evalveerimiskomisjoni koosseisu, töökorra ja tähtaja kehtestamine ning ekspertide liikmeks oleku aeg ei saa otseselt rikkuda kaebaja õigusi, kuna tegemist on menetlusliku toiminguga. Kui kaevatavas haldusaktis esinebki menetlusviga, mis ei muuda lõpptulemust, ei anna see asjaolu haldusakti tühistamiseks alust. Seega on kaebus käskkirja nr. 864 vaidlustamise osas alusetu. Tulenevalt evalveerimise määruse § 8 lg 1 kinnitab minister TKN ettepanekute alusel evalveerimise tulemused käskkirjaga või saadab selle TKN-le tagasi täiendavaks läbivaatamiseks. Haridus- ja teadusministri 21.11.2008 käskkirja nr 1466 sissejuhatavas osas viidati ekslikult TKNi 19.06.2008.a. istungi ettepanekutele, ent haridus- ja teadusministri 03.12.2008 käskkirjaga nr. 1490 on seda viidet muudetud - sätestatud on viide TKNi 01.10.2008 istungil tehtud ettepanekule. TKNi 18.06.2008 istungi ning 01.10.2008 istungi protokollide väljavõtetest (TKN protokollid 94 ja 95) ilmneb , et 01.10.2008 istungil tegi TKN haridus- ja teadusministrile motiveeritud ettepaneku. Seega võib järeldada, et haridus- ja teadusministri 21.11.2008 käskkirjas esitatud selgitav viide TKNi 19.06.2008 (18.06.2008) istungil tehtud ettepanekule oli ilmne ebatäpsus, mis tuli teise haldusaktiga parandada , vastustaja on andnud 03.12.2008 uue haldusakti käskkirja nr. 1466 muutmise kohta. Seega on üheselt mõistetav, et käskkirja andmise ajendiks oli TKN-i 01.10.2008 otsustus. Kohus on seisukohal, et haldusaktid on motiveritud, selged ja üheselt mõistetavad. Haldusaktidel on viide õiguslikule alusele, lisatud on faktiline põhjendus, käskkirjad on antud pädeva ametiisiku poolt ning käskkirjadel on vaidlustamisviide. Samuti on olnud kaebajale kättesaadav ka evalveerimiskomisjoni lõppraport, mille suhtes on olnud võimalus kaebajal ka oma seisukoht avaldada. Evalveerimise määruse § 7 lõige 2 näeb ette, et teadus- ja arendusasutus, kus evalveerimine läbi viidi (Akadeemia Nord) võib ühe kuu jooksul pärast evalveerimiskomisjoni töö kokkuvõtte teatavaks tegemist esitada Teaduskompetentsi Nõukogule motiveeritud kirjaliku seisukoha evalveerimiskomisjoni töö kokkuvõtte kohta. Kaebaja esitas mainitud seisukohad 07.07.2008.a., kaebaja on kaebuses rõhutanud evalveerimiskomisjoni töökorralduse õigusvastasust, olles samas esitanud oma seisukohad ekspertaruannetele. Evalveerimise määruse § 7 lõike 3 kohaselt teeb TKN evalveerimise määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 nimetatud materjalide põhjal haridus- ja teadusministrile motiveeritud ettepaneku evalveerimise tulemuste kinnitamiseks. Kaevatavas käskkirjas nähtuvalt on minister tuginenud käskkirja tegemisel TKN i.
9. oktoobri 2008 istungi ettepanekust. Teaduskompetentsi Nõukogu istungi protokollist nr. 95/01.10.2008 nähtuvalt on TKN tutvunud aruandega ja Akadeemia vastulausega, seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kaebaja seisukohti pole tähele pandud. . Kohus rõhutab, et ministeerium on õigesti leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-iga 38 tagatud teadusvabaduse põhimõttest tulenevalt on haridus- ja teadusministri volitused evalveerimisotsuse tegemisel piiratud: Ministeerium kontrollib küll ettepaneku piisavat põhjendatust, ent ei saa võtta seisukohta evalveerimisraportis esitatud teadustöö kvaliteeti puudutavate hinnangute osas, kuna see tähendaks täittevvõimu lubamatut sekkumist põhiseadusega garanteeritud teadustegevuse institutsionaalse autonoomia valdkonda. Kohus ei saa ümber hinnata ekspertide poolt antud hinnangut, kohus saab hinnata üksnes selle tegevuse seaduslikkust. Evalveerimisraporti põhjendatust hindavaks pädevaks koguks on TKN, kes on oma pädevust TKNi 01.10.2008 istungil toimunud arutelul ka rakendanud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et vaidlustatud haridus- ja teadusministri 23.07.2008.a. käskkiri nr 864, 21.11.2008 käskkiri nr 1466 ning 03.12.2008 käskkiri nr 1490 on õiguspärased.
10. 18.03.2009 esitatud kaebuse täiendusest. Kaebuse esitaja on esitanud täiendavad seisukohad ning leidnud, et evalveerimise õiguslik regulatsioon kehtivas seadusandluses on õigusselgusetu. Kohus märgib, et vastustaja on õigesti asunud seisukohale ning kohus ei pea vajalikuks ümber sõnastada vastustaja seisukohta, et kaebaja on oma täiendavas seisukohas viidanud Eesti Vabariigi põhiseaduses kätketud avaliku võimu demokraatliku ning õigusriikliku teostamise põhimõtetele, samas on aga jätnud analüüsimata põhiseaduse § 38 sätestatud teadusvabaduse mõju evalveerimise regulatsioonile – samas on just teadusvabaduse põhimõte evalveerimisprotsessi üheks põhilisemaks põhiseaduslikuks normiks, mida toestavad kaebaja viidatud seaduslikkuse ning demokraatliku õigusriigi printsiibid. Kaebaja argumentatsioon on mittetäielik ja erapoolik ning pelgad viited põhiseaduse kandvatele sätetele ei suuda kompenseerida esitatud täiendavate seisukohtade sisulist alusetust. Ministeerium on pidanud väga kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele selgitustele ning ministeeriumi seisukohas esitatud põhjendustele ei ole kaebaja suutnud mõista põhiseadusliku teadustegevuse autonoomia sisu ning tähendust antud asjas. Ministeerium on lisanud, et lisaks akadeemilisele vabadusele kätkeb PS § 38 endas teadustegevuse institutsionaalse autonoomia. Ministeeriumi hinnangul on eristatavad teadus- ja arendusasutuse kui iseseisva asutuse ning teadus- ja arendustegevuse kui valdkonna institutsionaalne autonoomia. Teadus- ja arendusasutuse autonoomia sisu kirjeldab EV põhiseaduse kommentaaride § 38 p 3, seevastu teadus- ja arendustegevuse autonoomia väljendub teadus- ja arendusasutuste süsteemi korraldust reguleerivate organite – Teadus- ja Arendusnõukogu , Teaduskompetentsi Nõukogu ning Teaduspoliitika komisjoni – loomises ning toimimises. Seega võib rääkida teadus- ja arendustegevuse õiguspärase ja otstarbeka korralduse kui ühishuvi detsentraliseeritud ülesehitusest, kus lisaks riiki esindavatele Vabariigi Valitsusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile on oluline korraldav roll ka Teadus- ja Arendusnõukogul ning Teaduskompetentsi Nõukogul, kes nõustavad riigiasutusi evalveerimise korra väljatöötamisel ja rakendamisel. Kohus nõustub ka vastustaja väitega, et evalveerimise määruse sisu on piisavalt selge ja arusaadav. Kaebaja on taotlenud evalveerimise määruse § 1 ja §

§ 6lg 1 sätete kohaldamata jätmist õigusselgusetuse motiivil.

Evalveerimise määruse § 1 sätestab evalveerimise eesmärgi, § 5 lg 5 sätestab evalveerimise läbiviimise nõude, mille kohaselt peab evalveerimisekomisjoni töö kokkuvõte sisaldama hinnangut lähtuvalt loetletude kriteeriumidest ja andmetest; § 6 lg 1 sätestab evalveerimiskomisjoni poolt hinnangu andmise, mille kohaselt annab evalveerimiskomisjon teadus- ja arendustegevuse evalveeritavale valdkonnale üldhinnangu ja hinnangu teadus- ja arendusasutuse tegevuse tasemele neljapallilise skaala abil. Kohtu hinnangul on nimetatud sätted piisavalt õigusselged ning nimetatud sätete kohaldamine koosmõjus teiste evalveeerimise määruse sätetega, annab võimaluse evalveerimise menetluse läbiviimiseks õige eesmärgi saavutamiseks. Evalveerimise menetlus on ulatuslik menetlus ning annab iseenesest kaalutlusvõimaluse haldusorganile, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et rikutud on haldusorgani poolt kaalutlusõigust., kuna ulatusliku kaalutlusruumiga haldusmenetluse liik annab evalveerimisel osalevatele haldusorganitele paratamatult ulatusliku kaalutlusõiguse. Tulenevalt määruse § 6 „Evalveerimiskomisjoni hinnang“ on samuti kaalutlusotsus, mis kajastab ekspertkomisjoni hinnangut teadustegevuse valdkonnale evalveeritavas asutuses. „Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja kord“ sätetes on arusaadavalt tagatud menetlusreeglid , mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning määrus on kehtestatud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 10 p. 7 ja § 20 lg 3 alusel. Seega on seadus delegeerinud Vabariigi Valitsusele vastava korra andmise ning kord on seaduspärane. Kaebajale on selgusetu, kuidas tekivad ettepanekud välisekspertide isikute osas. Ministeerium on vastanud, et ekspertide määramisel haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse üldiseid põhimõtteid, sh põhimõtet, mille kohaselt haldusmenetluse üksikasjad määratleb haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning on lisanud, et välisekspertide määramisel on oluline, et tegemist oleks rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadlastega ning antud põhimõttest on ka käesoleval juhul lähtutud. Kui evalveeritav asutus leiab, et mõni välisekspert ei ole evalveerimise läbiviimiseks piisaval tasemel, erapoolik vms, siis võib ta evalveerimise käigus esitada sellekohase taotluse eksperdi taandamiseks, mida aga kaebaja teinud ei ole. Ministeerium on märkinud, et evalveerimiskomisjoni hinnang moodustub erinevate tõendite alusel, kuhu kuuluvad lisaks eneseanalüüsi aruandes esitatule ka muud tõendusväärtust omavad dokumendid. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, nagu peaks evalveerimiskomisjoni töö piirduma üksnes eneseanalüüsis kajastatud andmete heakskiitmisega, mis aga muudaks evalveerimise pelgaks formaalsuseks. Ka seos rahvusvaheliselt tunnustatud teadustasemega tuleneb eneseanalüüsis esitatud info võrdlusest teiste menetluses kasutatavate tõenditega. Kaebaja on toonud välja professor Rein Müllersoni küsimuse, mille kohta on ministeerium asunud seisukohale, et professor Rein Müllersoni puudutav kanne tekkis Eesti Teadusinfosüsteemi alles pärast evalveerimiskomisjoni visiiti, tema teadustegevust puudutavad andmed lisandusid aga veelgi hiljem. . Kuna evalveerimiskomisjon tugineb aruande koostamisel ETISes kui avalikus registris sisalduvatele materjalidele, siis on ka põhjendatud, et ekspertiisikomisjoni liikmed ei arvestanud ega saanudki arvestada prof Rein Müllersoni teadustegevust käsitlevate andmetega. (t/l 143 ) Kohus on kaebuse täienduse osas asunud seisukohale, et kaebuse täienduses toodud nõue on täielikult põhjendamatu, kaebuse täiendus on üldteoreetiline ning kohus on käsitlenud kaebuse täienduses toodud asjaolusid kogumis ning hinnanud asja seisukohast, kas käivitada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse § 259 § 1, §

§ 6lg 1 osas õigusselgusetuse motiivil.

Kohus on seisukohal, et kaebus esitatud kaebuse täienduse osas on põhjendamatu. .Kaebus on esitatud otsitud põhjustel ning kaebuse täienduse teiselt leheküljelt võib välja lugeda kaebaja esindaja (töötab OÜ Eraakadeemia Nord õigus- ja juhtimisteaduskonnas) huvi selle vastu, et evalveerimise tulemustest sõltub Akadeemia Nord edaspidine tegevus. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud haridus- ja teadusministri 23.07.2008.a. käskkiri nr 864, 21.11.2008 käskkiri nr 1466 ning 03.12.2008 käskkiri nr 1490 on õiguspärased, asja menetlemisel on on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, haldusaktid on piisava motivatsiooniga ja arusaadavad ning puudub vajadus jätta kohaldamata ning algatada Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr. 259 § 1 ja §

§ 6lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigusselgusetuse motiivil.

Sellest tulenevalt ja tuginedes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lõike 1 punktile 6 tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks