lg 3 kohaselt tuleb kinnisvarale sissenõude pööramise soovi korral seda kohtutäiturile ka kirjalikult avaldada, siis kohtutäitur ei muutu täitemenetluse alustamise korral mitte sissenõudja esindajaks, vaid on isikuks, kellele on seadusega antud pädevus läbi viia võlgniku suhtes täitemenetlust eesmärgiga rahuldada sissenõudja nõue. Kohtutäituril ei saa tekkida seaduse alusel sissenõudja esindusõigust, millega antakse kohtutäiturile õigus käsutada sissenõudja nõuet teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas, kus
lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused, kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti.
lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kohtutäituril puudub õigus täitemenetlust läbi viia, kui ta on sissenõudja esindajaks. Vaidlusaluses täitemenetluses on kohtutäitur Kaire Põlts teavitanud panka sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning selgitanud viimasele õigust esitada avaldus
lg 1 kohaselt, mis sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega oleks pank saanud oma nõudele rahuldust igal juhul ka ilma iseseisva täitemenetluse alustamiseta. Panga kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja õigus saada hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esimesena oma nõudele rahuldust oleks olnud tagatud ka juhul, kui pank ei oleks soovinud koormatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise korral oma nõuet täita, sest TSM § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ning lähtuvalt kinnistusraamatu hüpoteegi kandest oleks panga nõue olnud täidetav kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Iseseisva täitemenetluse alustamine panga poolt olukorras, kus tema nõude rahuldamine oleks olnud igal juhul tagatud, on võlgniku suhtes ebamõistlikult koormav, sest täitemenetluse alustamise korral muutub täitmisteate kättetoimetamisega sissenõutavaks ka nõude suuruse pealt tasutav kohtutäituri tasu. Kinnistusraamatust nähtuval ja eesõigust omaval isikul ei tohiks olla teise sissenõudja poolt kinnisasjale sissenõudmise korral õigust alustada oma nõude täitmiseks täitemenetlust, kuna nimetatud tegevuse korral peaks arvestama, kas selline omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks alles peale täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole kohtutäitur Kaire Põltsile tõendanud, et täiteasjas nr 017/2008/3869 saaks lugeda täitemenetluse alanuks
mõistes ja seega, et kohtutäituri tasu oleks muutunud sissenõutavaks, mille tõttu ta ei oma õiguslikku alust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks kohustatud isikult – võlgnikult. Kohtutäitur Priit Lantini nõude arvamiseks eelisõigusjärku puudub õigustus ja alus. Kohtutäitur Kaire Põlts on 04.07.2008 jaotuskava aktis käsitlenud kohtutäitur Priit Lantini kohtutäituri tasu täitekuluna
lg 3 p-s 3 sätestatud nõudena (sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata
lg 3 p-de 1-2¹ kohaselt), kuna ta ei ole olnud kinnisasja sundvalitsejaks, tema nõue ei nähtu kinnistusraamatust ning samuti ei ole kohtutäituri tasu käsitletav elatisena. Seega kuulub kohtutäitur Priit Lantini nõue sundtäitmisega ühinemise tõttu rahuldamisele kolmandas järjekorras. Kohtutäitur Kaire Põlts on pelgalt mõiste „täitekulu“ tõttu käsitlenud teise, mittemenetleva kohtutäituri täitekulu eelisjärgu nõudena, mis kuulub tulemist maha arvestamisele enne sissenõudjate nõudeid. Kinnisasjale sissenõude pööramise menetlust mitte teostav kohtutäitur ei saa olla võrdsel positsioonil asja menetleva kohtutäituriga. Mittemenetleva kohtutäituri võrdsustamine menetleva kohtutäituriga rikub võlgniku ja teiste sissenõudjate õiguslikke huve saada oma nõuetele rahuldust vastavalt õiguste järjekohtadele. Mittemenetlevat kohtutäiturit tuleb käsitleda kui ühte võlausaldajat, kelle nõue kuulub saadud tulemist rahuldamisele. Kuivõrd kohtutäitur Priit Lantin ei ole arestinud võlgniku vara ega ole sisuliselt viinud läbi täitemenetlust sissenõudja võlanõude täitmiseks, siis puudub õigustus ja alus tema täitekulude arvamiseks eelisõigusjärku. Hageja palus muuta 04.07.2008 tulemi jaotuskava ning lugeda kohtutäitur Priit Lantini täitekulu nõue summas 179 507 krooni vastavalt
Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohtutäitur Priit Lantini poolt kohtutäitur Kaire Põltsile esitatud mittesissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu nõue 179 507 krooni kahjustab oluliselt hageja õigust saada oma 500 000 kroonisest nõudest täiendavalt rahuldatud 179 507 krooni. Kohtutäitur Priit Lantin sai kasu hageja õiguste rikkumise läbi, mistõttu on hagejal kohtutäitur Priit Lantini vastu nõue VÕS § 1037 mõttes. Kohtutäitur Priit Lantinile on pank esitanud täitmisavalduse ja täitedokumendi, millega on võib olla täidetud täitemenetluse alustamiseks vajalikud formaalsed tingimused, kuid kindlasti ei saa väita, et kohtutäitur Priit Lantin on alustanud seaduse kohaselt täitemenetlust. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud. Kuna kohtutäitur Priit Lantin ei ole täitmisteadet võlgnikule kätte toimetanud, siis puudub tal õiguslik alus nõuda oma tasu kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas saadud tulemist. Kohtutäitur Priit Lantini seisukoht, nagu panga nõude rahuldamise korral tulemist muutuks tema tasu sissenõutavaks, ei ole põhjendatud ning on vastuolus seadusega. Kohtutäitur Kaire Põlts nõustus hagiavaldusega selle resolutiivosas toodud nõuete osas. Väide, et kohtutäitur Priit Lantin ei saa olla tema menetluses oleva täiteasja sissenõudja esindajaks teise kohtutäituri menetlusega ühinemisel, on iseenesest õige, kuid kohtutäitur Priit Lantin on esitanud kohtutäitur Kaire Põltsile Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali avalduse, millest nähtub, et nimetatud sissenõudja soovis sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale, mis omakorda andis kohtutäitur Kaire Põltsile aluse teha 26.05.2008 dateeringuga ühinemisotsus nimetatud sissenõudja osas. Nimetatud ühinemisotsust ei ole ükski täitemenetluse osaline seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel vaidlustanud. Kohtutäitur Kaire Põltsil puudub teave, kas kohtutäitur Priit Lantini nõue on muutunud sissenõutavaks, kohtutäitur Kaire Põlts on seda eeldanud, arvestades ka asjaolu, et teine kostja on kohtutäitur, kes peab tagama oma menetluses olevate nõuete nõuetekohasuse. 4
Arusaamatuks jääb hageja väide, nagu muutuks kohtutäitur nõudega liitumise korral sissenõudja esindajaks. Nordea Bank Finland Plc 08.05.2008 avaldusest nähtub, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgniku kinnisvarale. Sissenõudega liitumisel rahuldatakse nõue täitemenetluse käigus kinnisasja arvel. Hageja on seadnud kahtluse alla sissenõudja Nordea Bank Finland Plc õigused, kes ei ole hagimenetluse osapool. Hageja arvamus, et sissenõudjal puudub õigus esitada tema poolt valitud kohtutäiturile täitmisavaldust ning peaks esitama avalduse
lg 1 kohaselt, piiraks oluliselt sissenõudja õigusi, mille tulemusena kaoks õigus osaleda täitemenetluses kui sissenõudja. Hageja väide, et iseseisva täitemenetluse alustamine olukorras kus nõude rahuldamine oleks
lähtudes igal juhul tagatud, on väär ning tekitaks olukorra, kus sissenõudjal on olemas täitedokument, kuid puudub õigus alustada täitemenetlusega. Seda enam, et esimesel järjekohal asuva hüpoteegipidaja õigusi ei saa piirata ka teises täitemenetluses seatud keelumärge. Ilmselt kahjustaks sissenõudja sellega ka võimalusi esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebusi või vaidlustada nt kinnisasja hinna määramist. Kohtutäitur Priit Lantinile ei ole täiteasja nr 017/2008/3869 raames ei sissenõudja ega võlgniku poolt esitatud pretensioone ega kaebusi, nagu ei oleks täitekulu nõue muutunud sissenõutavaks, ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole õigustatud isikud vaidlustanud. Täitemenetlusega liitumisel ei ole kohtutäitur Kaire Põlts nõudnud kohtutäitur Priit Lantinilt lisatõestust täitmisteate kättetoimetamise kohta, kohtutäitur Kaire Põlts ei teosta järelvalvet ega kontrolli kohtutäitur Priit Lantini tegevuse üle ning seda ei saa teha ka hageja. Kohtutäitur Priit Lantini menetluses olev Nordea Bank Finland Plc nõue on rahuldatud täies ulatuses, seega on kohtutäituril vastavalt KTS § 21 lg-le 1 õigus tasule täies ulatuses. Kohtutäitur Priit Lantini nõuet ei saa käsitleda
lg 3 p 3 kohaselt, kuna vastavalt
lg 2 rahuldatakse täitekulud eelisjärjekorras ning kohtutäitur Priit Lantini poolt välja mõistetud kohtutäituri tasu on ilmselt käsitletav täitekuluna. Hageja seisukoht, et nn mittemenetlev kohtutäitur ei saa olla samal positsioonil nagu menetlev kohtutäitur, ei põhine õiguslikel argumentidel. KTS kohaselt on kohtutäituril õigus saada enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Nagu jaotuskavast ilmneb, on kohtutäitur Kaire Põlts ka nimetatud tasu otsuse koostanud ning seega ei saa väita, et menetlev ja mittemenetlev kohtutäitur täitekulude määra poolest võrdsel positsioonil oleks. Kohtutäitur Kaire Põlts on ebaseaduslikult, jõustumata jaotuskava alusel, teostanud enampakkumise tulemist väljamakseid hagejale ja endale. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis kohtutäitur Kaire Põltsi poolt 04.07.2008 täiteasjades nr 025/2008/118, 025/2008/2326 ja 017/2008/3869 koostatud tulemi jaotuskava selliselt, et luges kohtutäitur Priit Lantini täituritasu nõue 179 507 krooni
Kohus jättis rahuldamata hagi nõude osas, millega hageja palus kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi välja maksma ametialaselt kontolt 179 507 krooni hageja kasuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 5
lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et tulemi jaotamisel arvestatakse kõikide nõuetega, mis on konkreetses täitemenetluses võlgniku vastu esitatud ja mis tuleb täitemenetluses realiseeritud vara arvelt rahuldada, muuhulgas ka täituritasu nõudega. Täitemenetluses on eeltingimuseks nõude sissenõutavus. Täitemenetluse alustamisel kontrollib täitur täitedokumendi olemasolu, st kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitedokumendiks on
Samas ei sätesta
, et kohtutäituri otsus, mis tehakse täituri poolt kohe täitemenetluse alustamisel, muutuks kohe täies ulatuses sissenõutavaks.
lg 2 sätestab, et täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Järelikult hoolimata sellest, et täitur teeb tasu otsuse, ei ole tal õigust nõuda kogu täituri tasu maksmist, kui võlgnik täidab oma kohustuse vabatahtlikult. KTS § 23 lg 1 sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks täitmisteate võlgnik Margus Kaalule kätte toimetanud. Seega ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hoolimata sellest, kas kohtutäitur Priit Lantin toimetas täitmisteate võlgnikule kätte või mitte, tuleb hagi rahuldada ka KTS § 23 lg 3 alusel. Kohtutäituri tasu kohta käiva seaduse regulatsiooni koostoimest selgub, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus siis, kui on täidetud järgmised eeltingimused: on olemas otsus kohtutäituri tasu kohta, täitmismenetlus on alanud st täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja võlgnikult on rahaline nõue sisse nõutud. Kusjuures rahalise nõude sissenõudmisel sõltub täituri poolt saadav tasu proportsionaalselt sissenõutud summast. Käesolevas vaidluses ei ole kohtutäitur Priit Lantin võlgnikult midagi sisse nõudnud, järelikult ei teki tal õigust ka tasu saada. Vastupidine olukord, kus võlgniku vara läheb suures osas täitekulude katmiseks, selle asemel, et rahuldada sellest sissenõudjate nõudeid, oleks vastuolus kogu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse mõttega. Kohus ei saa kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi tegema täitemenetluse toiminguid ja välja maksma tema ametialasel kontol olevat raha, sest see tuleb maksta välja kohtu poolt muudetud jaotuskava alusel. Kohus ei saa samuti rahuldada hageja alternatiivset nõuet mõista nimetatud summa välja kohtutäitur Priit Lantinilt, sest selliseid nõudeid ei saa jaotuskava vaidlustamisel
Kohtutäitur Priit Lantini apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega tühistati enampakkumise tulemi jaotuskava Margus Kaalu suhtes läbiviidavas täitemenetluses ja uue otsusega jätta jaotuskava muutmata ning menetluskulud hageja kanda. 6
ei ole ühineval kohtutäituril
kohaselt võimalust täitetoimingute läbiviimiseks, kuna teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. See tähendab, et müügimenetluse viib läbi kohtutäitur, kes esimesena keelumärke kinnistule seadis. Kuna kohtutäitur Priit Lantini menetluses oleva nõude täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping, siis on kohtutäituril õigus pöörata nõue vaid hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes. Margus Kaalule kuuluvale kinnistule oli aga kohtutäitur Kaire Põltsi poolt seatud keelumärge. Seega tuli vastavalt nõude rahuldamiseks esitada kohtutäitur Kaire Põltsile liitumisavaldus sundtäitmisega ühinemiseks. Maakohus on vääralt kohaldanud KTS § 23 lg 1 ja 3, kuna kohtutäitur ei ole nõuet osaliselt rahuldanud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi õigusnormile jaotuskava muutes ning on paigutanud täitekulu nõude ebaseaduslikult
Kohtu kimbatus on mõistetav, kuna vaidluses jaotuskava järjekohtade üle pole menetluslikult võimalik täitekulu nõuet tühiseks lugeda, seda enam, et kohtutäitur Kaire Põltsi otsuse kohaselt on kohtutäitur Priit Lantini täitekulu nõudel lubatud osaleda menetluses, st võttes aluseks analoogia pankrotimenetlusega on nõue tunnustatud.
Seega ei osale täitekulude nõue otseselt jaotuskavas, vaid arvestatakse jagatavat tulemist maha. Seega ei ole menetluslikult võimalik täitekulude nõuet lugeda
Indrek Aare vastuapellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäitur Priit Lantini kanda. Hageja loobub oma alternatiivsest nõudest välja mõista kohtutäitur Priit Lantinilt 179 507 krooni hageja kasuks. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kohus ei saa kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi tegema täitemenetluse toiminguid ja välja maksma tema ametialasel kontol olevat raha, sest see tuleb maksta välja kohtu poolt muudetud jaotuskava alusel. Sellise kohtutäituri kohustuse tuvastamine ongi tulemi jaotuskava muutmine, sest siis on selge, kes on õigustatud vaidlusalust summat saama. Samuti on
Seega oleks kohus saanud ka otsustada, et kohtutäitur Kaire Põlts peab koostama uue jaotuskava, mille kohaselt tuleb 179 507 krooni välja maksta hagejale. Maakohus on menetlusõigus norme rikkunud jättes eelmenetluses selgitamata hageja nõuded ja kas hageja on esitanud nõuded alternatiivselt. Hageja taotluseks on olnud 04.07.2008 koostatud jaotuskava täiteasjades nr 025/2008/1181, 025/2008/2326 ja 017/2008/3869 muutmine või kohtutäituri kohustamine uue jaotuskava koostamiseks selliselt, et kohtutäitur Priit Lantinil ei ole õigust 179 507 kroonile ja see tuleb välja maksta 7
Nordea Bank Finland PLC nõue on kohtutäitur Kaire Põlts poolt rahuldatud enne võlgniku suhtes täitemenetluse alustamist ja vastavalt KTS § 2218 lg-le 3 on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist, seega puudub kohtutäitur Priit Lantinil õigus põhitasule. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja on väitnud, et Nordea Bank Finland Plc ei ole sissenõudjaks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidud täitemenetluses. Hageja esitas hagis väite, et kohtutäitur Priit Lantin ei saa olla Nordea Bank Finland Plc esindajaks. Vastus apellatsioonkaebusele Kumbki pool vaidleb vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu. Kohtutäitur Kaire Põlts palub asi lahendada Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ning otsuse resolutsiooni täpsustada. Maakohus on leidnud, et kohtutäituri Priit Lantini tasunõue tuleb lugeda TSM § 174 lg.3 p.3 nimetatud nõudeks, sest tema tasu ei ole muutunud sissenõutavaks, ja seetõttu, et ta ei ole täitetoiminguid teinud, mistõttu tal ei ole õigust tasu saada. Nimetud põhjendused on vastuolulised otsuse järeldusega, et kohtutäitur Priit Lantini tasunõue tuleb lugeda TsMS § 174 lg.3 p.3 nimetatud nõudeks. Samas märgib kolleegium, et just sellisena oli hageja sõnastanud oma nõude jaotuskava muutmiseks. Kolleegium märgib, et kohtutäitur Priit Lantin oma tasunõudega on vaid üks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidava täitemenetlusega ühineja ehk sissenõudja. Ta ei ole kohtutäitur, kes tegi täitetoiminguid kohtutäitur Kaire Põltsi algatatud täiteasjas, ega ole ka hüpoteegipidaja. Seega ei kuulu tema nõue rahuldamisele enne teisi sissenõudjaid TSM § 174 lg.2 alusel, mistõttu maakohtu lõppjäreldus selles, et tema nõue kuulub TSM § 174 lg.3 p.3 järjekohas, on kolleegiumi arvates õige. Kuivõrd saadud tulemist ei ole võimalik rahuldada TSM § 174 lg.3 p.3 järgu nõudeid, siis tuleb jaotuskavas tulemist kohtutäitur Priit Lantin nõude rahuldamise kohta märkida 0 kr., jätta välja kohtutäituri tasuna ja täitekuluna temale märgitud põhitasu 179507 kr jaotamine ning lisades see summa hageja kui teise järjekoha hüpoteegipidajale jaotatavale tulemile, mille tulemusena hagejale jaotatakse tulemist kokku 366 627,77 kr. Vastavalt muudab kohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Jaotuskava sellise muutmisega loeb kolleegium hagi terves osas rahuldatuks, ja jätab esimese astme kohtus hageja kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda, ning 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.