TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-10-403 Määruse kuupäev 01.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi H.K. taotlus riigi õigusabi

§ 15lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3).

1 Asjaolud ja kohtu seisukoht H.K. esitas 17.02.2010 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-10-403). Taotlus on esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt. Koos taotlusega esitas H. K. ka riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Teatise kohaselt on H. K. pensionär („mittetöötav, tervisekahjustusega ravil viibiv pensionär“), kelle pere sissetulek kokku moodustab 9953 krooni kuus Teatisest tulenevalt moodustavad H. K. ja tema pere vältimatud püsikulutused kuus kokku 13000 krooni, mis koosnevad kulutustest eluasemele, transpordile, sidekuludele ja tervishoiule. Taotluse kohaselt on H. K. varaks tema eluasemeks olev elumaja aadressil Võru R. XX (562 m2, kasutusele võetud 1957.a) ja aianduskrunt suurusega 888 m2 Võru vallas (katastriüksus 91901:002:0047 R. XXX üldpinnaga 32 m

1. H. K. omab mootorsõidukit Audi
2. Vältimatuteks püsikulutusteks on veel märgitud hoonekindlustus, liikluskindlustus ja maamaks. H. K. pangaarvel seisuga 03.02.2010 on SEB pangas 250,44 krooni ja Swedbank`is 4746,36 krooni , kokku hoiuseid 4996,80 krooni. Muu oluline vara ning kohustused krediidiasutustele riigi õigusabi taotlejal puuduvad. Taotluses on märgitud õigusabi liigiks õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses ning isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märgib H. K.: „
3. ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 10 novembri 1993 a otsus nr.4090 ja
4. märtsi 1998.a. otsus nr. 8043 saaks Laheda Vallavalitsuse poolt täidetud ja „Jõeääre nr 32“ talumaa pindalaga 25,113 ha saaks õigustatud subjektile tagastatud.
5. Laheda Vallavalitsuse korraldused: 1) 21.08.2001.a nr 143, 2) 12.12.2005.a nr. 286 punkt 7 lg. 7.
6. ja lg 7.2., 11.12.2007a. nr 166 punkt 7 lg 7.
7. ja lg 7.2., 16.01.2008.a. nr. 15 punkt 2, 16.01.2008.a. nr. 16 punkt 7 lg. 7.
8. ja lg. 7.2., 16.03.2009.a. nr. 34, 07.10.2009.a. nr. 110, H.K. kaebus Tartu Halduskohtule 14.02.2008.a. nr. 3-7/1347-
9. “ Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja, et õigusabi on vajalik, kuna taotleja ise ei tunne seadusi ja ka tema tervislik seisund ei võimalda enda esindamist kohtumenetluses, samuti ei võimalda majanduslik olukord palgata õigusabi kaitsma oma õigusi. Samas on märgitud veel, et tervis ei ole võimaldanud esitada kohtule tõeseid tõendeid – dokumente, millised taotlejal on olemas, „mida märgib Tartu Ringkonnakohus 22.09.2009 kohtumääruses asjaolude punkti 10 viimases lauses (kui esinevad kohtulahendi teistmise alused (TsMS § 702)“. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (

).

§ 10

lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja 2 kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

§ 10

lõike 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse riigi õigusabi taotluse lahendamine osas, milles taotletakse riigi õigusabi võimaldamist isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; selles osas kuulub taotluse lahendamine Tartu Maakohtu pädevusse. Kohus leiab, et H.K. riigi õigusabi taotlus osas, milles taotletakse riigi õigusabi dokumendi, - s.o kaebuse halduskohtule esitamiseks - koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (

) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab

§ 7lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.

Kohus leiab, et H.K. riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamise ja isiku esindamise osas haldusmenetluses ei kuulu rahuldamisele

§ 7

lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning taotlus ei kuulu rahuldamisele ka

§ 7

lg 1 p 12 alusel, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Taotleja on ise lisanud advokaadibüroode õiendid asja juurde , milles on taotlejale antud mõista, et kaebuse esitamise tähtajad on aegunud ning taotleja jaoks eduväljavaated on väikesed või lausa puuduvad. Kaebaja on oma probleemi kirjelduses märkinud, et soovib riigi õigusabi Laheda Vallavalitsuse ülalnimetatud korralduste ja Tartu Halduskohtu 14.02.2008 jõustunud kohtuotsuse vaidlustamiseks eesmärgiga saada tagasi „Jõeääre nr 32“ talumaa pindalaga 25,113 ha. Haldusasjas nr 3-09-251 jättis halduskohus 16.02.2009 kohtumäärusega H. K. riigi õigusabi taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Tartu Halduskohus menetles H.K. kaebust Laheda Vallavalitsuse 16.01.2008 korralduse nr 16 p 7.2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-08-284). Laheda Vallavalitsuse 16.01.2008 korralduse nr 16 punktiga 7.2 on vallavalitsus otsustanud kompenseerida H.K. 4,1771 ha maad eraldi korraldusega, s.o sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kompenseerimisele kuuluv maa on see osa maast, mis jäetakse H. K. tagastamata. Haldusasja nr 3-08-284 toimiku materjalidest nähtuvalt ei vaidlustanud H. K. mitte kogu 4,1771 ha maa kompenseerimist, vaid sellest 0,787 ha ehk lahustüki kompenseerimist, leides, et see 3 lahusmaatükk tulnuks talle tagastada. Seega on H. K. kaebuse eesmärgiks olnud saada tagasi endise Jõeääre nr 32 kinnistu koosseisu kuulunud lahusmaatükk suuruses 0,787 ha. Tartu Halduskohus on 22.07.2008 otsuses leidnud, et korralduse punkt 7.2 vaidlustamisega, seda ka juhul, kui antud punkt tühistada, ei ole H. K. võimalik oma õigusi kaitsta, kuna vaidlusalune lahusmaatükk on juba 2000.a liidetud kõrvalasuva Otsa talu maade tagastamisel Otsa talu maa koosseisu. Otsa talu maad tagastati S.L. 10.02.2000 Laheda Vallavalitsuse korraldusega nr

1. H. K. esitas kaebuse ka Laheda Vallavalitsuse 10.02.2000 korralduse nr 5 tühistamiseks. Halduskohus lõpetas 11.03.2008 määrusega menetluse H. K. kaebuses Laheda Vallavalitsuse 10.02.2000 korralduse nr 5 tühistamiseks kaebuse halduskohtusse esitamise tähtaja ületamise tõttu. Ükski menetlusosaline menetluse lõpetamise määrust ei vaidlustanud ja see jõustus 25.03.
2. HKMS § 24 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus on menetluse määrusega lõpetanud, ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kuna lahusmaatükk suuruses 0,787 ha on liidetud Otsa talu maade hulka ning tagastatud 2000.a korraldusega, mis on tulenevalt halduskohtu menetluse lõpetamise määrusest endiselt jõus, siis tuleb soovitud küsimuses kaebuse esitamisel H. K. õiguste kaitse võimalikkuse hindamisel arvestada olukorda, et tulenevalt Otsa talu maade tagastamise korralduse kehtivusest ei ole seda maad võimalik antud õiguslikus olukorras Otsa talu maadest eraldada ega teistkordselt tagastada (samuti H. K. poolt soovitud ümberkruntimist läbi viia). MaaRS § 31 sätestab, et kui maad ei tagastata osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt leidis halduskohus, et H. K. võimalus oma õiguste kaitseks taotluses märgitud kaebuse esitamisega on ilmselt vähene, mistõttu kuulub kohaldamisele

§-s 7 lg 1 p 5 märgitud alus riigi õigusabi andmisest (riigi kulul esindaja määramine) keeldumiseks. Teiseks keeldumise aluseks oli asjaolu, et taotlejal oli hoiuseid kokku summas 28663,02 krooni. Samuti on Tartu Ringkonnakohus 22.09.2009 kohtumääruses haldusasjas nr 3-09-590 asunud seisukohale, et tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et H. K. poolt soovitud 0,787 ha suurust maad ei ole enam võimalik H. K. tagastada, kuna see maatükk on juba Laheda Vallavalitsuse 10.02.2000.a korraldusega nr 5 tagastatud kolmandale isikule Otsa talu maa koosseisus. Selle haldusakti vaidlustamiseks H. K. poolt esitatud kaebuse menetlus lõpetati 11. märtsil 2008 kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Ringkonnakohus kordab halduskohtu poolt selgitatut, et HKMS § 24 lg-st 2 tulenevalt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Seega on vaidlusaluse maa tagastamise korraldus kehtiv ja seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Ringkonnakohus on rõhutanud, et H. K. arvamus, nagu oleks kohtulahend ebakvaliteetne, ei väära fakti, et kohtulahend on jõustunud ning selles küsimuses ei ole võimalik uuesti kohtusse pöörduda, kuna kehtiv õiguskord ei võimalda lõppenud vaidlust enam uuesti lahendada. Samas on ringkonnakohus selgitanud, et jõustunud kohtulahendiga lahendatud küsimusi on võimalik uuesti lahendada üksnes siis, kui esinevad kohtulahendi teistmise alused (TsMS § 702). 4 Eeltoodust lähtudes jättis Tartu Ringkonnakohus 22.09.2009 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-590 rahuldamata H.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.06.2009 määrusele ning leidis, et halduskohus on õigustatult keeldunud H. K. kirjeldatud põhjustel taotletud õigusabi võimaldamisest. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning

§ 7lg 1 p 5 ja p 12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Eeltoodule lisaks puudub kohtul alus H.K. riigi kulul advokaadi õigusabi võimaldamiseks, kuna ei ole tõendatud, et taotleja oleks isik, kes ei suuda tasuda õigusteenuse eest. Kohtu päringule vastuseks saadud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt on taotleja isiklikus omanduses kokku 5 maakinnistut ja muud vara. H.K. riigi õigusabi taotlus osas, milles taotletakse riigi õigusabi võimaldamist isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, saadab kohus läbi vaatamiseks Tartu Maakohtule. Mare Priks kohtunik 5