TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2997 Otsuse kuupäev 09.03.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladislav Uljanov’i kaebus kehtetuks tunnistatud Tartu Vangla 05.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1159 tõttu kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes summas 3000 krooni Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vladislav Uljanov; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Välja mõista Tartu Vanglalt Vladislav Uljanov’i kasuks 240 (kakssada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 29.07.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1118 karistati Tartu Vangla kinnipeetav Vladislav Uljanov’it distsiplinaarkorras lühiajalise tingimisi kartserisse paigutamisega 3 (kolmeks) ööpäevaks 6-kuulise katseajaga vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla direktori 05.08.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1159 karistati Tartu Vangla kinnipeetav Vladislav Uljanov’it distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra p.7.1.1 nõuete süülise rikkumise eest ning määrati täitmisele pööramisele distsiplinaarkaristuse käskkiri nr 1-4/
- Kartserikaristuse kandis V.Uljanov Tartu Vanglas ära ajavahemikul 10.08-13.08.2009.a. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 10.09.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1360 tunnistati kehtetuks Vladislav Uljanov’ile 05.08.2009.a määratud distsiplinaarkorras karistamise käskkiri nr 1-4/1159, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oli rikutud menetlusnorme. 14.09.2009 esitas V.Uljanov Tartu Vanglale taotluse moraalse kahju hüvitamiseks 3000 krooni ulatuses selle eest, et ta paigutati direktori käskkirja nr 1-4/1159 alusel ajavahemikul 10.08-13.08.2009.a kartserisse, kuid kartseris viibimine oli õigusvastane. 16.11.2009.a kirjaga nr 3-30/73 jättis Tartu Vangla V.Uljanov’i kahjunõude rahuldamata. 15.12.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Vladislav Uljanov’i kaebus kehtetuks tunnistatud Tartu Vangla 05.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1159 alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes summas 3000 krooni. 18.01.2010.a määrusega võttis kohus V.Uljanov’i kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et viibis ajavahemikul 10.08.-13.08.2009 karteris alusetult 3 ööpäeva, kuna Tartu Vangla direktori 05.08.2009.a käskkiri nr 1-4/1159, millega pöörati täitmisele talle käskkirjaga nr 1-4/1118 tingimisi määratud kartserikaristus, tunnistati 10.09.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1360 kehtetuks. Kaebaja leiab, et ta on seetõttu õigustatud alusetult kartseris veedetud aja eest saama mittevaralise kahju hüvitist 3000 krooni suuruses summas. Kuna Tartu Vangla on oma õigusvastast tegevust tunnistanud, siis kaebaja arvates on vangla keeldumine rahalise hüvitise maksmisest alusetu. Tulenevalt eeltoodust palub V.Uljanov mõista välja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis kehtetuks tunnistatud Tartu Vangla direktori 05.08.2009.a käskkirja nr 1-4/1159 alusel 3 ööpäeva kartseris hoidmise eest summas 3000 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Vladislav Uljanov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole tekitatud sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse korras hüvitamisele ja kaebajal puudub kahju hüvitamise taotlemiseks alus. Kaebaja esitas 14.09.2009 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis 16.11.2009 kirjaga nr 3-30/73 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ järgmistel põhjustel rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada ennekõike õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist käsitleb RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kokkuvõttes tekib isikul õigus nõuda haldusorganilt kahju hüvitamist, kui on täidetud neli tingimust:
- kahjuhüvitist taotlevale isikule on tekitatud varaline ja/või mittevaraline (moraalne) kahju; 2
- haldusorgan või tema ametnik on käitunud selle isiku suhtes õigusvastaselt, st rikkunud tema õigusi seadusliku aluseta;
- haldusorgan on isiku õiguste rikkumises süüdi, st rikkus isiku õigusi kas tahtlikult või hooletusest;
- isikule tekitatud kahju on põhjuslikus seoses haldusorgani või tema ametniku süülise õigusvastase käitumisega, st kahju tekkis õigusvastase tegevuse vahetu tagajärjena. Kaebajat karistati direktori 29.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/1118 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks selle eest, et tema omas 18.07.09 kella 11.40 ajal isiklike asjade hulgas tätoveerimisnõela. Karistuse täitmine lükati edasi ning talle määrati kuue kuu pikkune katseaeg. Nimetatud käskkiri on kehtiv ka käesoleval ajal. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 65 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib direktor distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele. Kaebaja pani samal päeval toime uue distsipliinirikkumise - takistas kella 22.30 ajal järelevalve teostamist ega allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele sulgeda WC uks. Kuna tema süü distsipliinirikkumises leidis tõendamist, karistati teda 05.08.2009.a direktori käskkirjaga nr 1-4/1159 distsiplinaarkorras noomitusega ja tulenevalt VangS § 65 lg-s 3 sätestatust pöörati ühtlasi täitmisele ka eelmine, 29.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/1118 määratud 3 ööpäeva pikkune kartserikaristus. Vastustaja märgib, et iseenesest on õige, et 10.09.2009 käskkirjaga nr 1-4/1360 tunnistati kehtetuks 05.08.2009 käskkiri nr 1-4/1159, kuid seda üksnes menetlusnormide rikkumise tõttu, mitte seetõttu, et kaebaja ei pannud toime uut distsipliinirikkumist ja seega oli eelmise distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine õiguspärane. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg-tele 1 ja 2 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või selle täitmiseni. See tähendab, et 05.08.2009.a direktori käskkiri nr 1-4/1159 kehtis alates kaebajale kätteandmisest 05.08.2009 kuni 10.09.2009.a, mil ta sai teada nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamisest. Kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 10.08-13.08.2009 ja sel ajal kehtisid mõlemad käskkirjad. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus-ja riigiorganitele. 29.07.2009 käskkiri nr 1-4/1118, mille alusel kaebaja kolm ööpäeva kartseris viibis, kehtib käesoleva ajani. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale kartserikaristus kuue kuu pikkuse katseajaga, mis pidanuks lõppema 18.jaanuaril 2010 ja kartserisse paigutamine oleks võinud osutuda õigusvastaseks vaid juhul, kui kuni selle ajani ei oleks järgnenud uut distsipliinirikkumist. Kaebaja rikkus vangla sisekorda uuesti koguni kolmel korral:
- ja 28.septembril ja 6.oktoobril, mil ta taas ei allunud vanglaametnike korraldustele. Kõigis nimetatud distsipliinirikkumistes on kaebaja süü tõendamist leidnud ja teda on distsiplinaarkorras karistatud direktori 01.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1481, 08.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1529 ja 29.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/
- See tähendab, et kaebajale 29.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/1118 määratud kartserikaristus oleks tulnud hiljemalt 1.oktoobriks igal juhul täitmisele pöörata. Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-137-05 seisukohale, mille kohaselt ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine: „Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu sellisesse olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles kahjustatud isik oleks tõenäoliselt siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.“ ja otsuses nr 3-3-1-14-02 on 3 rõhutatud, et RVastS § 7 lg 1 põhimõtte kohaselt ei saa halduse poolt tekitatud kahju eest rahalist hüvitust nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. Kuna kahjunõude esitamise ajaks oli taastunud õiguslik olukord, millises kaebaja oleks olnud siis, kui vangla ei oleks 05.08.2009 käskkirja nr 1-4/1159 kehtetuks tunnistanud ja 29.07.2009 käskkirja nr 1-4/1118 täitmisele pööranud, puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vladislav Uljanov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on toimiku materjalidega tõendatud, et kaebaja viibis ajavahemikul 10.0813.08.2009 kartseris 3 ööpäeva alusetult, sest Tartu Vangla direktori 05.08.2009.a käskkiri nr 1-4/1159, millega pöörati täitmisele talle käskkirjaga nr 1-4/1118 tingimisi määratud kartserikaristus, tunnistati 10.09.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1360 kehtetuks. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 3000 krooni ulatuses tema ebaseadusliku hoidmise eest kartseris 3 ööpäeva. Vastustaja vaidleb sellele vastu, leides, et 10.09.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1360 tunnistati kehtetuks 05.08.2009.a käskkiri nr 1-4/1159 menetlusnormide rikkumise tõttu, kaebaja poolt distsiplinaarrikkumine leidis aset ja seega vastustaja seisukoht on see, et eelmise distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine oli õiguspärane. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja rikkus 6-kuulise katseaja jooksul korduvalt vangla sisekorda – 25.09.2009, 28.09.2009 ja 06.10.2009.a ja kui katseaeg oli kuni 18.01.2010.a, siis juba nende rikkumiste tõttu oleks vangla pööranud täitmisele 29.07.2009.a käskkirja nr 14/
- Kohus leiab, et ilmne on see, et on tunnistatud kehtetuks käskkiri, mille alusel oli täitmisele pööratud eelnev käskkiri ja seega kaebaja asus kartseris 3 ööpäeva seisuga 10.09.2009 seadusevastaselt. Käesolevas asjas ei oma tähtsust see asjaolu, et kaebaja viibis kartseris enne 10.09.2009.a. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tegemist distsiplinaarkaristuse õigusvastase kohaldamisega, vaid õigusvastase täitmisele pööramisega. Õigusvastaselt kartserisse paigutamise fakt ilmnes peale kartseris karistuse kandmist. Kohus leiab, et käskkirja kehtetuks tunnistamine käesolevas asjas ei või olla heastamise vahendiks. Kohtupraktika kohaselt ei pea kaebaja tõendama mittevaralise kahjuna eraldi valu ja kannatuste tekkimist (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2008.a otsus nr 3-3-1-15-07 ja 22.03.2006.a nr 3-3-1-2-06) seoses õigusvastaselt kartserisse paigutamisel. Viimati nimetatud lahendis Riigikohtu halduskolleegium on samuti leidnud, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ja selle meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Õigusliku aluseta kartseris olemine on väärikust alandav ning tegemist on rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist (riigivastutuse seadus § 9 lg 1). Seega tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast, et õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on isiku õigusi niivõrd intensiivselt rikkuv meede, et sellega kaasneb üldjuhul 4 isikule mittevaralise kahju tekkimine, mille eest on omakorda õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Seega ainuüksi õigusvastaselt kartserisse paigutamise fakti eest tekib isikul kahju hüvitamise nõudeõigus. Kohus ei näe ka käesolevas asjas aluseid sellest seisukohast erinevale järeldusele jõudmiseks. Kartserisse paigutamine tähendas teistsuguseid olme- ja elutingimusi kui tavapärase kinnipidamisasutuses viibimise korral. Kahju kindlaks tegemisel tuleb arvestada, et kinnipeetava vabadus on ka ilma kartserikaristuseta piiratud. Senises kohtupraktikas on üldjuhul peetud õiglaseks hüvitiseks 60-150 krooni ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest. Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 3 ööpäeva. Selle kohaselt kujuneb hüvitise suuruseks 80 x 3 = 240 (kakssada nelikümmend) krooni. Nimetatud kahjusumma arvestamisel kohus juhindus sellest, et kaebaja õigusvastane käitumine on tõendatud ja kartserisse paigutamine oli reaktsioon kaebaja õiguste rikkumisele. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 4, rahuldada kaebus osaliselt. Tamara Hristoforova Kohtunik 5