3-09-2755/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluse kohta kaebetähtaja läbivaatamise küsimuses Kohtuasja number 3-09-2755 Määruse kuupäev 29.12.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS Andresseli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 24.01.2008 ettekirjutuse 9-2/5 peale haldusakti tühistamise nõudes, kaebetähtaja arutamise küsimuses. Asja läbivaatamise kuupäev 29.12.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta AS Andresseli taotlus haldusasjas 3-09-2755 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas rahuldamata ning lõpetada antud asjas menetlus. Saata kaebajale PRIA poolt esitatud seisukoht (18.12.2009) koos lisadega. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3) Edasikaebe kord: AS Andressel on esitanud Tartu Halduskohtule 25.11.2009 kaebuse, milles vaidlustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 24.01.2008 ettekirjutust nr. 9-2/

1. Nimetatud ettekirjutuse kohaselt on otsustatud nõuda AS-lt Andressel investeeringutoetuse taotluse nr . 03861620367 alusel välja makstud toetuse osalist tagasimaksmist riigieelarve tuludesse proportsionaalselt investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ajale kokku summas kr.69.716.Kaebaja on seisukohal, et nimetatud ettekirjutus on kehtetu ning taotleb selle tühistamist. Kohus on asja menetlusse võtnud kohtumäärusega 07.12.2009 lahendamaks kaebuse tähtaegsuse küsimus, kuna kaevatav haldusakt on välja antud 24.01.2008 ning kaebus haldusakti tühistamise nõudes on esitatud alles 25.11.2009, see on peaaegu kahe aasta möödudes. Kohus on nõudnud nii kaebaja poolelt kui ka vastustajalt teavet kaebetähtaegsuse kohta ning kohtumäärusega andnud kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks koos mõjuvate põhjuste äranäitamisega miks kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Samuti on küsitud seisukohta kaebetähtaja suhtes vastustajalt. Kaebaja on küll kaebuses ära näidanud, et sai vaidlustatud ettekirjutuse kätte alles 26.10.2009 tsiviilasja raames Harju Maakohtult, mida kohus ei pidanud usutavaks ning asus seisukohale, et kaebetähtaegsuse küsimust tuleb menetleda. Kohtu järelepärimisele on PRIA vastanud, et ettekirjutus on väljastatud kaebajale nii AS Andresseli äriregistri aadressile tähitult 24.01.2008 kui ka PRIA-le teadaolevale teisele kaebaja aadressile. 22.12.2009 on kaebuse esitaja teinud kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja on märkinud, et vastustaja võib olla küll ettekirjutuse väljastanud, kuid see ei tähenda, et ettekirjutuse oleks kaebaja kätte saanud. Kaebaja kinnitab veelkord, et sai ettekirjutusest teada 26.10.2009 Harju Maakohtu kaudu. 18.12.2009 on PRIA kohtule vastanud, et vastavalt HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või töökoha aadressil või postiasutuses allkirja vastu üle antud. PRIA kinnitab, et on väljastanud ettekirjutuse PRIA-le teadaolevatele AS Andresseli aadressile kui ka AS Andresseli nõukogu liikmele Kiur Põllule. PRIA on seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusakti tühistamiseks kaebuse esitada 30 päeva jooksul , arvates haldusakti teatavakstegemisest. Antud juhul taotleb kaebaja kaevatava haldusakti tühistamist ning on kaebuse esitanud peaaegu kahe aasta möödudes arvates haldusakti teatavakstegemisest. Kohus , olles tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et antud asjas ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele ning menetlus tuleb lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt on PRIA väljastanud kaebaja äriregistri aadressile saadetud ettekirjutuse tähitult 24.01.2008 ning lisaks on saadetud PRIA poolt ka AS Andresseli nõukogu liikmele ettekirjutus 22.02.2008 ,mille kohaselt on PRIA ettekirjutuse postiasutuse kaudu kohale toimetanud menetlusosalise mitmel aadressil. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tulenevalt HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. HMS § 26 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teavitanud, saadetakse dokument viimasele haldusorganile teadaolevale aadressile, millega loetakse, et dokument on kätte toimetatud. Seega isegi kui kaebaja oleks aadressi muutnud, loetakse dokument kaebajale kättetoimetatuks. Kohus asub seisukohale, et kaevatav ettekirjutus pidi kaebajal käes olema hiljemalt veebruarikuu lõpus
2. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et kaebaja on kaevatava ettekirjutuse kätte saanud alles 26.10.
3. Ettekirjutuse postitamist kaebaja mõlemale aadressile kinnitab PRIA kasutuses oleva kirjavahetuse registri ehk postiprogrammi väljatrükk, mille kohaselt on kaebajale postitatud vaidlusalune saadetis. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks muutnud äriregistris oma aadressi või taotlenud dokumentide saatmist muule aadressile. Kaebaja äriregistri aadress on Pärnamäe tee 2 Viimsi alevik, Viimsi vald ning teine PRIA´le teadaolev aadress oli Heki 1 Sõmerpalu vald, Võrumaa. Ka kaebuses on kaebajal märgitud aadressiks Pärnamäe tee 2 Viimsi vald. Riigikohtu halduskolleegium on
4. märtsi
5. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (3-3-1-65-09). Kohus on seisukohal, et PRIA on käitunud õiguspäraselt ning toimetanud haldusakti kätte vastavalt kehtinud õigusaktidele. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtunik Mare Priks