tja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ Olemar (registrikood 10303569, asukoht: Tallinn, aadress: Sõbra 53, 10911 Tallinn), tehinguline esindaja Tarmo Putk Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
tja vastu, milles palus
tjalt välja nõuda xxxxxxx xx maja katuse ehitust puudutav dokumentatsioon ja 28.03.2008.a majaelanike koosoleku protokoll. Hagiavalduse kohaselt oli
tja xxxxxxx xx elamu valitseja, kes korraldas 2006. aastal hoonele katuse ehituse. Hageja oli sama maja korteriomanikust kaasomanik ja soovis saada täieliku informatsiooni, milliseid töid ja millises mahus katuse ehitusel tehti. Hageja informatsiooni kohaselt ei saanud nimetatud töid lugeda lõpetatuks.
tja majavalitsejana pidi dokumente katuse ehituse kohta omama. Lisaks nõudis hageja maja üldkoosoleku 28.03.2008.a protokolli. Hageja oli 2009.a aprillis 3 korda
tja poole pöördunud, selgitamaks, milliseid töid lepinguga telliti ja mis tegelikult tehti, kuid pöördumine majanõukogu liikme E.S poole ei andnud tulemusi. Dokumente oli vaja AÕS § 73 lg-s 1, §-s 75,
lg 1 p-s 1, § 15 lg-s 2 ja § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingute ja otsuste elluviimiseks. Tegemist oli ehitustöödega ja ehitustöö pidi olema vastavalt ka vormistatud. Majanõukogu esimees oli oma kirjas öelnud, et vajalikud dokumendid saab hageja
tja käest. Hageja soovis välja nõuda lepingu, mille alusel tehti katusetööd. Kohtuistungil täpsustas hageja veelkord nõuet ja palus kokkuvõttes nõuda
tjalt välja järgmised dokumentide koopiad: lepingust, mille sõlmis
tja tellijana ehitajaga katuse ehitamiseks; katuse ehitamise projektist; katuse ehitamise kaetud tööde aktidest; katuse ehituse täitejoonistest; kõikidest katuse ehitamisega seonduvates kuludokumentidest koos pangaülekannetega; katuse ehitamisel kasutatud katusepleki sertifikaadist ja ehitustööde päevikust. Hagejal oli vaja teada katusele lubatud punktkoormust ja muid füüsikalisi näitajaid, kuna need olid vajalikud hageja igapäevase majandamise teabena.
tja vastuväited 2.
tja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.
tja oli aadressil xxxxxxx xx asuva elamu valitseja. xxxxxxx xx kaasomanike 10.06.2003.a üldkoosoleku otsuse järgi pidid elamu kaasomanikud võtma katuse remondiks laenu ning kaks kaasomanikku lubasid tasuda enda osa summas 53 677.44 kr remonttöödest ise. Seoses sellega, et summast jäi suurem osa tasumata, jäi pangalaen võtmata ning katuseremonditööd teostamata. Katusetöid hakati teostama vastavalt 21.06.2006.a üldkoosoleku otsusele, millega kaasomanikud kinnitasid katuse remonttööde hinnapakkumise ning otsustasid tööde eest tasumise korra. Nimetatud üldkoosoleku protokolli koopia oli hagejale antud, mida tõendas
tja poolt hagejale üleantud dokumentide 08.04.2008.a nimekiri.
tjal puudus kohustus anda protokollide koopiaid kaasomanikele, korteriomanikel oli õigus nendega tutvuda, mida saanuks teha
tja kontoris.
tja oli vastavalt
lg-le 3 esitanud korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastati muuhulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ning kohustusi. xxxxxxx xx maja korteriomanike 2
tja aruande esitanud ja katuse teostatud remonttööd olid heaks kiidetud. Hagejal oli võimalus täpsustava informatsiooni saamiseks pöörduda majanõukogu poole, kes valitseja töid kontrollis. Katuse remonttööd olid lõpetatud ja tööd aktiga üle antud. Hagejal oli võimalus akti majanõukogult küsida,
tjal kui valitsejal puudub kohustus kõikidele korteriomanikele kontrollimiseks andmeid ja dokumente esitada. Hageja nõudis
tjalt dokumente, mis olid nõutavad ehitamise, mitte viimistlustööde tegemisel.
tjal ei olnud selliseid dokumente. Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et xxxxxxx xx korteriomanike ja
tja vahel oli lepinguline suhe – käsundusleping. Sisuliselt olid käesolevas hagimenetluses osade nõuete osas
tja hagejaga õigussuhtes valitsejana käsunduslepingus ja osades õigussuhtes töövõtjana. Seega olid erinevad ka õiguslikud alused, millest võis hageja dokumentide nõudmise õigus tuleneda. Kohus asus seisukohale, et
tja ei ole kohustatud korteriomanikele dokumente esitama, kuna
lg 1 p 5 oli erinorm, mis nägi ette valitseja kohustused vajalike andmete ja dokumentide esitamisel.
tja esitas vaidlusaluse protokolli koopia vastutulekuna hagejale ja oma täpsustatud nõudes hageja enam protokolli ei käsitlenud. Kuna hageja polnud selgesõnaliselt nimetatud nõudest loobumist avaldanud, jättis kohus nõude protokolli esitamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ja
tja vahelisest käsunduslepingust ei tulenenud hageja õigust nõuda ehitusega seonduvaid dokumente. Töövõtulepinguga võetud katuse ehitamise kohustust ei saanud vaadelda valitseja kohustusena ja valitseja ning kaasomanike suhte raames puudub
tjal kohustus hageja poolt nõutud dokumente esitada. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega nõutakse
tjalt välja koopia xxxxxxx xx elamu katuse ehitamisega seonduvatest kuludokumentidest koos pangaülekannetega ja katuse ehitamisel kasutatud katusepleki sertifikaadist. Hageja leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ja ebajärjekindel. Hageja on seisukohal, et kohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal puudub õigustatud huvi dokumentide väljanõudmiseks ja dokumentide esitamine on
tjale ülemäära koormav tegevus. Hageja õigustatud huvi seisneb
lg-st 3 tuleneva õiguse teostamises, mille kohaselt on hagejal õigus kontrollida, kas tehtud kulutused olid vajalikud kantud ulatuses. Kuludokumentide koopia esitamise väidetav töömahukus ei saa hageja arvates olla aluseks nõude rahuldamata jätmisele.
tja igapäevane majandustegevus on seotud ehitamisega ja tal peab olema süsteemne ülevaade ehitusega seonduvatest kuludokumentidest. Kohtu seisukoht, mille kohaselt sertifikaadi näol ei ole tegemist dokumendiga, mis oleks koostatud hageja huvides, on hageja arvates alusetu ja põhjendamatu. Selle sertifikaadi eesmärgiks on eelkõige tõendada selle kvaliteeti ja kinnitada, et ehitusplekil on omadused, mis võimaldavad seda antud tingimustes kasutada. Hageja õigustatud huvi tuleneb asjaolust, et hageja on katusematerjali kui ehitise olulise osa omandanud.
tja kohustus dokumentide esitamiseks tuleneb VÕS § 23 lg 1 p-st 1 ja p-st 4 ning VÕS § 624 lg-st 1. Hagejal peab olema võimalik kontrollida kas
tja täitis lepingut kohaselt. Samuti on hagejal õigus nõuda dokumentidega tutvumist VÕS § 1015 alusel, kuna kulutusi tehti omaniku, s.t. hageja huvides. Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja märkis, et kuigi hagi on tervikuna alusetu, on ta heast tahtest tulenevalt valmis hagejale katusepleki sertifikaadi koopia saatma. 3
Õiguste ühine teostamine tähendab seda, et dokumentide nõude esitavad korteriomanikud ühiselt või võtavad korteriomanikud korteriomandiseaduse kohaselt vastu otsuse, millega volitatakse ühte korteriomanikku ühisusesuhtest tulenevaid õigusi teostama. Sellist otsust korteriomanikud vastu võtnud ei ole. Hageja tegutses käesolevat hagi esitades üksinda, oma nimel, mitte kõikide korteriomanike nimel. Maakohus tuvastas aga õigesti, et katuseremont telliti korteriomanike poolt
tjalt korteriomanike ühisuse poolt, st selliselt, et töövõtulepingu poolteks oli
tja ja teiselt poolt kõik xxxxxxx xx korteriomanikud. Seega saaksid töövõtulepingust tulenevat nõuet esitada üksnes kõik korteriomanikud ühiselt. Ei korteriomandiseadus ega ka mitte ükski muu õigusakt ei anna ühele korteriomanikule õigust nõuda
Seadusandja on korteriomandiseadust vastu võttes piiranud iga üksiku korteriomaniku õigusi ning näinud ette, et korteriomanikud tegutsevad ühiselt, ning et ka valitseja tegevuse kontrollimine toimub teatud kindlas korras (majanõukogupoolne kontroll (
), majanduskava kinnitamine ja aruandluse kontroll (
), valitsejapoolse vahendite käsutamise korteriomanikust või kolmandast isikust sõltuvusse seadmine (
lg 4 lause 2), valitseja tagandamise õigus ning uue valitseja nimetamise võimalus, kes eelmise valitseja tegevust kontrollib ning korteriomanike otsuse korral eelmise valitseja suhtes kohtulikult nõudeid esitab (
ja § 21 lg 2 p 5), samuti (uue) valitseja kohtu korras määramise võimalus ka juhul, kui korteriomanike enamus (uue) valitseja nimetamist ei soovi (
lg 3), korteriomanike huvidest jm lähtuva valitsemise nõudmine (
Üksiku korteriomaniku kontrolli ja dokumentide esitamise nõudmise piiramine oli seadusandja teadlik valik, sest see, kui üksikud korteriomanikud hakkaksid ulatuslikku kontrolli teostama, näiteks kõikide katuse remontimise kuludokumentide väljanõudmise teel, võiks oluliselt kahjustada maja valitsemist ning muuta selle ka oluliselt kallimaks. Seetõttu ei saa hageja üksinda, enda nimel
Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et korteriomandiseadus ei anna korteriomanikule dokumentide 4
9. Eespool toodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda katuse ehitusega seotud kuludokumentide koopiate esitamist ei töövõtulepingust, valitsejalepingust ega korteriomandiseadusest tulenevalt. Nimetatud dokumentidega tutvumise õigust ei anna hagejale ka VÕS § 1015, sest hageja ei ole käesoleva menetluse käigus esitanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et hagejal esines vastavate dokumentidega tutvumiseks õigustatud huvi VÕS § 1015 tähenduses.
tja tegi katuse ehitamisega seotud kulutused xxxxxxx xx maja korteriomanikega sõlmitud töövõtulepingu alusel. Vastava lepingu alusel pidid korteriomanikud tasuma
tjale töövõtulepingust tulenevat tasu, sõltumata sellest, millised kulutused
tja katuse ehitamisel teeb. Vastavate kuludokumentidega tutvumine ei ole ka kohane viis kontrollimaks, kas tööd on tegelikkuses lõpetatud või mitte. Seda, kas tellitud tööd on tegelikkuses lõpetatud või mitte, saab kontrollida katust kontrollides. 10. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama katuse ehitamisel kasutatud ehituspleki sertifikaadist koopia väljanõudmise osas. Kuigi hageja esitas 25.05.2010.a selle dokumendi väljaandmise nõude osas hagist loobumise avalduse ning see avaldus tuleb TsMS § 429 lg-st 1 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt vastu võtta, maakohtu otsus tuleb selle nõude osas hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja selle nõude osas tuleb menetlus lõpetada, tuleb ringkonnakohtul siiski selle nõude põhjendatuse osas seisukoht kujundada, sest hageja leiab, et TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt tuleb menetluskulud hagist loobumise tõttu jätta
tja kanda. Sellise hageja seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu, sest ringkonnakohus leiab, et ka vastava nõude osas oli hagi alusetu ja kuigi
tja esitas apellatsioonimenetluse ajal vabatahtlikult hagejale katusepleki sertifikaadi koopia, rõhutas
tja seejuures, et ta vastava dokumendi väljaandmise nõuet ei tunnista ning esitab dokumendi vaid heast tahtest. Seetõttu ei ole täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldused ning isegi selle nõude osas ei saa menetluskulusid
tja kanda jätta. 11. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus katusepleki sertifikaadi väljaandmise nõudega seonduvat. Eespool asus kohus seisukohale, et kõikide korteriomanike ja
tja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi üks korteriomanik üksinda teostada ei saa. Seetõttu ei saa vastava dokumendi töövõtulepingu alusel väljanõudmine kõne alla tulla. Eespool toodud põhjustel ei saa korteriomanik vastavat sertifikaati nõuda ka korteriomandiseaduse alusel. Vastavat sertifikaati ei saa korteriomanik nõuda ka asjaõigusseaduse alusel, sest korteriomandiseadusele lisaks kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatut üksnes juhul, kui mingi küsimus on jäänud korteriomandiseaduses reguleerimata, kuid antud juhul on kõik vastavad õigussuhted korteriomandiseaduse erinormidega kaetud. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas lõigus käsitletud dokumendi nõue ei saa rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 1015 alusel. Katuseplekk paigaldati majale töövõtulepingu alusel ning eelkõige saab vastava dokumendi esitamine tulla kõne alla töövõtulepingust tuleneval alusel. Siiski ei ole sertifikaadi esitamise nõue VÕS § 1015 alusel välistatud, kuid see eeldaks seda, et hagejal oleks dokumendi saamise suhtes õigustatud huvi VÕS § 1015 tähenduses. Antud juhul tuleneb tsiviilasja materjalidest, et hageja nõuab vastava sertifikaadi esitamist nö igaks juhuks, st põhjusel, et kellelgi majaelanikest peaks vastav dokument ikkagi olema. Sellist põhjust ei saa õigustatud huviks VÕS § 1015 tähenduses pidada. Sellist huvi peaksid korteriomanikud teostama korteriomanike ühisusesuhte raames, korteriomandiseaduses sätestatud korras. VÕS § 1015 sätestatud õigustatud huviks võiks olla näiteks see, kui hageja oleks näiteks viimase korruse korteri omanik ja kavandaks mingit remonti, mille läbiviimise õigus tal oleks ja mille 5
tja kontorist, ei saa volituse andmisena käsitleda. Volituse andmine tähendab tahteavalduse tegemist, millega antakse esindajale õigus tegutseda teise isiku nimel (TsÜS § 117). Sellist õiguse andmist viidatud kirjast ega muudest toimikumaterjalidest ei nähtu. 13. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et xxxxxxx xx korteriomanike ja
tja vahel sõlmitud valitsejalepinguga oleks igale korteriomanikule antud õigus nõuda aruandluse esitamist, dokumentidega tutvumist või dokumentide esitamist. Kuigi viidatud lepingu p 135 (t lk 49) räägib küll ettenähtud ning omaniku poolt nõutavate aruandluste esitamisest, tuleb selles kontekstis „omaniku“ all mõista kõiki korteriomanikke, sest tegemist on tüüptingimusega, mis on mõeldud erinevate majade, sh ka ühele isikule kuuluvate majade haldamiseks ning vastavast sättest ei nähtu, et selle sättega oleks soovitud seaduses sätestatust olulisel määral kõrvale kalduda. Veelgi enam,
tja ja xxxxxxx xx korteriomanike vahel sõlmitud haldusleping ei hõlmanud katuse ehitamist, mistõttu ei saaks selle lepingu alusel ka töövõtulepingu täitmise raames loodud dokumentide väljaandmist nõuda.
tja esitas maakohtu menetluse raames osa hageja poolt nõutud dokumentidest, väljendas
tja kogu menetluse jooksul seisukohta, et ka nende dokumentide nõudmine ei ole tegelikult õiguspärane, kuid heast tahtest tulenevalt on ta valmis vastavad dokumendid hagejale esitama. Sellele lisaks märkis
tja, et ta esitas hagejale 08.04.2008.a nõutud üldkoosoleku protokolli (vt
tja vastus hagile t lk 17- 18, samuti lk 24). Toimiku lk 24 oleva dokumendiga loeb kohus tõendatuks, et hageja viidatud kuupäeval
tjalt ka vastavad üldkoosolekute protokollide koopiad sai. Seega ei ole hageja usutavaks muutnud seda, et hagi oleks mõne dokumendi osas saanud rahuldamisele kuuluda. See, et maakohus väidetavalt ei selgitanud hagejale ega hageja vandeadvokaadist esindajale menetluse kestel, et dokumentide väljaandmise nõude saab rahuldada üksnes juhul, kui
tjal vastavad dokumendid ka on, ei saa tingida menetluskulude osas teistsuguse kohtuotsuse tegemist, sest ka hagist loobumise korral kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 4). Eespool toodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu poolt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.