← Eesti

2-10-18892/8

2-10-18892 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-18892 Määruse kuupäev Jõhvi,

  1. juuni 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi V.R. vastu 4 104 krooni võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon
  2. Lõpetada menetlus AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791, asukoht Ritsika 1, Kohtla-Järve) hagis V.R. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 4 104 krooni väljamõistmise nõudes.
  3. Tagastada riigieelarvest AS-ile Kohtla-Järve Soojus (registrikood 10160791, arveldusarve nr. 221010568777 AS-is Swedbank) Bellum Õigusabi OÜ poolt 16.04.2010.a hageja eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 500 (viissada) krooni, märkides maksekorralduse selgituse lahtrisse „tsiviilasi nr. 2-10-18892“.
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Kohtute riigieelarvest riigilõivu tagastamise osas täitmiseks. Raamatupidamiskeskusele Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 1

(3)2-10-18892 ASJAOLUD
  1. AS Kohtla-Järve Soojus esitas Viru Maakohtule hagi V.R. vastu 4 104 krooni võlgnevuse nõudes.
  2. aprillil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.08.1995.a lepingu soojusenergia müügiks kaugkütteveega nr.
  3. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks. Kostja esindajaks suhetes hagejaga oli kostja abikaasa N. R.. 04.05.2009.a teavitas hageja kostja esindajat, et seaduse kohaselt tuleb kostjale kuuluvasse eramusse paigutada soojusmõõtur. 12.06.2009.a kirjutas kostja esindaja avalduse soojusmõõturi paigaldamiseks. 15.09.2009.a oli polte vahel sõlmitud kokkulepe nr. 80104688 soojusmõõturi paigaldamiseks ja hooldamiseks. Kostja kohustus nimetatud tööde eest maksma 4 104 krooni ühe kuu jooksul. Kostja ei ole nimetatud summat tasunud. 22.12.2009.a soojusarvesti demonteeriti kostja 16.12.2009.a avalduse alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 4 104 krooni, riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 2 520 krooni.
  4. kohus saatis hagi koos lisadega kostjale, mille sai kostja kätte 05.05.2010.a. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
  6. mail 2010.a esitatud avalduses hageja loobus hagist ja palus lõpetada tsiviilasja menetlus, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja palus tagastada pool nende poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 500 krooni, samuti palus hageja esindaja kostjalt välja mõista pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 500 krooni ja õigusabikulud summas 2 520 krooni.
  7. Kohus saatis kostjale hagist loobumise avalduse ja andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks, hoiatusel, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus menetluse lõpetamisega.
  9. mail 2010.a esitatud seisukohas nõustus kostja menetluse lõpetamisega. Kuna kostja abikaasa tasus hagejale võlgnevuse varem, kui hageja kohtusse pöördus, so 19.04.2010.a (hagi on esitatud 26.04.2010), siis ei olnud hagi esitamine õigustatud ja kostja palus jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja menetluse lõpetamise taotlustega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 7 Hageja loobus oma avaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
  11. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 2
(3)2-10-18892
  1. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1 000 krooni. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigieelarvest 500 krooni riigilõivu.
  2. Mis puudutab kostjalt ülejäänud hageja menetluskulude väljamõistmist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 168 lg 4 tulenevalt hagejal on õigus nõuda kostjalt menetluskulude väljamõistmist üksnes siis, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja poolt esitatud maksekviitungi järgi tasus ta hagejale 4 104 krooni 19.04.2010.a (t. lk. 31). Hagi esitati kohtusse 26.04.2010.a. Kostja on hageja nõuet rahuldanud enne hagi esitamist. Seega hagejal ei olnud õigust kostja vastu üldse hagi esitada. Sellepärast ei ole hagejal ka õigust kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõudmiseks. Kuna kostja on nõustunud kummagi poole menetluskulude tema enda kanda jätmisega, mis on hagejale soodsam, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
  3. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.