riigilõivu väljamõismise osas Kohtute Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on J S hagi I L vastu laste põlvnemise tuvastamise ja lastele elatise nõudes. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub tuvastada laste A S (sündinud: XXX) ja M S (sündinud: XXX) põlvnemine kostjast I L ja välja mõista kostjalt elatis laste A S ja M S ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni kummalegi lapsele alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid antud asjaoludel puudub kohtul alus kahelda kostja tahtes nõuet tunnistada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja 2
) § 122 lg 1, 129 lg 2, 132 lg 1 ja 134 lg 1 sätestatust. Käesoleva hagi hinnaks on 44150 krooni (5 000 krooni lapse põlvnemise nõude hind + 39150 krooni elatise nõude hind). Menetluskulud
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise. Hageja taotles õigusabikulu summas 1650 krooni väljamõistmist kostjalt ning kostja sellega nõustus. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab hageja menetluskulud kostjalt välja. Viru Maakohus 17.11.2009.a määrusega rahuldas J S menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest. Vastavalt
lg 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lähtudes loetakse põlvnemise tuvastamise hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni. Viru Maakohus 17.09.2009.a määrusega määras lapse põlvnemise tuvastamise nõude puhul hagihinnaks 5000 krooni, millelt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu summas 1000 krooni (riigilõivuseadus § 56 lg 1 p 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 1000 krooni riigituludesse. Vastavalt
lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Edasikaebamine Lähtuvalt
lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuistungil avaldasid pooled, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.