Obsah (5)

§ 11§ 14§ 7§ 84§ 12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-220 3-08-1902 Määruse kuupäev 17.03.2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Siiri Reiljani kaebus Valga maavanema peale Asja läbivaatamise

§ 11lg 31 p 5); 2.

Kaasata haldusasja nr 3-08-1902 menetlusse arvamuse andmiseks Valga maavanem (

§ 14lg 3 p 2), jätkata haldusasja menetlust haldusasja nr 3-08-1902 all; 3.

Kaasatud isikul esitada kirjalik seisukoht vaidluse kohta 05.04.

2. Korraldada kohtuistung 27.04.2010.a kell 10.
4. Teha määrus teatavaks menetlusosalistele. Kohtumääruse resolutsiooni punktile 1võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole kohtumäärus määruskaebusega vaidlustatav. Edasikaebamise kord Asjaolud
5. Tartu Haldusohus menetleb liidetud haldusasjana nr 3-08-1902 Siiri Reiljani kaebusi Valga Linnavalitsuse 16.10.2006 korralduse nr 94 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Valga Linnavalitsuse 16.07.2008 korralduse nr 222 tühistamiseks, Valga Linnavalitsuse toimingute (ehitusjärelevalve mitteteostamine ehitusloa nr 13 alusel hoone ehitamise ja kasutamise üle ning Valga linnas Kungla tn 46 kodumajutusteenuse registreerimine majandustegevuse registris) õigusvastasuse tuvastamiseks, Valga Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks (kodumajutusteenuse registreeringu kustutamine) ning Valga Linnavalitsuse 02.09.2009 korralduse nr 266 tühistamiseks.
6. Siiri Reiljan esitas 27.01.
7. a Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-08-1902 teise vastustajana menetlusse Valga Maavalitsuse kaasamiseks. Kaebaja leiab, et Valga maavanema tegevus Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järelevalvemenetluses on õigusvastane. Kuna S. Reiljani 27.01.
8. a taotluse näol on tegemist sisuliselt uue vastustaja - Valga maavanema vastu esitatud kaebusega, siis registreeris Tartu Halduskohtu kantselei selle uue haldusasjana nr 3-10-220, kuna haldusasi nr 3-08-1902 oli sel ajal kõrgema astme kohtute menetluses määruskaebuse alusel ja viimati nimetatud haldusasjas Valga maavanem menetlusosaliseks ei olnud. Kohtu seisukoht
9. Kohus on seisukohal, et S. Reiljanil ei ole käesoleval juhul kaebusega Valga maavanema peale ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust. Riigikohus on oma
10. mai
11. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 asunud seisukohale, et planeerimismenetluses on maavanema ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene. Seetõttu ei ole maavanema poolt antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul võimalik. Järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on siiski võimalik juhul, kui järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt Riigikohtu
12. aprilli
13. a otsus haldusasjas nr 3-31-12-07). Kaebusest nähtuvalt on Valga maavanem andnud heakskiidu Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringule ja seega ei oma maavanema nõusolek antud asjas iseseisvat regulatiivset tähendust, mistõttu on kohus seisukohal, et Valga maavanema detailplaneeringu heakskiidu andmist kui menetlustoimingut ei saa iseseisvalt vaidlustada. Maavanema järelevalvemenetlus toimub planeerimismenetluse raames ning seda saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-61-07 otsuses märkinud, et planeeringu kehtestamise otsuse tühistamisel kaotab maavanema nõusolek tähenduse ka planeeringu kehtestamise otsuse andnud kohaliku omavalitsuse jaoks.

§ 7

lg 1 ei anna kaebajale käesoleval juhul õigust vaidlustada maavanema järelevalvemenetluse üksikuid toiminguid. Maavanema järelevalvemenetluse lõppotsuse vaidlustamine on piiratud, mistõttu ei saa kaebeõigust eksisteerida sellele eelnevate menetlustoimingute suhtes. Halduskohtuliku kaebeõiguse üldpõhimõte on, et menetlustoiminguid ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada, välja arvatud, kui nad välistavad õiguspärase haldusakti andmise või riivavad isiku õigusi lõplikust haldusaktist sõltumatult Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.

1. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-96-
2. Käesolevas kaebuses esitatud nõue on analoogne Siiri Reiljani poolt haldusasjas nr 3-09-1876 esitatud kaebusega, millises on kohtulahend jõustunud. Selles kohtuasjas ei ole kohtud üldjoontes analoogses küsimuses Valga maavanema vastu esitatud kaebuses kaebaja kaebeõiguse olemasolu tunnistanud. Käesolevas kaebuses ei ole esitatud sedavõrd erinevaid asjaolusid, mille alusel saaks kaebaja kaebeõiguse olemasolu tunnistada. Tulenevalt eelnevast on halduskohus seisukohal, et Valga maavanem ei saa käesolevas asjas olla vastustajaks.

§ 11

lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tulenevalt eelnevast tagastab kohus S. Reiljani kaebuse Valga maavanema peale

§ 11

lg 31 p 5 alusel (kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust). 2

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 11lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

4. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on aga Valga maavanem andnud heakskiidu Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringule. Planeerimismenetluses teostab maavanem planeerimisseaduse § 23 lg 1 p-st 2 tulenevalt detailplaneeringute üle järelevalvet.

§ 14

lg 4 kohaselt võib halduskohus menetlusse kaasata asjas arvamuse andmiseks järelevalvet teostava asutuse või ametniku ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja. Kohus on seisukohal, et kuivõrd planeerimismenetluses on maavanema ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene ning käesoleval juhul puudub võimalus maavanema kui järelevalveorgani tegevuse ja tema poolt detailplaneeringule heakskiidu andmise vaidlustamiseks (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsust haldusasjas nr 33-1-61-07), siis tuleb Valga maavanem antud haldusasja nr 3-08-1902 menetlusse kaasata mitte vastustaja, vaid järelevalvet teostava asutusena arvamuse andmiseks. Kohus väljastab maavanemale elektrooniliselt Siiri Reiljani poolt esitatud kaebused ja vastustaja Valga Linnavalitsuse vastused. Maavanema esindajal on õigus tutvuda haldusasja menetlemise käigus kogutud ülejäänud materjalidega kohtukantseleis, kuna tegemist on mahuka vaidlusega, kohtutoimik koosneb viiest köitest ja detailplaneeringust. Kui maavanem soovib materjalide väljastamist, tuleb ära näidata paljundamist vajavad toimikulehed, mille järgselt korraldab kohus vajalike menetlusdokumentide koopiate väljastamise maavanemale. Võttes arvesse eeltoodut ja juhindudes

§ 14

lg 3 p-st 2 ja

§ 12

lg 2 p-st 2, kaasab kohus haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Valga maavanema. Seoses maavanema kaasamisega määrab kohus maavanemale kirjaliku arvamuse esitamise tähtpäevaks 05.04.

2. Seoses maavanema kaasamisega jätkab kohus haldusasja menetlemist endiselt haldusasjana nr 3-08-
4. Kaebaja taotlus paikvaatluse läbiviimise kohta lahendatakse kohtuistungil teiste menetlusosaliste arvamuse ärakuulamise järgselt.
5. Kohus määrab kohtuistungi ajaks 27.04.2010.a kell 10.00 ja väljastab menetlusosalistele kohtukutsed. Roby Koik kohtunik 3