Obsah (8)

§ 5§ 363§ 436§ 370§ 438§ 442§ 656§ 376

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2010, Tallinn Ts

) § 4 lg 2 kohaselt määravad tsiviilasja menetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu.

§ 5

lg 2 kohaselt määrab pool ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt esitab hageja hagiavalduses muu hulgas oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse).

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega.

§ 370

lg s kohaselt võib hageja esitada hagis mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega tulenevalt menetlusõiguste käsutamisõiguse põhimõttest on hagejal õigus määrata, millises järjekorras tema alternatiivseid nõudeid kohus lahendama peab ja kohtu jaoks on selline määrang kohustuslik.

1. Käesolevas asjas on hageja esitanud alternatiivsed rahalised nõuded: 1) 900 000 krooni; 2) 442 881.25 krooni; 3) 650 000 krooni (menetlusdokument 18.05.2009 t lk 111-116). Faktilised asjaolud kõigi nõuete puhul on samad: kooselu kostjate pojaga alates aastast 1992 kuni viimase surmani; 20.06.2003 ostis elukaaslane kinnistu, mille ostuhinnast jäi tal puudu 382 000 krooni; puudu jäänud osa tasus hageja 10.10.2003 rahast, mille sai samal päeval oma eluruumi müügist; kinnistul asuvat elamut kasutati koos ühiseks elamiseks, ka majandati seda igapäevaselt koos. Viidatud menetlusdokumendis määras hageja ka nõuete läbivaatamise järjekorra. Samuti esitas hageja esindaja oma nägemuse nõuete võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist, leides, et hageja ja kostjate õiguseelneja vahel olid eelkõige lepingulised suhted (seltsing või muu kokkulepe) ning alles alternatiivselt (viimases järjekorras) võib kõne alla tulla lepinguväline alusetu rikastumise suhe.
2. Vaidlustatud otsuses ei analüüsinud maakohus hageja eelistuselt esimest ega teist nõuet, vaid tegeles ainult hageja kolmanda nõudega ja rahuldas selle osaliselt. Selliselt rikkus maakohus hageja õigust määrata kindlaks vaidluse sisu ja menetluse käik ega lähtunud asja lahendamisel hageja taotlusest nõuete lahendamise järjekorra määramisel. Jättes käsitlemata hageja esimese ja teise nõude, rikkus maakohus

§ 438

lg 1, mille kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete osas.

§ 442

lg-st 8 tulenevalt saab kohus jätta käsitlemata vaid alternatiivselt teise nõude juhul, kui ta rahuldab esmase nõude. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, milline toob

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt kaasa esimese astme otsuse tühistamise ja asja saatmise tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ise uut otsust teha, sest esmase nõude osas on täitmata eelmenetluse ülesanded (lahendamata on hageja taotlus tõendite kogumiseks t lk 116). 24. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja muutis menetluse kestel hagi alust, tuues esile uued asjaolud. Maakohus ei ole täpsustanud, milliseid asjaolusid ta pidas silmas selliste uute asjaoludena, millised annaksid aluse käsitleda hageja 18.05.2009 menetlusdokumendis esiletoodud asjaolusid selliste faktiliste asjaoludena, millised 6 annaksid kogu tema nõudele uue aluse.

§ 376

lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kolleegium selliste põhiliste asjaolude (vt otsuse p 22) muutmist ei tuvastanud.

1. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-107-07 05.12.2007, milles on käsitletud menetluslikus mõttes sarnast olukorda ja leitud, et esmalt tuleb tuvastada, kas kulutuste tegemisel oli aluseks pooltevaheline kokkulepe ja alles nende mittetuvastamisel saab kõne alla tulla lepinguvälise õigussuhte alusel vaidluse lahendamine. Nimetatud lahendis on võetud ka seisukoht, et VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamisel saab olla ülemiseks piiriks tehtud kulutuste suurus.
2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok