§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Kohus on hageja esindajale selgitanud
§-s 432 sätestatud hagist loobumisega menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi (tl 66). Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas
§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
2.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4, 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldusest nähtuvalt on hageja hagist loobunud, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja selgitab, et hageja ei nõua menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuna ka menetluskulud on hagejale tasutud (tl 66). Seega puudub vajadus asjas lisaks menetluskulude jaotusele
§-s 174 1 lg 1 sätestatud menetluskulude rahalise suuruse määramiseks. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.