3-03-123 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus 31. mail 2010.a., Pärnu Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja V. S`i, nõustaja K. S`i vastustaja, Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kaire Müür

§ 32

lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitistele ettenähtud nõuetele.

§ 12

lg 1 järgi peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja lg 2 järgi peab ehitamiseks olema ehitusluba.

§ 3sätestab ehitisele esitatavad nõuded.

Palgisorteerimisliin nõuetele ei vasta, olles lubamatu müra tekitajana ohtlik inimeste tervisele. Müra lubamatut taset näitavad 2001.a. teostatud mõõtmiste tulemused ning Pärnu Töötervishoiu Keskuse Töökeskkonna mõõtelabori 05

§ 3

lg 4 järgi tuleb müra vältida; 2) ei vastanud kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekt nõuetele (Pärnu Linna planeerimis- ja ehitusmääruse p 42); 3) kehtiva S, N ja K tänavate maa-ala detailplaneeringuga määrati S tn krundi ehitusala ja sanitaarkaitsetsoon. Palgisorteerimisliin on ehitatud osaliselt sani – taarkaitsetsooni, ületades põhjendamatult ehitusala ca 6 m ulatuses N tn kinnistu suunas, asudes kinnistu piirist ca 26,5 m kaugusel kuigi sanitaarkaitsetsooni laiuseks on 50 m ning seda vastavalt ehitusprojektile. Järelikult on juba ehitusprojekt detailplaneeringuga vastuolus kuigi Planeerimisseaduse § 9 lg 1 kohaselt ning Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmääruse p 12 kohaselt on detailplaneering ehitustegevuse aluseks ning projekteerimine toimub vastavalt sama määruse p-le 36 vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele ja planeerimisosakonna poolt välja antud projekteerimistingimustele; 4) on ehitise ülevaatus teostatud vastuolus

§ 33

lg 4 nõuetega kaasamata protseduuri Pärnu Tervisekaitsetalitust, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja puudub Keskkonnateenistuse spetsialisti arvamus. Samuti on ebaselga ülevaatuse teostamise aeg; 5) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist; 6) on hindamata oluline keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamine oli nõutav (Keskkonnamõju hindamise seaduse § 5); 7) kasutusluba on õigusvastane ehitusloa tühisuse tõttu. Kaebuse täienduses (tl 74) on viidatud ka ärakuulamisõiguse rikkumisele ehitusloa andmisel (HMS § 40). Põhjendatud huvina tuvastusnõude esitamisel on avaldaja esitanud mõttekäigu, et ehitusloa tühisuse korral muutuks palgisorteerimisliin õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks ning kuuluks lammutamisele

§ 40

lg 2 sätestatud korras või ümberpaigutamisele, millega lõpeks selle kahjulik mõju kaebuse esitajale. Kaebuse esitajad on seisukohal, et mõlemad haldusaktid on vastuolus seadusega ning rikuvad ja piiravad nende kui kinnisasja omanike õigust oma omandit vabalt vallata, käsutada ja kasutada, kahjustavad AÕS §-dest 143 – 144 tulenevaid õigusi, samuti Põhiseaduse §-ga 28 garanteeritud õigust tervise kaitsele Vastustaja, Pärnu Linnavalitsus kaebusega ei nõustu. Kirjalikus seletuses osundatakse, et Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001.a. otsusega nr 26 kehtestatud Pärnu Linna üldplaneeringu kohaselt on linnaosa, kus asuvad S, K ja Nt tänavad, planeeritud tööstuspiirkonnaks. Siiski jätab üldplaneering olemasolevate N tänava piirkonna elamumaade maakasutuse sihtotstarbeks elamumaa võimaliku perspektiivse funktsiooniga tootmismaa. Detailplaneeringuga (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998.a. otsusega nr 29) määrati N tn elamu juurde krunt suurusega 620 m² sihtotstarbeks 50% elamumaa ja 50% ärimaa. Linnavalitsus selgitab, et kui 2001.a. jaanuari algul selgus kinnitamata projekti alusel ja ehitusloata oli S tn 42 kinnistul omavoliliselt palgisorteerimisliini ehitustööde teostamine 09.01.2001 määrati AS E esindajale haldusõiguserikkumiste seadustiku § 73 lg 1 alusel omavolilise ehitustegevuse eest rahatrahv 530 krooni. Kuna tegemist oli tööstusrajooniga ja 2 olemasoleva puidutööstusega, siis ei pidanud planeerimisosakond otstarbekaks nõuda kinnitamata ehitusprojekti alusel ja ehitusloata püstitatud ehitise lammutamist, vaid omanikule anti võimalus ehitis seadustada, esitades nõuetekohased teostusjoonised ja ehitise mõõdistusprojekti. Ehitise mahamärkimisel tehtud viga (erinevus detailplaneeringust 4 m) selgus teostusmõõdistamise käigus. Ehitusloa väljastamisel (05.03.2001) arvestati, et vea suurus on väike ning tehnoloogiliste seadmete ümbertõstmise kulu oleks ebaproportsionaalselt suur (ca 2,5 miljonit krooni) võrreldes saavutatava olukorraga, kus palgisorteerimisliin asub täpselt 50 m kaugusel elamu nurgast. Sanitaarkaitsetsooni jääb tegelikkuses palgisorteerimisliini operaatoriruum. Ehitusloa väljaandmisel kehtis Pärnu Linnavolikogu 17.12.1998.a. määrusega nr 42 kinnitatud „Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus“. Määruse punkti 40 kohaselt kooskõlastatakse ehitusprojekt linnavalitsuse moodustatud ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis, punkt 42 sätestab, et ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni liikmete ülesanne on projektide läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma pädevuse piires. Nõudeid ehitusprojektidele määrus ei sätesta. Kaebuses esitatud viited Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärusele ei ole õiged. PES § 36 lg 2 määrab, et ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada. Muid nõudeid seaduses ehitusprojektile ei sätestata. Ehitusprojekti koosseis vastas Vabariigi Valitsuse määrusega ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile kehtestatavatele nõuetele. Pärnu Linnavalitsuse moodustatud detailplaneeringu projektide ja ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni lõplik otsus oli, et ehitusloa võib väljastada pärast teostusmõõdistust. Teostusmõõdistus on tehtud. Ehitusluba väljastati 05.03.2001.a. Ehitusprojekti kinnitamisel ja ehitusloa väljaandmisel on kooskõlastuslehel viide asjaolule, et projektiga seadustatakse omavoliliselt juurde ehitatud palkide vastuvõtu sõlm ja puiduhakke ning koorte sahtlid ja palkide sorteerimise liin koos operaatori ruumidega. Seetõttu ei ole asjakohased kaebuses esitatud väited, et ehitusprojekt on seadusevastane põhjusel, et projektiga nähakse ette pargisorteerimisliini ehitamine väljaspool detailplaneeringuga määratud ala ja osaliselt sanitaarkaitsealale. Ehitusloa väljastamisel hindas linnavalitsus kujunenud olukorda ja leidis, et ehitusloata alustatud ehitise ümberpaigutamise nõude esitamine ei ole põhjendatud ja võimalik on projekt kinnitada ja ehitusluba väljastada. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väited, et ehitusluba on tühine haldusakt, kuna see on antud tagantjärele ja seda ei ole võimalik täita. Kuigi rajatis asub osaliselt sanitaarkaitsetsoonis, on sanitaarkaitsetsooni eesmärk – tagada kahjulike ja õigusvastaste mõjutuste jäämine sanitaarkaitsetsooni – täidetud. Linnavalitsus on seisukohal, et tegemist ei ole õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, mis kuuluks lammutamisele

§ 40lg 2 alusel.

Riigikohus on 07.03.2003.a. otsuses 3-1-21-03 andnud haldusakti tühisusele järgmise tõlgenduse: Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetud, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mis seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakti, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise 3 kaebusega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on ehitusluba küll väljastatud peale ehitamisega alustamist, kuid ehitusloast tulenevad kohustused on adressaat täitnud. Ehitusloa aluseks võeti sidumisprojekt, mis 1998.a. oli läbinud linnavalitsuses vastava komisjoni ja saanud spetsialistide kooskõlastused, kuid jäänud lõpliku kinnituseta vahepeal karmistunud tuleohutuseeskirjade tõttu. Kasutusluba väljastati 2003.a. kevadel (10.03) pärast müratõkke ja haljastuse rajamist. Keeldumiseks puudus alus kuna keegi ehitusluba vaidlustanud ei olnud. Otsuse, et saeveski tehnoloogiliste liinide ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile ja –normidele, keskkonna-, sanitaar-, tule- ja töökaitse nõuetele ning et kasutusloa andmiseks takistusi ei ole, tegi ehitise ülevaatuse komisjon

1. märtsil 2001.a. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsus, et aktiga ülevaadatud ehitist on lubatud kasutada saeveski tehnoloogiliste liinidena, on tehtud 18.veebruaril 2002.a. Tegelikult kasutusluba siis ei väljastatud mürataseme ületamise tõttu. Selle puuduse kõrvaldamise järel ei peetud vajalikuks korraldada ehitise uut ülevaatust. Seetõttu on 2001.a. ülevaatusakt kinnitatud lõplikult 2003.a. ning selle alusel on väljastatud kehtivas vormis kasutusluba. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis kehtestab nõude kontrollida enne palgisorteerimisliinile kasutusloa andmist selle tehnilist korrasolekut. Ehitise ülevaatuse aktkasutusloal on peatööinspektori allkiri, kelle pädevuses on kontrollida seadeldise tööohutusnõuetele vastavust. ES § 34 lg 1 p 13 kohaselt tuleb dokument, mis tõendab enne ehitise kasutusele võtmist selle tehnosüsteemide kontrollimist esitada, kui see on nõutav. Keskkonnaekspertiis on teostatud detailplaneeringu käigus (Pärnu Maavalitsuse keskkonnaosakonna
2. märtsi 1998.a. kiri nr 5-1/5) Keskkonnaosakonna juhataja ettekirjutuse kohaselt on tootmisliini rakendamine lubatud, kui rajada mürakaitse piirded, kuna kasutusele võetav territooriumi piir on olemasolevatele elamutele lähemal kui 50 m. Detailplaneeringu seletuskirja VII ptk „Keskkonnakaitse“ (tl 47) märgitaks: „Saematerjali tootmisel on keskkonda kahjustavaks faktoriks müra. Tööstuse kaitsetsooni jääb olemasolev elamukvartal. … Müra vähendamiseks on piki K tänavat planeeritud vahtraallee ja kuusehekk. Kuivatite rajamisel tuleb arvestada nõudega, et K tänava elamute juures ei ületaks müra päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Vajaduse korral ehitada müraekraan. Nimetatud müraekraan on rajatud. Linnavalitsus on seisukohal, et palgisorteerimisliin vastab ehitistele esitatavatele nõuetele. Kellegi varale ehitis ohtu ei kujuta, ainsaks inimese elu ja tervist ning keskkonda mõjutavaks võimalikuks faktoriks selle ehitise puhul on müra. Enne kasutusloa väljastamist kontrollis Pärnu Töötervishoiukeskuse töökeskkonna mõõtelabor
3. veebruaril 2003..a mürataseme vastavust normidele. Pärnu TTK Töökeskkonna mõõtelabori protokolli nr 7 põhjal arst-tööhügieenik M. Li poolt tehtud otsuse kohaselt olmemüra päevasel ja öisel ajal vastas täielikult AS E lähielamute juures tööstuse piiril sotsiaalministri
4. märtsi 2002.a. määruse nr 42 III kategooria (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) piirtaseme nõuetele ( tl 36). Ei saa nõustuda väitega, et kuna kasutusloa väljastamisel tuginetakse muu hulgas ka ehitusloa olemasolule ning kuna ehitusluba on tühine, siis seetõttu tühine ka kasutusluba.. Kasutusloa 4 väljastamist reguleerib

§ 33ja kasutusloa väljastamisest keeldumist ES § 34.

Nimetatud sätted ei seo kasutusloa väljastamist ehitusloaga, kasutusluba on seotud ehitise enda nõuetekohasusega ja ohutusega. Seega isegi juhul kui ehitusluba oleks tühine, ei mõjuta see kuidagi kasutusloa kehtivust. Kolmas isik: AS E leiab, et vastavalt sotsiaalministri määruse nr 42 §-le 5 olemaolevatel aladel tööstusettevõtete müra ekvivalenttase, mõõdetuna vaba helivälja tingimustes segaalal ei tohi ületada päeval 65 dB ja öösel 50 dB (tl 20). Kui kaebaja esitatud mõõtmistulemused isegi lugeda õiguspäraselt saaduks on kolmanda isiku vaidlusaluse rajatise tekitatav müra kehtestatud normide piires, vastates headele akustilistele tingimustele ilma häirivust põhjustamata. Kõik teostatud mõõtmised näitavad, et kaebuse esitaja majast väljaspool jääb müratase oluliselt isegi alla uutele aladele kehtestatud taotlustaseme, millest tulenevalt on väljaspool kaebuse esitaja maja tagatud akustiliste tingimuste olemasolu, mis ei põhjusta häirivusi. Müramõõtmisprotokolli nr 17 tulemuste järgi palgisorteerimisliini mittetöötamise ajal on mõõdetud kaebuse esitaja elamu magamistoas müra ekvivalenttasemeks 29,4 dB ning palgisorteerimisliini käivitamisega on see tõusnud üksnes 4 dB võrra. Nimetatud tulemus viitab otseselt asjaolule, et kolmanda isiku palgisorteerimisliin ei ole sugugi ainuke ega peamine müraallikas kaebuse esitaja elamu juures ning palgisorteerimisliini enda müra igal juhul kehtestatud normi piiresse (tl 95). Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja hoonete juures on välismüra oluliselt allpool olemasolevatele aladele ettenähtud taotlustasemeid ning ilma palgisorteerimisliini töötamiseta on kaebuse esitaja magamistoas mõõdetud müra ekvivalenttasemeks 29,4 dB, siis on kolmas isik seisukohal, et võimalikud müranormide rikkumised kaebuse esitaja elamus võivad olla otseselt põhjustatud kaebuse esitaja elamu ehitustehnilisest praagist ning põhiosas muudest müraallikatest ja selle eest ei saa kolmas isik vastutada (tl 95). Kaebuse esitaja ülejäänud väited kolmanda isiku rajatise õigusvastasuse ja mittenõuetekohasuse kohta käsitlevad vastava rajatise asukohta ja selle osalist asumist detailplaneeringuga määratud sanitaarkaitsetsoonis. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, kuidas vastav asjaolu peaks rikkuma kaebuse esitaja õiguseid, välja arvatud üldised ja tõenditele mittevastavad väited liigse müra kohta. Kaebuse esitaja ei saa nõuda rajatise kõrvaldamist või nihutamist üksnes seetõttu, et see ei vasta täpselt detailplaneeringule. Vastav asjaolu peab rikkuma ka kaebuse esitaja õigusi. Kehtivas õiguses ei ole ühtegi normi, mis sätestaks sanitaarkaitsetsooni õigusliku regulatsiooni ja välistaks selles igasuguse ehitustegevuse. Vastavad nõuded olid Eesti NSV ajal kehtinud ehituskomitee poolt kehtestatud projekteerimisnormides (SNIP), kuid vastavad normid on käesolevaks hetkeks asendatud Eesti projekteerimisnormidega (EPN). Lisaks ei ole projekteerimisnormid õigusaktid ning on täitmiseks vabatahtlikud. Sanitaarkaitsetsoonil on kindel eesmärk – see peab tagama kahjulike ja õigusvastaste mõjutuste jäämise sanitaarkaitsetsooni. Juhul, kui rajatis, mis osaliselt asub ka 5 sanitaarkaitsetsoonis, täidab sanitaarkaitsetsooni eesmärgi ka vastavas asukohas, siis ei ole põhjendatud vastava rajatise likvideerimine või nihutamine üksnes „nihutamise enda pärast“, lisaks ei saa seda ka kaebuse esitaja nõuda, kuna tema õiguseid rajatis vastavas asukohas ei riku. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi sättele, mis sätestaks kasutusloa väljastamise kohustusliku eeltingimusena Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kontrolli ja vastavate tulemuste esitamise. Lisaks vastava kontrolli vajadus või selle puudumine iseenesest ei mõjuta antud asjas kaebuse esitaja õiguseid ning vastavad väited ei kuulu käesoleva asja esemesse. Vastupidiselt kaebuse väidetele on keskkonnaekspertiis detailplaneeringu käigus teostatud (Pärnu Maavalitsuse keskkonnaosakonna 12.03.1998.a. kiri nr 5-1/5) ning see nägi ette mürakaitse piirete rajamise. Vastavad piirded on ka rajatud. Aktsepteeritav ei ole kaebaja käsitlus kasutusloa õigusvastasusest ehitusloa tühisuse tõttu. Kasutusloa väljastamiseks sätestab nõuded

§ 33

ja kasutusloa väljastamisest keeldumise alused annab

§ 34

. Nimetatud sätted ei seo kasutusloa väljastamist ehitusloaga, kasutusluba on seotud ehitise enda nõuetekohasuse ja ohutusega. Ehitusluba ei ole tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes. Ehitustöid rajatise paigaldamiseks alustati tõesti enne ehitusloa väljastamist ning kolmandat isikut ka karistati vastava õiguserikkumise eest, kuid rajatise ehitamine lõpetati ja kasutusloa taotlemiseks vajalik seisukord saavutati siiski alles pärast ehitusloa väljastamist. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, tuvastas. Jääb Pärnu üldplaneeringu järgi kaebaja elamu asukohaks olev N tänav linna tööstuspiirkonda, mistõttu määruse nr 42 tähenduses on tegemist III kategooria segaalaga (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus ja tootmisettevõtted). Määrus kehtestab välismüra normtasemed tööstusettevõtetest lähtuvale mürale (§ 5 lg 1) Ekvivalentne helirõhutase mõõdetakse etteantud ajavahemikus ning iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul (§ 2 p 7). Täiendavalt hinnatakse müra maksimaalset helirõhutaset, mille arvsuurused on antud § 5 lõigetes 8-

1. Müra ei tohi ületada ekvivalentset ega maksimaalset taset. Ühe või mitme heliallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset (§ 5 lg 2). Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase III kategooria alal on päeval 65 dB ja öösel 50 dB (§ 5 lg 6 p 2). Kasutusluba nr KL-23 S tn 44 asuvale palgisorteerimisliinile väljastati Pärnu Linnavalitsuse poolt 10.03.
2. Määrus nr 42 eelkirjeldatud müratasemetega kehtib alates 01.07.
3. Vahetult enne vaidlustatud kasutusloa andmist teostas 04.02.2003.a kontrollmõõtmisi Pärnu Töötervishoiukeskuse töökeskkonna mõõtelabor (tl 27 – 32), saades päeval väljas helirõhu ekvivalenttasemeks 57,6 dB ja öösel 43,2 dB. Arst-tööhügieenik M. Li antud otsuse kohaselt vastas olmemüra päevasel ja öisel ajal täielikult määruse nr 42 III kategooria segaala piirtaseme nõuetele. Ekvivalentmüra mõõdeti 5 minuti vältel (tl 27). 6 Pärnu Tervisekaitsetalituse 06.06.2005 kirja kohaselt (tl 158) N tn hoone välisterritooriumil müra lubatud piirnorme ei ületa, samas magamistoas saadi ekvivalentseks helirõhutasemeks töötava palgisorteerimisliiniga 34,8 dB, mis on normtasemest 4,8 dB võrra enam. 27.11.2009 teostatud müra mõõtmisel Tervisekaitseinspektsiooni poolt kohtu määratud ekspertiisi teostamisel jäid ekvivalentsed helirõhutasemed kaebajale kuuluva N tn elamu välisterritooriumil normi piiridesse (tl 206). Kuna tööstusmüra puhul tuleb lugeda prioriteetseks müratase hoone välisterritooriumil (vt nt Tervisekaitseinspektsiooni 28.12.2009 ekspertarvamus, tl 200) tuleb asuda seisukohale, et AS E palgilaadurist ja palgisorteerimisliinist lähtuv müra ei ole norme ületav. Mis puutub kaebaja väidetud ehitusloa tühisusse, siis tuleb arvestada, et haldusakti tühisuse all mõistetakse selle automaatset kehtetust, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Käesoleval juhul ei vasta vaidlustatud ehitusluba ühelegi HMS § 63 lõikes 2 toodud tunnusele. Kaebaja väite puhul, et väljastatud ehitusluba polnud kellelgi võimalik täita kuna ehitis oli lõpetatud juba enne loa andmist, tuleb arvestada, et võimalik on ka juba valminud ehitise seadustamine. Haldusakti täitmise võimatuse all peetakse silmas olukorda, kus selle realiseerimine mistahes kujul ei ole teostatav. Seega ei saa kaebaja poolt väidetud ehitusloa tühisust kasutada argumendina kasutusloa tühistamise taotlemisel. Ehitusseadus (§ 38 lg 1) annab neli võimalust kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks: 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale; 2) ehitise omanik ei täida ehitusjärelevalvet või riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutust; 3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid 4) ehitis on lammutatud. Antud juhul seostus AS E palgilaaduri ja palgisorteerimisliini tervisele kahjulikkus selle poolt tekitatava norme ületava müraga, mis aga ei leidnud tõendamist niisamuti kui nimetatud seadmete roll kaebaja vara kahjustamisel, mistõttu puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ja kasutusloa tühistamiseks. Puutuvalt kaebaja esile toodud menetluslikesse rikkumiste kasutusloa väljastamise protseduuris osundab kohus, et asjas on keskkonnaekspertiis detailplaneeringu käigus teostatud (tl 52). Maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja arvamuse kohaselt on uue tootmisliini rakendamisel vajalik mürakaitse abinõude rakendamine. Käesoleval ajal on selliste meetmena kasutatud müraekraane. EhS § 34 lg 1 p 13 tulenes, et dokument, mis tõendab enne ehitise kasutusele võtmist selle tehnosüsteemide kontrollimist esitada, kui see on nõutav. Antud juhul vastab ehitise ülevaatuse akt-kasutusluba (tl 6) kehtestatud nõuetele, sellele on muuhulgas alla kirjutanud nii Tööinspektsiooni esindaja kui peatööinspektor. Kuna kasutusloa tühistamisnõue jääb rahuldamata puudub alus kohustada linnavalitsust AS E taotlust kasutusloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad V. Si poolt kantud ekspertiisitasu ja riigilõiv kokku summas 4 969 krooni tema enda kanda. 7 Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 kohus o t s u s t a s:
4. Jätta V. S´i kaebus täielikult rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 8