← Eesti

2-10-18870/6

Obsah (7)§ 174§ 444§ 173§ 162§ 124§ 133§ 468

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-18870 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ Aseri Kommunaal hagi G.B

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBE KORD 1

(4)Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 1 000 (üks tuhat ) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aseri Kommunaal hagi G.B. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 25.10.2006 eluruumi üürileping. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest ja kommunaal-ning muude kostjale osutatavate teenuste eest. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 01.01.2010 moodustub 6 375,05 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.04.2010a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. 2

(4)

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 94; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6; § 108 lg 1 ning § 113 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 10 160,79 krooni ja viivisevõlgnevus summas 206,50 krooni kokku 10 367,29 krooni. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagiavalduse paluvas osas on hageja palunud kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 2000 krooni ja õigusabi kulud summas 684 krooni. Hagiavalduse lisades nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 19.04.2010 summas 1400 krooni ( tl 4), ning õigusabi kulud summas 650 krooni ( tl 13). Vastavalt RLS § 56 lg 1, tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi.

§ 124

lg 1 alusel, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 alusel, hagihind arvutakse põhinõude järgi.

Põhinõude suuruseks on 6 375,05 krooni, millelt alates 01.01.2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 1400 krooni. Hageja on 19.04.2010 tasunud riigilõivu summas 1400 krooni ( tl 4).

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni; - õigusabikulud summas 650 krooni; so kokku 2050 krooni Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab menetluskulud summas 2050 krooni ulatuses. Menetluskulud summas 2050 krooni jäävad kostja kanda. 3

(4)Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Evi Kool Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.