3-10-447/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-447 Otsuse kuupäev 30.aprill 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Viru Vangla toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.01.2010 esitas Viru Vangla kinnipeetav XXX selgitustaotluse, milles palus selgitada, miks vangla ei võimalda temale puhast joogivett. Vangla vastas selgitustaotlusele 26.01.2010 kirjaga nr 6-10/1765-

1. Kaebusest nähtuvalt väljastati XXX 14.01.2010 hommikusöögi ajal realiseerimisaja ületanud sai. Kaebaja väidab, et tähtajaks oli märgitud „parim enne“ 13.01.2010, seetõttu andis ta saia üle inspektor-kontaktisik Õ.Reivardt´ile, kuid saia ümber ei vahetatud. Inspektor-kontaktisik tagastas saia sööklasse ning koostas juhtunu kohta informatiivse ettekande. 14.01.2010 esitas XXX kaebuse, milles väitis, et 14.01.2010 väljastati talle realiseerimistähtaja ületanud sai ning taotles võtta tarvitusele meetmed, et kinnipeetavad ei peaks keelduma toidust. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 04.02.2010 esitas XXX Tartu Halduskohtule Viru Vangla toimingu peale kaebuse, milles taotleb kohustada Viru Vanglat tagama kinnipeetavatele puhas joogivesi ning korrapärane toit. Kaebaja väidab, et talle 14.10.2010 väljastatud sai ei olnud söögiks kõlbulik, samuti leiab, et vangla ei võimalda talle õigusaktides sätestatud ettenähtud puhast joogivett. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Viru Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt esitas XXX 14.01.2010 hommikul kohe pärast seda, mil inspektor-kontaktisik Õ.Reivardt andis talle pool kilekotti saia, mille kilekotile oli märgitud kuupäev 13.01.2010, avalduse toidust loobumiseks, mistõttu võis kaebajale jääda sai uuesti väljastamata, kuna kaebaja ise soovis toitu mitte saada. Vastustaja väidab, et kaebajale on tagatud piiramatus koguses puhas joogivesi, mille kvaliteet on samasugune nagu mujal Jõhvi linnas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtub, et kaebajale väljastati 14.01.2010 Viru Vanglas hommikusöögi ajal pool kilekotti saia, mille kilekotile oli tähtajaks märgitud „parim enne“ 13.01.
2. Vaidlust ei ole selles, et kuna kaebaja esitas kohe hommikul avalduse toidust loobumiseks, siis seetõttu võis jääda sai kaebajale uuesti väljastamata, kuna kaebaja ise soovis toitu mitte saada. Kaebaja väide, et sai ei olnud söögiks kõlblik, ei ole õige. Kohus nõustub vastustajaga selles, et toiduainete realiseerimistähtaega tähistatakse kahe erineva märkega „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Märge „kõlblik kuni“ tähistab realiseerimise ja tarvitamisaja lõpptähtaega ning teda kasutatakse kiiresti riknevate toiduainete puhul, mille hulka ilmselgelt ei kuulu leiva- ja saiatooted. Märge „parim enne“ tähistab minimaalset säilimistähtaega ning see näitab rohkem toidu kvaliteeti kui selle ohutust. „Parim enne“ tähtaja ületamine võib kaasa tuua lõhna- ja maitseomaduste kadumist, muutuda võib tekstuur või konsistents, kuid „parim enne“ tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimestele ohtlikuks. Seega ei tähenda, et märke „parim enne“ ületamisel on automaatselt tegemist söögiks kõlbmatu ning tervist ohustava toiduainega. Kohtu arvates isegi juhul, kui kaebajale väljastatud sai oli „parim enne“ 13.01.2010, siis ei saanud seesama sai olla 14.01.2010 söömiseks kõlbmatu ning kaebaja tervist ohustav. Ka kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ise välja toonud peale „parim enne“ tähtaja ületamise muid asjaolusid, mis viitaksid, et sai oli söögiks kõlbmatu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vangla lähtub kinnipeetavate toitlustamisel Sotsiaalministri 21.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“, koostab oma menüüd vastavalt eelnimetatud määrusele ning pakub kolm korda päevas sooja toitu, mida kontrollitakse arstide poolt ning toidust tehakse laboriproove Terviseameti kaudu (tl 6). Kohus leiab, et seega on kinni peetavatele isikutele tagatud ettenähtud toitlustamine. Kaebaja soov, et Terviseameti teostatud laboriproovid võiksid olla osakondades stendidel üleval, on kohtu arvates aluseta, kuna ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust Terviseameti teostatud laboriproovide stendidel avaldamiseks. Põhjendamatu on ka kaebaja nõue, et vangla ei võimalda õigusaktides sätestatud ette nähtud puhast joogivett ja et kraanivesi ei ole võrdsustatav puhta joogiveega. Kohus nõustub vastustajaga, et puhas joogivesi võib olla ka kraanivesi, kuna õigusaktidest ei tulene, et puhas joogivesi tähendab ilmtingimata pudelivett. Antud juhul ostab Viru Vangla joogivee Jõhvi Veemajanduse OÜ-lt, kes on ainuke veetootja Jõhvi linnas. Joogivee käitlejana on vee kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine Jõhvi Veemajanduse OÜ kohustus ning Viru Vanglas kättesaadava joogivee kvaliteet on samasugune nagu mujal Jõhvi linnas. Kraanivesi on joogikõlbulik ka keetmata kujul ning piiramatus koguses kättesaadav kõikidele kinni peetavatele isikutele, sh ka kaebajale. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 2 3