Asjaolud ja kohtu seisukoht 26.04.2010 on saabunud Tartu Halduskohtule edastatuna Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajast K.U. riigi õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt soovitakse riigi õigusabi 1 Jõgeva Linnavalitsuse poolt tekitatud materiaalse ja mittemateriaalse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamiseks. Taotlusele lisatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.04.2010 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-5953 nähtub, et K.U. on esitanud hagi Jõgeva Linnavalitsuse vastu toimetulekutoetuse maksmata jätmise alusetuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes ja maakohus on nimetatud kohtumääruses leidnud, et see nõue ei ole Tartu Maakohtu pädevuses vaid K. U. tuleb esitada need nõuded lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, toob taotleja mittetoimetulemise dokumentide esitamisega ja märgib, et taotlejale on kuulutatud pankrot Tartu Maakohtu 22.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-5240. Asjast taotlejale võimaliku kasuna on märgitud „Rahaline hüvitis“ (p 8). Riigi õigusabi taotlusele on lisatud vormikohane majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt taotleja on töötu ja saab toimetulekutoetust 3164 krooni. Teatise punktis 4 märgitu kohaselt väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara taotluse esitajal ei ole. Konto väljavõtte kohaselt on 17.04.2010 seisuga Swedbank`i kontol 0,24 krooni, SEB Pangas lõppjäägiks märgitud 2,00 krooni. Igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol: eluasemekulud 2164 krooni, kulutused toidule 880 krooni, sidekulud 120 krooni, kulutused tervishoiule vajadusel, kokku summas 3164 krooni. Kasutab üürikorterit. Vastavalt HKMS § 94 toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigipoolne menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi on menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest vabastamine. Õigusabi määratakse „Riigi õigusabi seaduses“ (edaspidi
) sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja kas ta on võimeline end ise õigusega kindlustama. K.U. on esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda ilma riigi abita asjatundlikku õigusabi. Taotleja soovib riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, s.o kaebuse koostamiseks halduskohtule esitamiseks sotsiaalabi mittemaksmise küsimuse vaidlustamiseks. Kuna probleem, mille lahendamiseks K.U. riigi õigusabi taotleb, on seotud sotsiaaltoetuse mittemaksmisega, leiab kohus, et tegemist on isiku jaoks sedavõrd olulise küsimusega, mille tõttu on põhjendatud riigi kulul õigusabi andmine. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks, kuna kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on näha, et taotluse esitaja ise ei ole suuteline kohtule nõuetekohast kaebust koostama ja esitama. 2 Riigi õigusabi majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on märgitud toimetulekutoetus 3164 krooni. Teatise punktis 4 märgitu kohaselt väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara taotluse esitajal ei ole. Konto väljavõtte kohaselt on 17.04.2010 seisuga Swedbank`i kontol 0,24 krooni, SEB Pangas lõppjäägiks märgitud 2,00 krooni. Igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol: eluasemekuludeks, toidule, sidekuludeks ja tervishoiule kokku summas 3164 krooni. Kasutab üürikorterit. Seega puuduvad K.U. rahalised vahendid, et teha kulutusi asjatundlikule õigusabile. Kohtul on õigus
kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Võttes arvesse eeltoodud andmeid taotleja majandusliku seisundi kohta, leiab kohus, et K.U. on maksejõuetu ja seetõttu on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus peab vajalikuks siinjuures taotluse esitajale selgitada, et
kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi 2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94,
lg 3 p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liigi – õigusdokumendi koostamine – osas. Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel. Juhindudes
lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt
Eesti Advokatuuri juhatusel määrata riigi õigusabi osutaja 5 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS). Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, esitada riigi õigusabi osutajal Tartu Halduskohtusse hiljemalt 20 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest. Kohus märgib, et taotleja on avaldanud soovi, et temale osutaks riigi õigusabi advokaat Valli Murde OÜ Karl Saavo Advokaadibüroost (Tartu, Riia 4). Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.