KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Silvia Truman, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1678 Haldusasi A.J kaebus Lääne Prefektuuri toimingutele Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 29.01.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis A.J apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A.J Vastustaja: Lääne Prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada A.J apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2010 otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata.
- Teha vastavas osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Lääne Prefektuuri toimingud, mis seisnesid WC kasutamise tingimuste ebapiisavas tagamises. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A.J viibis Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna arestimajas perioodidel 21.07.2008-15.08.2008, 24.10.2008-31.10.2008, 21.11.2008-05.12.2008, 20.03.200927.03.2009 ning 15.05.2009-22.05.
- A.J esitas 24.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lääne Prefektuuri (kaebuse esitamise ajal Lääne Politseiprefektuur) Kuressaare politseijaoskonna toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse kohaselt ei ole arestimaja kambritel aknaid, puudub korralik ventilatsioon ja kambrites ei ole WC-d, mille tulemusel levib ebameeldiv hais. 3-09-1678 Nimetatud olukord ei ole kooskõlas kinnipeetava kambri sisustust reguleeriva vangistusseaduse (VangS) § 45 lõikega
- Kaebaja lisas oma 11.08.2009 ja 16.11.2009 taotlustes, et tema kokkusaamisi piirati seadusevastaselt ning 29.12.2009 avalduses täpsustas kaebaja, et talle ei võimaldatud perioodil 24.10.08-27.10.2008 Tartu Vanglas 21.10.2008 määratud ravimeid.
- Lääne Prefektuur palus jätta A.J kaebuse rahuldamata. Kuigi nii VangS § 45 lg 1 teine lause kui ka politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirja nr 82 “Arestimaja ehitustehniliste nõuete kinnitamine” (käskkiri) kohaselt peab kambril olema aken, ei ole Kuressaare arestimaja kambritele võimalik muinsuskaitsealaste piirangute tõttu aknaid paigutada. Samas jääb kaebaja põhjendamata nõudmistest arusaamatuks, milliseid kannatusi akna puudumine kaebajale valmistas. Isiku subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa automaatselt eeldada. Siseministri 08.01.2008 määruse nr 3 “Arestimaja sisekorraeeskiri” (sisekorraeeskiri) § 10 lõike 1 kohaselt ei kuulu WC kambri kohustuslikku sisustusse. Seega ei ole kaebaja õigusi WC osas rikutud. Kaebajal oli võimalik päevakava kohaselt kasutada koridoris paiknevat WCd. Seejuures viibis kaebaja kambris kolmel perioodil üksinda ning ülejäänud 31 päeval jagas ta kolmekohalist kambrit teise kambrikaaslasega, mistõttu on tema väited alanduste kohta ülepaisutatud. Arestimaja ventilatsioon oli VangS § 45 ja käskkirja punkti 23 mõistes puudulik ning ei taganud täiel määral värske õhu juurdevoolu. Samas on suvisel ajal avatud arestimaja koridori tagumine rauduks ja kambrite ustel olevad luugid on õhutamiseks avatud. Sellega on olemasolevad puudused kompenseeritud. Jääb arusaamatuks, milliseid kaebaja õigusi rikub puudulik ventilatsioon.
- Tallinna Halduskohtu 29.01.2010 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tunnistati Lääne Prefektuuri toimingud õigusvastaseks osas, mille tulemusel pidi A.J viibima ebapiisava ventilatsiooniga ja aknata kambrites. Tulenevalt sisekorraeeskirja § 7 lõikest 1 peab WC olema kambris ainult sellekohase võimaluse olemasolul. Seega ei saa WC puudumisest tuletada koheselt kambri nõuetele mittevastavust. Selles osas tuleb jätta kaebus rahuldamata, sest otsest õigusnormide eiramist ei nähtu. Toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul ei ole oluline, milline võis olla õiguste riive intensiivsus, sest seda tuleks hinnata näiteks kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Ka vastustaja tegevus või tegevusetus ja asjaolu, kas ning kuivõrd oli vastustaja mittevastavate tingimuste tekkimises süüdi, ei ole selle vaidluse puhul tähenduslik. Seda saab hinnata vastava kahju hüvitamise nõude raames. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. J apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 29.01.2010 otsus tühistada osas, milles kaebus jäeti rahuldamata. Kuigi sisekorraeeskirja kohaselt ei ole WC kambrisisustusena kohustuslik, sätestab selle kohustuslikkuse käskkiri. Isegi kui lähtuda VangS-st, mille kohaselt kuulub WC võimalusel arestimaja kambri sisustusse, oleks vastustaja pidanud kaebajat lubama vajadusel kasutada koridoris paiknevat WC-d. Seda aga ei tehtud, mistõttu pidi kaebaja korduvalt taluma pikaajaliselt füüsilisi 2
(5)3-09-1678 kannatusi. Lisaks puudub kambris uksekell, millega oleks kaebaja saanud märku anda soovist kasutada WC-d. WC asemel kambris olevat ämbrit kasutades tundis kaebaja kambrikaaslase ees alandatust. Samuti levis peale ämbri kasutust kambris väljaheidete hais. Nimetatud vastustaja poolt tekitatud olukord on vastuolus VangS § 41 lõikega 1, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Ebainimlikule olukorrale vaidlusaluses arestimajas on tähelepanu pööranud ka õiguskantsler oma 08.07.2004 kirjas nr 7-4/326, milles viitas, et WC kasutamise võimalust reguleerivad Vabariigi Valituse poolt elamuseaduse § 7 lg 1 alusel 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestatud eluruumidele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse p 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Tavaarusaam klosetist ei lange aga kokku vastavaks otstarbeks kambrisse paigutatud ämbriga. Seega on kohus valesti järeldanud, et vastustaja tagas kaebajale õiguse kasutada klosetti. Vastustaja on piiranud ebaseaduslikult kaebaja õigust kokkusaamistele. Kuna kaebaja suhted perega said kahjustada, tekkisid kaebajal hingeline valu ja unehäired, mistõttu kirjutas Tartu Vangla psühholoog välja ravimid Remeron ja Levozin, mida tuli võtta kuni 17.03.
- Kui kaebaja saabus 24.10.2008 Kuressaare arestimajja, teavitas ta vastustajat koheselt kaebajale määratud ravimitest. Arestimajas puudub aga arst, mistõttu ei viidud läbi sisekorraeeskirja kohast läbivaatust, mistõttu jäi kaebaja kolmeks päevaks ilma ravimitest. Ravikuuri katkemine tekitas kaebajale aga unetust ja ärevushäireid.
- Lääne Prefektuur palub jätta A. J apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on loobunud 02.10.2009 kaebuse täienduses taotlusest tunnistada õigusvastaseks kaebaja kokkusaamiste piiramised. Mis puutub aga kaebaja selgitustesse arstiabi puudumise kohta ja ravi jätkamise katkestamise kohta, siis selles osas tuleb jätta apellatsioonkaebus tähelepanuta, kuivõrd kaebaja ei ole nimetatud väiteid esitanud halduskohtus. Arestimaja sisekorraeeskirja § 10 lõikest 1 nähtuvalt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimalusel. Kuigi käskkiri täpsustab WC ehitustehnilisi tingimusi, ei kohusta see vastustajat automaatselt kambrisse ehitama klosette. Päevakava kohaselt on vajadusel võimalik kasutada koridoris paiknevat WC-d ka õhtusel ja öisel ajal. Seega tuleb kambris oleva pange kasutamine kõne alla üksnes juhul, kui arestimajas viibib üks ametnik, mistõttu ei ole võimalik arestikambrit avada. Kohtule kaebuse esitamisel vastustaja tegevuse peale korduva piinamise ja kannatuste tekkimisega ei saa tugineda üldistele väidetele, vaid tuleb ära märkida konkreetsed olukorrad, millal pandi toime erakordselt isiku õiguseid rikkuvad toimingud. Vastustajat ei saa vastutusele võtta üldistuste põhjal, vaid konkreetsete toimingute eest. Mis puutub aga näiteks väitesse, et kaebaja ei saanud 45 minuti jooksul WC-sse, siis see ei pruugi olla tekkinud mitte vastustaja süü tõttu, vaid näiteks ametniku tahtliku käitumise tagajärjel. Kuna kaebaja viibis kambris koos teise kinnipeetavaga üksnes 31 päeva, on tema väited alanduste kohta ülepaisutatud. Kaebaja väide, justkui peaks WC kasutamine käima päevakava järgi, on asjakohatu. WC kasutamine on lisatud päevakavasse põhjusel, et kinnipeetavad oleksid teadlikud WC koridoris paiknemisest. 3
(5)3-09-1678 Isegi, kui arestimaja kambris oleks käskkirja kohane WC, ei oleks ka siis täielikult piiratud lõhna levik. Kaebaja kasutas WC asemel kambris ette nähtud võimalusi oma vabal valikul. Seega on haisuga kaasnevad ebamugavused tekkinud kaebaja enda valikute tagajärjel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-10 asunud seisukohale, et isik peab minimaliseerima mittevaralise kahju tekkimist ja peab võimalusel kaitsma oma õigusi juba arestimajas viibides. Antud asjas ei ole aga fikseeritud ühtegi suulist või kirjalikku pöördumist vastustaja poole, mis oleks seotud kõne all olevate puudustega. Kirjavahetus teiste haldusorganitega ei asenda pöördumist vastustaja poole, kuivõrd vastustajal puudub õigus tutvuda kaebajate ja riigiorganite vahelise kirjavahetuse sisuga. Kaebaja poolt esitatud õiguskantsleri vastused puudutavad aga teise isiku väidetavat subjektiivsete õiguste rikkumist perioodil, mis eelnes kaebaja kinnipidamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus märgib esmalt, et apellatsioonkaebus kuulub läbivaatamisele üksnes osas, mis käsitleb puudusi WC kasutamisel. Muus osas väljub apellatsioonkaebus kaebuse piiridest. Kaebaja on 30.09.2009 avalduses, so enne kaebuse menetlusse võtmist 06.10.2009 loobunud oma kaebusest osas, mis puudutab kokkusaamise piiramisi. Kaebaja esitas samasisulise taotluse veelkord 16.11.2009, kuid kinnitas 18.01.2010 kohtuistungil, et vastavas osas on vaja kaebuse esitamist veel kaaluda. Seega ei ole halduskohus kokkusaamiste piiramisega seotud nõuet menetlenud. 29.12.2009 esitas kaebaja kohtule avalduse, milles muuhulgas käsitles ravimite mittevõimaldamist, kuid 18.01.2010 kohtuistungil selgitas kaebaja, et nõudeks jääb arestimaja tingimuste õigusvastasuse tuvastamine osas, mis puudutab akna ja WC puudumist ning ventilatsiooni puudulikkust. Seega ei ole halduskohus käsitletud nõuet menetlusse võtnud ega menetlenud. Apellatsioonimenetluses ei saa kaebuse piire laiendada.
- Halduskohus on asunud seisukohale, et kuna sisekorraeeskirja § 7 lg 1 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral, mistõttu ei saa WC puudumisest tuletada kambri nõuetele mittevastavust, ei ole vastavas osas tuvastamiskaebuse rahuldamine võimalik. Riigikohus on aga 21.04.2010 otsuses haldusasjas 3-3-1-14-10 leidnud, et „sõltumata selgelt sätestatud nõuete puudumisest võivad kinnipidamistingimused siiski osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi. Kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti“. Vastavat analüüsi ei ole halduskohus läbi viinud, kuid nimetatud puudus on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses.
- Kaebaja on väitnud, et kuna kambris puudus WC, pidi ta end alandama ja kambrikaaslase ees käima ämbril. Kui seda tegi kambrikaaslane, pidi kaebaja seda haisu hingama. Alati ei lastud WC-sse, mis asus koridoris ning kaebaja pidi end öösel piinama seoses tugeva hädaga. Toimikus on Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 10.06.2009 kiri, kust nähtub, et päevakava kohaselt võimaldatakse arestimaja koridoris asuvat WC-d kasutada 8.0016.30 ning erandjuhtudel ka hiljem. Suurema häda korral tuleb kinnipeetule võimaldada koridoris asuva tualeti kasutamist. Puudub korraldus, et peale kella 16.30 on kinnipeetute kambrist väljalaskmine WC kasutamise eesmärgil keelatud, kuid arestimaja spetsialist ei tohi 4
(5)3-09-1678 seda teha politseiametniku juuresolekuta. Lääne Politseiprefektuuri 25.06.2009 kirjas on märgitud, et väljaspool ajavahemikku 8.00-16.30 WC kasutamine saab toimuda ainult patrulltoimkonna kohalviibimisel ning selleks ongi kambris ämber, et kinnipeetavad saaksid nö hädaolukorras oma ihuhädad ära rahuldada. Lääne Politseiprefektuuri 04.05.2009 kirjast nähtub, et kaebaja on esitanud kaebuse seoses sellega, et teda ei lastud
- a augustis kella 22 paiku WC-sse. Vastustaja on leidnud, et selline olukord võis esineda, kui patrulltoimkonnal ei olnud võimalik teistest tööülesannetest tingitult tulla arestimajja ning selleks ongi kambris ämber. Ämbrisse võimaldatakse kinnipeetutel lisada desinfitseerivat vahendit Bacillol AF, mis leevendab haisu. Kirjas on märgitud, et kuna kaebaja viibis kambris üksinda, ei saanud halva lõhna levik olla liiga intensiivne. 29.08.2007 viisid õiguskantsleri nõunikud Kuressaare arestimajas läbi kontrollkäigu ning tuvastasid, et koridoris levib vänge uriinihais ning ventilatsioon ei tööta, aknad on kinni müüritud ning WC funktsiooni täidab nurgas seisev plastmassist ämber, mida kinnipeetavad ise tühjendavad 1-2 korda päevas. 03.07.2009 toimunud õiguskantsleri nõunike kontrollkäigul Kuressaare arestimajja on fikseeritud, et kinnipeetute kambrites ei ole jätkuvalt hügieeninurka. Samas on arestimajas parandatud ventilatsiooni ning kauem kui nädal arestimajas viibivad isikud konvoeeritakse võimaluse korral teistesse Lääne Politseiprefektuuri arestimajadesse. Ruumide sanitaarsus on mõneti paranenud, kuid on veel küllalt arenguruumi, et tagada kinnipeetute inimväärikas kohtlemine.
- Arvestades otsuse punktis 9 märgitud asjaoludega, leiab ringkonnakohus, et tingimused arestimajas, sh probleemid WC kasutamisega rikkusid kaebuse esitaja õigusi ning põhjustasid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Siinkohal tuleb silmas pidada kaebaja tingimusi kogumis. Arvestades, et vaidlustatud kohtuotsusega on juba siduvalt kindlaks tehtud vastustaja õigusvastane tegevus seoses puuduliku ventilatsiooniga, muutub WC kasutamisega seonduv mõju kaebaja õigustele veelgi intensiivsemaks. Vaidlust ei ole, et arestimajas viibitud ajast 31 päeva pidi kaebaja kambrit teise kinnipeetuga jagama. Vaidlust ei ole ka selles, et WC kasutamine ei pruukinud olla igakordselt tagatud, kuna vastustaja enda selgituste kohaselt sai ajavahemikul 16.30-8.00 WC-s käia vaid juhul, kui arestimajas viibis lisaks spetsialistile ka politseiametnik. Juba asjaolu, et kambritesse olid pandud ämbrid, viitab sellele, et arestimaja oli arvestanud võimalusega, et koridoris asuva tualeti kasutamine ei ole alati võimalik. Antud juhul ei olnud probleemiks niivõrd asjaolu, et ämbrit tuli kasutada kambrikaaslase nähes, vaid isegi juhul, kui kambrikaaslane tagas vajaliku privaatsuse, levis pärast ämbri kasutamist kambris väljaheidete hais. Ei ole usutav, et vastustaja poolt viidatud desinfitseeriv vahend Bacillol AF haisu piisaval määral kõrvaldas. Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole vajalik antud juhul kindlaks teha, kui suur oli kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Piisab, kui kahju tekkimise võimalus on tõenäoline. Kaire Pikamäe Silvia Truman Oliver Kask 5
(5)