TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3028 Otsuse kuupäev 03.05.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla toimingute – televiisori kasutamise eest igas kuus 5 krooni asemele 35 krooni kinnipidamine ja vangla kaupluses müüdavate kaupade hindadele põhjendamatu juurdehindluse lisamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03.05.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 17.12.
- a saabus Tartu Halduskohtusse Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses sellega, et vanglast kaupa ostes maksab kaebaja rohkem kui vabaduses ning elektri eest peetakse kaebaja kontolt igakuiselt kinni senise kuutasu 5 krooni asemel 35 krooni. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-09-
- 09.02.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse S.Issajev’i kaebuse täiendus haldusasja 3-09-3028 juurde, milles kaebaja palub hüvitada talle tekkinud mittevaraline kahju summas 70 000 krooni seoses tema õiguste, moraali ja eetika rikkumisega, talle peavalu tekitamisega selle asja raames ning ühtlasi hüvitada kahju, mis on tekkinud igakuiselt rohkem makstud elektrihinna tõttu. 03.03.2010.a määrusega tagastas kohus S.Issajev’i kaebuse haldusasjas 3-09-3028 osaliselt, s.o Stanislav Issajev’i kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses igakuiselt elektri eest rohkem makstud hinnavahest tekkinud kahjuga ning mittevaralise kahjuga summas 70 000 krooni HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus tegi kindlaks, et kaebajal on kahjuhüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lõikele
- 05.03.2010.a määrusega võttis kohus menetlusse Stanislav Issajev´i kaebuse Tartu Vangla toimingute – televiisori kasutamise eest igas kuus 5 krooni asemele 35 krooni kinnipidamine ja vangla kaupluses müüdavate kaupade hindadele põhjendamatu juurdehindluse lisamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- Kaebaja selgitab, et alates
- aastast oli kaebajal televiisor võimsusega 50 watti, mille kasutamisel tuli elektrienergia eest maksta 25 krooni kuus. Kui televiisor on aga väiksema võimsusega kui 50 watti, siis tuleb maksta 5 krooni kuus. Kaebuse kohaselt ostis kaebaja 07.06.2005.a Tartu Vangla kaupluse vahendusel 37 watise televiisori, mille eest maksis ta igakuiselt 5 krooni energia eest. Kaebaja märgib, et ta ostis spetsiaalselt väiksema võimsusega teleri, et vähem elektri eest tasuda. Kaebaja märgib, et 30.07.2008.a anti aga välja õigusvastane käskkiri, mille kohaselt tuleb kaebajal maksta 37 wati eest nüüd 35 krooni. Kaebaja leiab, et need on administratsiooni poolt monopoolsed ja õigusvastased toimingud, kui kõigi aastate jooksul pole vabaduses elektrihinda tõstetud. Kaebaja leiab, et vangla on ebaseaduslikult kaebajalt rohkem raha võtnud teleri kasutamise eest alates 30.06.2008.a ning omaalgatuslikult ja õigusvastaselt elektrihinda tõstnud 5 kroonilt 35 kroonile kuus.
- Kaebaja leiab, et õigusvastane on ka see, et tal tuleb maksta vangla kauplusest kaupade ostmisel keskmiselt 10-15 krooni kaupade eest rohkem kui vabaduses tuleks maksta. Kaebaja leiab, et vangla rikub tema õigusi, kuna hinnad on põhjendamatult kõrged ning seetõttu rikub PS § 12 ning vangistusseaduse §
- Kaebaja ei tööta, tal on raha vähe ning ta ei saa osta seda toitu, mis tahab. Põhjendatud huvi on see, et soovib hiljem esitada kahjuhüvitamisnõude. Lähtuvalt eeltoodust palub Stanislav Issajev tunnistada Tartu Vangla toimingud – televiisori kasutamise eest igas kuus 5 krooni asemele 35 krooni kinnipidamine ja vangla kaupluses müüdavate kaupade hindadele põhjendamatu juurdehindluse lisamine – õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Stanislav Issajev’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.
- Teleri kasutamise hind Stanislav Issajevil on Tartu Vanglas olemas isiklik teler võimsusega 35 W. Justiitsministri 11.12.2001.a määrusega nr 96 muudeti Justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSkE) ning täiendati seda § 591 mis sätestas kinnipeetava asjade kasutamise kulud ja mille lõike 1 kohaselt kannab kinnipeetava isiklike asjade kasutamise kulud ning lõike kaks kohaselt kehtestab kulude katmise korra ja normid justiitsminister käskkirjaga. Justiitsministri 07.08.2000.a käskkirja nr 362 kohaselt tuli kinnipeetaval elektriseadme, mille võimsus oli 10-51 W tasuda kuus 5 krooni ja elektriseadme, mille võimsus oli 51- ... W tasuda 10 krooni kuus. 08.06.2008.a jõustus ning rakendus tagasiulatuvalt alates 01.06.2008.a uus vangla sisekorraeeskirja § 591 sõnastus. Uue sõnastuse kohaselt sätestas § 591 nüüd elektriseadmete kasutamise kulude määrad. 2 VSkE § 591 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele: 1) 10-30 W seadme eest 10 krooni kuus; 2) 31-100 W seadme eest kuus 35 krooni ja 3) üle 100 W seadme eest kuus 45 krooni. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt maksab kinnipeetav mitme seadme kasutamisel iga seadme kasutamise eest eraldi. Eeltoodust tulenevalt maksis Stanislav Issajev kuni 01.06.2008.a 35 W teleri kasutamise eest ühes kuus 5 krooni ning alates 01.06.2008.a oli ta kohustatud tasuma 35 W teleri kasutamise eest 35 krooni kuus ning vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Käesoleval juhul ei oma asjas tähtsust Tartu Vangla direktori käskkirjad, millele kaebaja on oma kaebuses viidanud. Tartu Vangla direktori 30.07.2008.a käskkirja nr 1-3/91 näol on tegemist üldkorraldusega, millega kinnitati Tartu Vanglas kinnipeetavate elektriseadmete taotlemise ja elektrienergia kulu tasumise kord, korras kajastatud kulumäärad on samad, mis vangla sisekorraeeskirja §-s
- Tartu Vangla direktori 09.10.09.a käskkirjaga nr 1-3/118 tunnistati kehtetuks Tartu Vangla direktori 30.07.2008.a käskkiri nr 1-3/91 ja kinnitati uus kord, samas jäid kulumäärad samaks.
- Vangla kaupluses müüdavate kaupade juurdehindlus Vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav leping tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Seega on vanglal seadusest tulenev õigus arvestada kinnipeetavatele kaupluses müüdavatele kaupadele juurdehindlust nende ostuhinnast kuni 20 % ulatuses ning vangla ei riku sellega kaebaja subjektiivseid õigusi. Tartu Vangla osutab kinni peetavatele isikutele kaupluse teenust ise. Kaupade soetamiseks vanglale eelarves raha ei eraldata. Kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga on vangla pidanud leidma ise hankija, kes on nõus kaubad nö komisjonimüüki andma ja kes on nõus pikaajalise maksetähtajaga. Vastustaja märgib siinkohal, et paraku ei ole selliste hankijate valik suur, kui mitte öelda, et olematu, kuna varaseimaid kogemusi arvestades on kinnipeetavate näol tegemist klientidega, kes esitatavad rohkearvulisi ja enamalt jaolt põhjendamatuid kaebusi, siis ei ole hankijad sellise teenuse osutamisest huvitatud. Samas ei saa vangla ühtegi eraõiguslikku juriidilist isikut sundida endaga lepingut sõlmima ja teenust osutama. Tartu Vanglal on õnnestunud saada hankija, kellel on stabiilne sortiment ja kelle pakutavad hinnad on võimalikult madalad ning isegi seaduses lubatud juurdehindluse juures on kinnipeetavatele müüdavate kaupade hinnad samaväärsed, kui väljaspool vanglat pakutavates kauplustes, millega saab kohus kaebusele lisatud kaupluse hinnakirjaga tutvudes veenduda. Tartu Vangla kinnitab, et ühegi vangla kaupluses müüdava kauba juurdehindluse protsent ei ületa vangistusseaduses lubatud 20 % selle hankijalt ostetud kauba hinnast. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta S.Issajev’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja vaidlustab: 1) Tartu Vangla tegevust selles osas, et alates Tartu Vangla 30.07.2008.a käskkirja väljaandmist, tuleb tal maksta 37-watise televiisori kasutamise eest 35 krooni kuus, 3 kuigi enne seda ta maksis sama televiisori kasutamise eest 5 krooni kuus. Kaebaja taotleb tunnistada vangla nimetatud toiming õigusvastaseks, sest elektrihinda vabaduses pole tõstetud ja tal on põhjendatud huvi liigselt makstud raha tagasi nõuda. 2) Kaebaja leiab, et vastustaja toiming, mis on seotud vangla kaupluses müüdavatele kaupadele lisahinna määramisega võrreldes vabaduses olevate hindadega, on õigusvastane ja ta ei saa kallimate hindade pärast osta piisavalt kaupa ja põhjendatud huvi on kahju nõudmine. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevalt.
- Toimiku materjalidega on tuvastatud, et S.Issajev’il on Tartu Vanglas olemas isiklik teler võimsusega vangla andemetel 35 w, kaebaja andmetel 37 w. Enne 01.06.2008.a kehtis vangla sisekorraeeskirja § 591 lg 1 kohaselt nõue, et isiklike asjade kasutamise kulud kannab kinnipeetav ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kulude katmise korra ja normid kehtestab justiitsminister käskkirjaga. Justiitsministri 07.08.2000.a käskkirja nr 362 kohaselt tuli kinnipeetaval elektriseadme, mille võimsus oli 10-51 W tasuda kuus 5 krooni ja elektriseadme, mille võimsus oli 51- ... W tasuda 25 krooni kuus. 08.06.2008.a jõustus ning rakendus tagasiulatuvalt alates 01.06.2008.a uus vangla sisekorraeeskirja § 591 sõnastus. Uue sõnastuse kohaselt sätestas § 591 nüüd elektriseadmete kasutamise kulude määrad. VSkE § 591 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele: 1) 10-30 W seadme eest 10 krooni kuus; 2) 31-100 W seadme eest kuus 35 krooni ja 3) üle 100 W seadme eest kuus 45 krooni. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt maksab kinnipeetav mitme seadme kasutamisel iga seadme kasutamise eest eraldi. Eeltoodust tulenevalt maksis Stanislav Issajev kuni 01.06.2008.a 35 W teleri kasutamise eest ühes kuus 5 krooni ning alates 01.06.2008.a oli ta kohustatud tasuma 35 W teleri kasutamise eest 35 krooni kuus. Seega ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Käesolevas asjas ei oma tähtsust see asjaolu, kui palju muutus hind elektrienergia eest. Käesoleval juhul ei oma asjas tähtsust Tartu Vangla direktori käskkirjad, millele kaebaja on oma kaebuses viidanud. Tartu Vangla direktori 30.07.2008.a käskkirja nr 1-3/91 näol on tegemist üldkorraldusega, millega kinnitati Tartu Vanglas kinnipeetavate elektriseadmete taotlemise ja elektrienergia kulu tasumise kord, korras kajastatud kulumäärad on samad, mis vangla sisekorraeeskirja §-s
- Tartu Vangla direktori 09.10.09.a käskkirjaga nr 1-3/118 tunnistati kehtetuks Tartu Vangla direktori 30.07.2008.a käskkiri nr 1-3/91 ja kinnitati uus kord, samas jäid kulumäärad samaks. Kaebaja ei soovi aru saada, et Tartu Vangla direktori 09.10.2009.a käskkiri nr 1-3/118 on välja antud VSkE § 591 alusel ja sellega on kehtestatud mitte uued kulude määrad, aga kulu tasumise kord. Nimetatud käskkirjaga ei ole vastustaja kehtestanud kulude määrasid ja seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele ülalnimetatud põhjustel.
- Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla toimingut, millega Tartu Vangla kaupluses on kehtestatud müüdavatele kaupadele hinnalisa (juurdehindlus). Kuivõrd kaebaja on esitanud viimati nimetatud nõude üldsõnaliselt, konkretiseerimata perioodi, kontrollib kohus Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust käesoleva aja seisuga. Alates 24.07.2009.a jõustunud VangS § 48 lg 1 kohaselt kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine on 4 vanglas lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. VSkE § 74 lg 1 kohaselt kinnipeetav teeb sisseoste vanglateenistuse kontrolli all ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipeetav tasub sisseostude eest oma isikuarvelt. Tartu Vanglas seadusest tulenevalt vangla kaupluses kinnipeetavatele müüdavatele kaupadele on kehtestatud juurdehindlus nende ostuhinnast kuni 20% ulatuses sisseostuhinnast ja seega vastustaja ei riku sellega kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei vaidle selle üle, et Tartu Vangla kaupluses kaupadele on kehtestatud juurdehindlus suurem (rohkem) kui 20% ostuhinnast ja seega kohus ei käsitle kaebust sellest aspektist. Vastustaja teatas kohtule, et kaupluse kaupade soetamiseks vanglale eelarves raha ei eraldata ning kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga on vangla ise otsinud hankija, kes oli nõus kaubad komisjonimüüki andma ja kes on nõus pikaajalise maksetähtajaga ja kes on nõus vanglaga lepingut sõlmima ja teenust osutama. Kaebaja esitas kohtule (t.l. 63-64) Justiitsministeeriumi vaideotsuse ühe kinnipeetava osas, kus on märgitud, et vangla kaupluses hinnatase on kõrgem, kui suurtes kauplusekettides. Vangla kaupluse näol on tegu väikese kauplusega, mida kasutab piiratud hulk kliente: kaup tuuakse otse klientideni. Seega ei saa võrrelda vangla kaupluse hindu suure kaupluseketi hinnatasemega. Kohus leiab, et need argumendid on tähelepanuväärsed käesoleva kaebuse lahendamisel. Vangla kauplusel on õigus, mitte kohustus kehtestada kaupadele juurdehindlus ja seda on tehtud sellisel määral, et teenus saaks eksisteerida. Vastustaja teatas, et teenuse pakkuja teostab Tartu Vangla kaupluses müügiteenuseid kui eraõiguslik äriühing ja teenuse sisult kaupade ostmise ja müümisega seotud lepingulised suhted on eraõiguslikud vangla ja äriühingu vahel. Kaebus on esitatud Tartu Vangla vastu, kellele on VangS § 48 lg 1 kohaselt määratletud kohustus tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimalus ja seega tegemist on avaliku ülesandega. Kuna kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus on avalik ülesanne, siis on halduskohtu pädevuses käesoleva kaebuse osas kaebuse menetlemine. Põhiseaduse § 113 eesmärgi kohaselt kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktidena ja seega seaduse alusel kehtestatud hinnalisa kuni 2010.a on õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid selle kohta, et seda määra oleks ületatud. Seega kohus menetles asja kaebuse raames ja lähtuvalt esitatud andmetest. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5