TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-389 Otsuse kuupäev 10. mai 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Goldoil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

§ 16lõike 1 ja Ts

MS § 272 tulenevalt on dokumentaalseks tõendiks muu hulgas kohtulahendid teistes kohtuasjades.

§ 16

lõike 3 kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Seega on haldusasjas tehtud lahend nii maksumenetluses kui halduskohtumenetluses üheks tõendiks, mida tuleb hinnata koos asjas kogutud teiste tõenditega. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on vaidlusaluses maksumenetluses tuginenud üksnes halduskohtumenetluses tehtud kohtuotsustele. Halduskohtu hinnangul on vastustaja siduvana käsitlenud üksnes varasemas halduskohtumenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et halduskohtumenetluses tehtud kohtuotsus ei muuda poolte vahel üldist tõendamiskoormist, küll on aga vastustaja õigustatult lugenud mitmed halduskohtumenetluses tuvastatud faktilised asjaolud käesolevas haldusasjas siduvalt tuvastatuks, sest kaebaja ei ole maksumenetlusele omase kaasaaitamiskohustuse raames esitanud vastustajale uusi tõendeid, mis andnuksid vastustajale aluse teistsuguste järelduste ja maksuotsuse tegemiseks. Halduskohus möönab, et vastustajal oli vaieldamatult õigus anda varasemas halduskohtumenetluses kogutud tõenditele hinnang, mis erineb kohtute poolt samadele tõenditele halduskohtumenetluses antud hinnangust. Taoline erineva hinnangu andmine eeldanuks aga seda, et kaebaja esitab vastustajale uusi, varasemast erinevat otsustust teha võimaldavaid tõendeid, sest halduskohtu hinnangul oleks vastustaja sellisel juhul pidanud konkreetselt põhjendama, miks ta halduskohtumenetluses kohtute poolt tehtud järeldustega ei nõustu. Ka Riigikohtu halduskolleegium on analoogses küsimuses märkinud, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendustena on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks halduskolleegiumi hinnangul kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (vt RK HK 16.01.2003.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03). Halduskohus on seisukohal, et halduskolleegiumi seisukohti võib laiendada ka maksumenetlusele. MTA Lõuna maksu ja tollikeskuse kontrolliosakonna revisjoni/kontrolli toimik nr 12.23/4183 sisaldab mitmeid varasemas maksuasjas kogutud tõendeid, nagu analüüsi- ja ekspertiisiaktid ja ekspertiisimäärused, seega ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on eiranud uurimisprintsiipi ja tuginenud üksnes haldus- ja ringkonnakohtu otsustele haldusasjas nr 3-07-

1. Halduskohus nõustub vastustajaga, et arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud vastustajale käesolevas maksumenetluses uusi tõendeid esitanud, siis on vaidlusalune otsus nõuetekohaselt põhjendatud ja vastustaja kaalutlused on arusaadavad ja kontrollitavad.
2. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et esinevad alused lugeda vaidlusalune „Suuvesi“ kosmeetikatooteks, mitte aga muuks alkoholiks. Nagu juba osundatud, on halduskohus seisukohal, et puuduvad alused vastustaja poolt läbi viidud maksumenetluse nõuetele mittevastavaks lugemiseks. Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole välja toonud piisavaid põhjendusi, miks kaebaja poolt toodetud toode ei ole ega saa olla kosmeetikatoode. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses toonud välja asjaolud ja põhjalikult analüüsinud neid, ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et tegemist ei ole kosmeetikatoote, vaid alkohoolse joogiga (vt tl 10 pöördel – tl 12). Halduskohus on seisukohal, et vastustaja põhjendused ja maksuotsuses esitatud motiveering on piisav 8 tõendamaks, et kaebaja poolt toodetud toode „Suuvesi“ ei ole toodetud mitte taotluses esitatud eesmärgil - kosmeetikatootena, vaid muu alkoholiga.
3. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (ATKAS § 27 lõike 1 punkt 14). Asjaolu, et seadusandja on praeguseks pidanud vajalikuks sätet täpsustada, ei tähenda halduskohtu hinnangul veel seda, et vastustajal puudus alus sätte varasema redaktsiooni kohaldamiseks vaidlusaluses maksuotsuses. Haldusasjas nr 3-07-2298 on tuvastatud, et poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et kaebaja toode oleks käsitletav desinfektandina, mille tõttu jätab halduskohus tähelepanuta kaebaja väited seonduvalt desinfektandi mõistega seadusemuudatuse seletuskirjas. Vastustaja on õigesti osundanud, et vaidlusalune toode on vastuolus RTerS-i nõuetega, mis on tõendatud poolte poolt osundatud kohtuasjas tuvastatuga, mille tõttu ei anna kaebaja väited alust vastustajale õigusliku etteheite tegemiseks, et vastustaja on seadust tõlgendanud viisil, mis muutis seaduse või selle sätte mõttetuks. ATKAS § 27 lõike 1 punkti 14 ei saa tõlgendada viisil, et kosmeetikatootele laienes aktsiisivabastus hoolimata sellest, kas vaidlusalune toode vastas muu alkoholi mõistele või mitte. Vaidlusalune maksuotsus ei ole seetõttu vastuolus ka õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtete ja õigusriigi printsiibiga. Vastustaja ei ole halduskohtu hinnangul tõlgendanud seadust kaebaja kahjuks, vaid on kohaldanud seadust lähtudes seaduse eesmärgist. Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustaja tegevus maksumenetluse raames seonduvalt konfiskeerimise kohaldamisega muudaks vaidlusaluse maksuotsuse õigusvastaseks. 22.

§ 26

lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab halduskohus neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kaebuse nii põhi-kui ka alternatiivse nõude osas rahuldamata, kuna vaidlusalune maksuotsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi ja on kooskõlas kehtiva õigusega. 23. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada esialgse õiguskaitse abinõu (

§ 121 lõige 5).

24. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (

§-de 92 lõige 1 ja 93 lõige 1). Roby Koik kohtunik 9