Obsah (5)
§ 187§ 123§ 439§ 230§ 162VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-16085 26. oktoobril 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind N B hagi I
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus Kohtule 13.04.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohus oma 03.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-21489 mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise tütre J B, sünd XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 krooni alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 23.02.2015, kusjuures elatise suurus lapsele ei tohi olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on seisukohal, et tänasel päeval ei vasta kohtu poolt määratud elatise suurus lapse tegelikele vajadustele. Loomulikult tuleb silmas pidada ka seda, et saadavalt elatiselt peetakse kinni tulumaks, siis kui kostja maksab elatist 2 175 krooni ulatuses, läheb tegelikult lapse ülalpidamiseks vaid 1718,25 krooni, mis on ilmselt väiksem perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 4 sätestatud alammäärast. Kostjale oli tehtud ettepanek suurendada elatusraha summat, mis oli eraldatud lapse ülalpidamiseks, kuna kostja varaline seisund võimaldab seda, kuid ta kategooriliselt keeldus sellest. Praegu hageja on töötu ja tema igakuine sissetulek koosneb ainult riiklikust peretoetusest summas 300 krooni ja elatisest lapsele. On ilmselge, et rahalised vahendid on ebapiisavad lapse normaalseks vaimseks ja füüsiliseks arenguks, arvestades ka hageja isiklikke vajadusi. Tegelikult moodustavad lapse ülalpidamiskulud keskmiselt 4 500 krooni kuus. Kuid lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on ka kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Arvestada tuleb ka sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PKS § 50 lg 2, § 61 lg 1 ja 4, § 70 lg 1 hageja palub muuta Viru Maakohtu 03.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-21489 väljamõistetud elatise summa ja välja mõista kostjalt I B hageja kasuks elatis tütre J B, sünd. XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni, millele lisandub vastav tulumaks summas 578,16 krooni, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, millele lisandub kehtiva tulumaksu määr alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.02.2015. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 123tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 13.04.2009. Ts
MS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni kuus pluss tulumaks, mis on tema arvates 578,16 krooni, seega antud asja hagihind moodustab 24 778,44 krooni (2 175 krooni + 578,16 * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja poolt 04.08.2009 esitatud hagi vastusele (tl 12-13) kostja ei ole nõus lapse elatise suurendamisega. 2006 jaanuarist lapse elatis on kinniseotud kuupalga alammääraga, see tähendab, et elatise suurus suurendati automaatselt kuupalga alammäära tõusuga - alates 01.01.2006 kuni 1500 krooni kuus, alates 01.01.2007 kuni 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 kuni 2175 krooni kuus. Kostja korralikult maksab elatis tööandja kaudu, välja arvatud juhul, millal ei töötanud (seoses koondamisega, töökoha vahetamisega). Käesoleval ajal kostja poolt alimentide maksmise osas võlgu ei ole. Hetkel on kostja vabaabielus A K. Nende peres on 2 last: 6-aastane V K ning 3-aastane M K. A on hetkel töötu koondamise põhjusel. Vastavalt SWEDBANKast saadud kostja konto väljavõtele igakuiselt kannab kostja üle V K kontole kostja töötasu pere ülalpidameseks. Varast kostjal on sõiduauto Opel Vectra
(1990), soetatud 02.09.2006.a. Täiendavalt lisab kostja, et peale abielulahutust 2002.a. jättis ta 2-toaline korter Olginas N B valduses, mis hiljem N müüs ära. Teist vara kostjal ei ole. Kostja töötab lukksepana töötasuga 6000 krooni kuus, millest peetakse kinni 2175 krooni J B ülalpidamisele (alimendid) ning 600-700 krooni tööandja peab kostja palgast kinni kohtutäituri kasuks. Seega jääb ainult elatusmiinimum 2400-2700 krooni suuruses kostja tänapäeva perekonna ülalpidamisele. Kostja on ainuke pere liige, kes teenib raha, siinjuures kulud on rohkem, kui tulud (tasumine korteri, lasteaia, toidu, riiete eest ja muud kulud). Antud vastuväide esitamisel lähtub kostja sellest, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, kuna sel juhul kostja perekonna liikmed jääks vähem kindlustatud. Ülaltoodust lähtuvalt palub kostja mitte tõsta alimentide suurust ja kohtukulud mitte panna tema peale, kuna varem kaks korda juba maksis neid kinni (2002. ja 2006.a.). HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele kostja hagi vastuse kohta (tl 25-26) oma vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et ta maksab elatist korralikult ja tal ei ole võlga. Antud väide ei vasta tegelikkusele. Käesoleval ajal on kostja võlg 4 350 krooni 2008.aasta jaanuari ja veebruari eest. Kostja on eksiarvamusel, et hageja arvele laekub 2175 krooni. Hageja saab lapse ülalpidamiseks vaid 1718 krooni, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte. Arusaamatuks jääb see, mida tahtis kostja tõendada viidates sellele, et ta elab koos teise naisega ja peavat ülal võõraid lapsi. Samuti on arusaamatu see, mida tahtis öelda kostja viidates poolte poolt 2002.aastal ühiselt müüdud korterile Olginas. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus Hageja on seisukohal, et lapse õiguse ülalpidamise saamisele tegelikuks realiseerumiseks ja vanema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks tuleb kostjalt välja mõista elatist kehtiva tulumaksumäära silmas pidades. Siinjuures tuleb arvesse võtta tulumaksuseaduse § 24 sätestatut, mille kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad. Nimetatud sätted võimaldavad elatise maksjal tema poolt makstud elatiselt enammakstud tulumaksu tagasi saada iga aasta lõpus. Järelikult selleks, et elatise suurus vastaks PKS § 61 lõikes 4 määratud summale, peab see olema 2753,17 krooni. Seejuures, saades tagasi enammakstud tulumaksu, maksab kostja tegelikult elatist vajalikus summas, s.o. 2175 krooni ulatuses (2753,17-21% = 2175). Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et praegu kostja sissetulek moodustab 6 000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisvõime kindlakstegemiseks tuleb kostja sissetuleku, mis on 6 000 krooni, jagada kahe isiku vahel, s.o lapse ja kostja vahel, seejuures jääks igaühele 6 000 / 2 = 3 000 krooni kuus, mis on piisav lapsele elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas 2 753,16 krooni. Lähtudes eeltoodust jääb hageja oma haginõuete juurde ning palub hagi rahuldada. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täiendas hagiavalduse, esitades lapse kulude nimekiri summas 5 400 krooni kuus (tl 36). Kostja seletas, et ei saa maksta elatis hageja poolt nõutud summas. Kostja elukaaslase laste sünnitunnistusetel ei ole kostja registreeritud nende isana. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
§ 439ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Ts
MS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis XXX tütar J B. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0121309 (tl 4) et Viru Maakohtu 03.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-21489 alusel, mis jõustus 23.11.2006, I B peab maksma N B kasuks igakuiselt elatist tütre J B, sünd XXX ülalpidamiseks summas 1500 krooni alates 01.01.2006 kuni tütre täisealisuseni, s.o XXX, või kuni vanema varalise seisu muutumiseni, kusjuures elatise suurus lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 4
(7)Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus alammäära. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 03.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-21489 (tl 3). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
§ 230
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kostjal on õigus, et kohus, mõistes 2006.aasta otsusega elatise summas 1500 krooni, määras, et elatise suurus lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selle alusel kuupalga alammäära tõstmisel, tõstis automaatselt ka tema poolt tasutud elatise suurus. See on tõendatud ka kostja arvelduskontolt väljavõtega (tl 14-15), palga tõendiga (tl-d 22) ja Maksu- ja Tolliametilt väljavõtega (tl 49-51). Asjakohatu on kostja väide, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendamatu sellepärast, et kostjalt 2006.a otsuse alusel väljamõistetud elatise suurus muutub automaatselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutmisel. Hageja palub suurendada elatise summat, arvestades tulumaksu suurust, kuna ta ei saa kätte 2 175 krooni, vaid peale tulumaksu mahaarvamist alles 1718 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Peale tulumaksu mahaarvamist summalt 2 175 krooni, saab hageja kätte 1718 krooni, mis on tõendab tema arvelduskonto väljavõte (tl 27-30; 41-44). Seega tegelikult saab hageja kulutada 5
(7)Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus lapse ülalpidamiseks alles 1718 krooni 2 175 krooni asemel, seega ei saa laps ülalpidamist piisavas ulatuses. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue elatise summa suurendamisest arvestades tulumaksu suurust on põhjendatud iseenesest, kuid ei ole põhjendatud summas 2 753,17 krooni kuus, kuna seadusega ettenähtud elatise miinimummäär moodustab jooksval aastal 2 175 krooni ja vastavalt alates 01.01.2009 kehtima hakanud Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 redaktsiooni on 2009.aastal tulumaksu määr 21%. 21% summast 2 175 krooni moodustab 456,75 krooni, seega on põhjendatud nõuda elatise summat suurendamist 2 631,75 kroonini (2 175 krooni + 456,75 krooni). Kuid kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja väidab, et töötab alates 01.10.2009 äriühingu juhatajana, tõendid oma sissetuleku kohta ta ei esitanud. Tsiviiasja toimikus olemasolevate tõendite kohaselt sai ta 01.01.2008-11.08.2009 Tööturuametilt töötutoetust keskmiselt summas 921,20 krooni kuus (tl 27-30). Asjakohatu antud asja arutamisel on kostja väide hageja poolt müüdud poolte korterist. Kui see korter oli poolte ühisvara, on kostjal õigus nõuda hagejalt oma osa ühisvaras tagastamist. Kostja poolt esitatud palgatõendi alusel (tl 22) oli tema keskmine netopalk ajavahemikul 2009.a jaanuarist juunini keskmiselt 4 412,30 krooni (kohus ei arvestanud alimendid ja kohtutäituritasu), seega kostja ülalpidamisvõime on: 2206,15 krooni (4 412,30 krooni : 2 (kostja ja tema 1 ülalpeetav). Kohus leiab, et kostja elukaaslane ja tema lapsed ei kuulu kostja ülalpeetavate hulka, kuna kostjal ei ole kohustust neid ülal pidada. Kohus lähtub kostja ülalpidamisvõime arvestamisel tema netopalgast seetõttu, et see raha ta saab tegelikult kätte ja see summa on tema tegelik sissetulek. Lähtudes ülaltoodust ei luba kostja ülalpidamisvõime suurus (2 206,15 krooni) tasuma elatis hageja poolt nõutud summas (2 631,75 krooni), seega ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD
§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-09-16085 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma hageja Natalia Bravikova, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)