← Eesti

3-09-1151/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1151 Otsuse kuupäev 20.05.2010 Kohtukolleegium Kohtunikud Eda Muts, Roby Koik ja Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Eraak

§ 20

kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel, võõrkeeli kasutatakse keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseadusest ei tulene, et haldusorgan oleks õigustatud haldusmenetluses saatma võõrkeelseid materjale menetlusosalisele. Rikutud on

§ 20lg 1 ja keeleseaduse § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 sätestatud nõudeid.

  1. Akadeemia Nord esitas 7.juulil 2008 10-leheküljelise põhjaliku vastuse koos asjassepuutuvate selgitustega õigusteaduse õppekavade akrediteerimise ekspertaruande kohta. KHN arutas oma 28.08.2008 istungil Akadeemia Nord õppekavade akrediteerimise küsimust ning
  2. septembril saadeti kaebajale (e-kirjaga) sellekohased otsused.
  3. Haridus- ja teadusminister andis 20.11.2008 käskkirja nr 1420 "Kõrghariduse hindamise nõukogu
  4. augusti 2008 otsuse tagasilükkamine teistkordseks läbivaatamiseks“. Käskkirja p 1 kohaselt otsustas minister KHN 28.08.2008 otsuse tagasi lükata "...põhjusel, et ekspertkomisjoni soovitus anda õppekavale negatiivne akrediteering, millele KHNi ettepanek tugineb, ei ole piisavalt põhjendatud ja motiveeritud. Ekspertkomisjon on koostanud õigusteaduse kolme õppekava kohta ühe ühise ekspertraporti. Hindamisraportis ei ole piisavalt järgitud haldusmenetluse seaduse ettepaneku põhjendamise nõuet (§ 56 lg 1).
  5. KHN 30.12.2008 istungi protokolli p 1 kohaselt arutati ministri poolt käskkirjaga nr 1420 tagasi lükatud KHNi 28.08.2008 otsust negatiivselt akrediteerida Akadeemia Nord õigusteaduse doktoriõppekava. KHN oma seisukohta Akadeemia Nord õigusteaduse doktoriõppekava kohta ei muutnud. 24.04.2009 käskkirjaga nr 340 kinnitas haridus- ja teadusminister Akadeemia Nord õppekava 8380146 Õigusteadus negatiivse akrediteerimisotsuse. Kaebuse esitaja hinnangul ei selgu haldusaktist, milliste asjaolude kaalumise tulemusena on haldusorgan taolise haldusakti andnud.
  6. Kaebuse esitaja märgib, et KHNi seisukoht, mille minister 24.04.2009 kinnitas, tugines ministri poolt
  7. novembril 2008 kõlbmatuks tunnistatud ekspertkomisjoni hindamisraportil, 2 mida ei ole ekspertkomisjon muutnud. Kaebuse esitaja leiab, et KHN-1 puudus ja puudub ministri poolt kõlbmatuks tunnistatud ekspertkomisjoni hindamisraporti alusel üldse võimalus hinnangu andmiseks, veelgi vähem on taolise materjali alusel võimalik negatiivse otsustuse langetamine. Seetõttu on käskkirjas toodud põhjendused alusetud ning käskkiri tervikuna õigusvastane.
  8. Akadeemia Nord poolt oli koostatud enesehinnangu aruanne ning esitatud Kõrghariduse Hindamise Nõukogule. Enesearuandes nõutav informatsioon on ammendavalt kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 265 "Ülikooli ja rakenduskõrgkooli akrediteerimise kord ja akrediteerimisele esitatavad nõuded §-s
  9. Kaebuse esitaja arvates peavad kaevatud haldusaktis esitatud väited üksnes ja otseselt lähtuma Korra § 5 sätestatud loetelust.
  10. Akadeemia Nord rektor saatis 15.01.2009 haridus- ja teadusministrile taotluse menetlusse kaasamiseks, millele kahetsusväärselt ei ole vastatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuväited kaebusele
  11. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et kaebus on alusetu ning vaidlusalune haridus- ja teadusministri 24.04.2009 käskkiri nr 340 on õiguspärane.
  12. Vastustaja väitel jääb ministeeriumile arusaamatuks kaebaja väide, et talle on teadmata, millal ja kas üldse on moodustatud õppekava 8380146 akrediteerimist läbi viinud ekspertkomisjon. Kaebaja on ise lisanud oma kaebusele lisana SA Archimedese esindaja 22.11.2007 e-kirja, millest tuleneb selgelt ning üheselt mõistetavalt õppekava akrediteerimise ekspertkomisjoni koosseis. Erinevalt teadustegevuse evalveerimisest, mille puhul on Vabariigi Valitsuse
  13. juuli
  14. a määruse nr 259 "Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tingimused ja kord" § 3 lõike 2 kohaselt nõutav evalveerimiskomisjoni koosseisu kinnitamine, ei näinud akrediteerimisel kehtinud Vabariigi Valitsuse
  15. oktoobri
  16. a määrus nr 265 ..Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded" (edaspidi akrediteerimise määrus) ette akrediteerimiskomisjoni koosseisu formaalse kinnitamise nõuet, mistõttu haldusmenetluse seaduse (edaspidi

) § 5 lõikele 1 tuginevalt võib Kõrghariduse Hindamise Nõukogu (edaspidi KHN) ise määrata ekspertkomisjoni koosseisu organisisese kooskõlastamise korra. Sellegipoolest on KHN oma praktikas pidanud põhjendatuks akrediteerimiskomisjoni esialgse koosseisu kinnitamist oma istungil ning ka kõnealuse akrediteerimiskomisjoni koosseisu kinnitas KHN oma 27.12.2007.a. istungi päevakorrapunkti nr 2 raames. Kindlasti on oluline asutuse teavitamine (akrediteerimise määruse § 4 lõige 4) ning selle teavitamisnõude on KHN kaebuse lisana 2 esitatud kirja näol ka täitnud. 18. Kaebuse esitaja väidab, et ingliskeelse raporti edastamine menetlusosalistele oli vastuolus

ning keeleseaduse (KS) nõuetega. KS ei välista haldusmenetluses võõrkeelsete dokumentide kasutamist, eeldusel et menetlusosalised sellega nõustuvad. KS § 8 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Kui aga riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks. Viidatud sätted, samuti KS § 3 sätestatud asjaajamiskeele määratlus laieneb seaduse kohaselt üksnes riigiasutustele ning kohaliku omavalitsuse asutustele, seega ei ole need sätted kohaldatavad Kõrghariduse Hindamise Nõukogu ning Akadeemia Nord vahelisele kirjavahetusele. Kui KHN esitab eksperthinnangu põhjal oma ettepaneku ministeeriumile, siis on ministeeriumil õigus KS § 8 lg 1 alusel nõuda dokumendi tõlget eesti keelde, ent antud juhtumil ministeerium seda menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks ei pidanud. 3

  1. Vastustaja arvates on meelevaldne ning otsitud kaebaja järeldus, et haridus- ja teadusministri 20.11.2008 käskkirjaga nr 1420 tuvastas minister hindamisraporti sisulise kõlbmatuse. Haridus- ja teadusministri 20.11.2008 käskkirjas nr 1420 on viidatud kahele teineteisega seotud puudusele KHNi ettepanekus. Nimelt leidis ministeerium, et kuna ekspertkomisjon on koostanud õigusteaduse kolme õppekava kohta ühe ühise ekspertraporti, siis ei selgu sellest piisava täpsusega doktoriõppe õppekava negatiivse akrediteerimise põhjused, see aga omakorda kahjustas ettepaneku terviklikku motiveeringut.
  2. Haridus- ja teadusministri 20.11.2008 käskkirja nr 1420 andmise järel edastati haridus- ja teadusministri märkused läbivaatamiseks KHNile, kes arutas neid märkuseid ministeeriumi esindaja osavõtul oma 30.12.2008 istungil. KHNi antud selgituste kohaselt tugines ühe ekspertraporti raames kolme õppekava kooshindamine Akadeemia Nord 13.03.2006 kirjas nr 2-1/24 esitatud taotlusele. Nimetatud kirjas taotles Akadeemia Nord kõigi kolme astme samaaegset hindamist, kuna kõigi kolme astme kooshindamine kindlustab «tervikliku pildi õigusteaduse õpetamisest Akadeemias Nord ning säästab ka akrediteerimisteks kuluvat raha". Järelikult võib väita, et kolme õppekava samaaegne hindamine oli hindamist taotlenud kaebaja sooviavaldus, mistõttu on üllatav, et kaebaja oma kaebuses sellise praktika ekslikkust rõhutab.
  3. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kolme õppekava hindamine ühe eksperthinnangu raames ei ole vastuolus akrediteerimise korraga. Akrediteerimise määrus ei keela ühendraporti koostamist, vastupidiseid väiteid ning tõendeid ei ole esitanud ka kaebaja. Küll aga võib taolise ühendraporti puhul olla keeruline konkreetset õppekava puudutavate märkuste eristamine tekstis, mis oli ka põhiliseks argumendiks KHNi 28.08.2008.a. otsuse tagasilükkamisel. KHN vaatas tehtud märkused läbi ning parandas ja täiendas oma ettepanekut, tuues esile need põhjendused, mis olid doktoriõppe õppekava nr 8380146 negatiivse akrediteerimise põhjuseks ning selgitades neid põhjendusi 30.12.2008 istungil ka ministeeriumi esindajale. Nende täiendavate selgituste andmise järel võis ministeerium 20.11.2008 käskkirjas nr 1420 viidatud puudused lugeda kõrvaldatuks ning haridus- ja teadusminister kinnitas KHNi 30.12.2008 koosolekul tehtud ettepaneku oma 24.04.2009 käskkirjaga nr
  5. Väär on kaebaja väide, et Akadeemia Nord rektor saatis 15.01.2009 haridus- ja teadusministrile taotluse menetlusse kaasamiseks, millele aga ei ole vastatud. Ministeerium vastas kaebaja taotlusele ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja pr Kadri Petersoni 20.02.2009 kirjaga nr 3.5-4/
  6. Kohtu otsus ja põhjendused
  7. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
  8. Kaebuse esitaja leiab, et haridus-ja teadusministri 24.04.2009 käskkiri nr 340 tuleb tühistada põhjusel, et haldusakt on motiveerimata (haldusaktist ei selgu ministri kaalutlused akti andmisel) ning Akadeemia Nord akrediteerimismenetluses on oluliselt rikutud ka muid haldusmenetluse seaduse nõudeid
  9. Kaebuse esitaja arvates on vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused alusetud ning käskkiri tervikuna õigusvastane seetõttu, et KHNi seisukoht, mille minister 24.04.2009 kinnitas, tugines ministri poolt
  10. novembril 2008 kõlbmatuks tunnistatud ekspertkomisjoni hindamisraportil, mida ei ole ekspertkomisjon muutnud.
  11. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja järeldus nagu oleks minister 24.11.2008 käskkirjaga tunnistanud ekspertkomisjoni hindamisraporti kõlbmatuks, on meelevaldne. 20.11.2008 käskkirjaga nr 1420 otsustas haridus- ja teadusminister lükata tagasi ja saata teistkordseks läbivaatamiseks kõrghariduse hindamise nõukogu 28.08.2008.a. otsuse negatiivselt akrediteerida Akadeemia Nord õppekava 8380146 õigusteadus. Käskkirja p-s 2 märgib minister, et otsuse 4 teistkordsel läbivaatamisel ja akrediteerimisotsuste kujundamisel tuleb kõrghariduse hindamise nõukogul järgida, et see oleks motiveeritud ja piisavalt argumenteeritud ( tl 45). KHN 28.
  12. 2008.a. otsuse tagasilükkamise põhjuste mõnevõrra mitmetimõistetavast sõnastusest ei saa teha järeldust, et ekspertkomisjon peab järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti põhjendamise nõuet (

§ 56lg 1).

Ekspertkomisjoni lõppraport ning selles esitatud soovitus mitte akrediteerida Akadeemia Nord õppekava 8380146 õigusteadus ei ole haldusakt, millele laieneb

§-s 56 sätestatud põhjendamiskohustus. Ministri pädevusse ei kuulu ekspertkomisjonile raporti muutmiseks või uue raporti koostamiseks ettekirjutuse tegemine. Ministri 20.11.2008 käskkirjas nr 1420 tehtud märkused motiveerimise nõuete kohta said olla adresseeritud üksnes KHN-ile.

  1. Ülikooliseaduse kuni 31.08.2008 kehtinud § 12 1 lg 1 (vastavat menetluskorda rakendati ülikooliseaduse § 568 lg 1 ning erakooliseaduse § 34 lg 1 alusel kuni 2009.a. 31.detsembrini) sätestas, et akrediteerimise tulemuse kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanek tagasi lükata ja esitada see kõrghariduse hindamise nõukogule teistkordseks läbivaatamiseks. Pärast teistkordset läbivaatamist kinnitab haridus- ja teadusminister kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul akrediteerimise tulemuse või jätab selle kinnitamata ja algatab ülikooli või tema õppekava uue akrediteerimise. Seega oli akrediteerimistulemuse kinnitamata jätmise korral haridus- ja teadusministri pädevuses esitada KHN ettepanek (otsus) KHN-le teistkordseks läbivaatamiseks ning KHN otsuse teistkordse kinnitamata jätmise korral algatada uus akrediteerimine, kusjuures Ülikooliseaduse § 121 lg 1 viimase lause kohaselt uuel akrediteerimisel ei tohi ajutise hindamiskomisjoni koosseisu kuuluda samale ülikoolile või õppekavale eelmise hinnangu andnud hindamiskomisjoni liikmed.
  2. Vastustaja märgib õigesti, et ministri käskkirjas on viidatud kahele teineteisega seotud puudusele KHN-i ettepanekus: ekspertkomisjon on koostanud õigusteaduse kolme õppekava kohta ühise raporti, millest ei selgu piisava täpsusega doktoriõppe õppekava negatiivse akrediteerimise põhjused ning sellest tulenevalt ei ole omakorda piisavalt põhjendatud KHN 28.08.2008.a. otsus mitte akrediteerida Akadeemia Nord õigusteaduse doktoriõppekava ( tl 41- 43).
  3. Haridus- ja teadusministri 20.11.2008 käskkirjas nr 1420 toodud märkused edastati läbivaatamiseks KHN-ile, kes arutas asja ministeeriumi esindaja osavõtul 30.12.2008 istungil ( tl 47). Arutelu tulemusena leidsid nõukogu liikmed, et ekspertraportis välja toodud puudused on piisavad langetamaks negatiivset akrediteerimisotsust. 30.

§ 56

lg 1 kohaselt peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

  1. Kohtu veendumusel on haridus- ja teadusministri 24.04.2009 käskkiri nr 340 nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt põhjendatud. 24.04.2009 käskkirjas nr 340 märgib minister, et lähtub kõrghariduse hindamise nõukogu 30.detsembri 2009.a. protokollist. Käskkirjas toob minister selgelt välja põhjused, miks ta otsustab Akadeemia Nord õppekava 8380146 negatiivse akrediteerimisotsuse kinnitada (ega pea seega vajalikuks algatada õppekava uut akrediteerimist). Käskkirjas on toodud välja järgnevad põhjendused: • Doktoriõppe eesmärgid ja õppekava struktuur ei ole kooskõlas teiste sama taseme õppekavadega ja ei vasta rahvusvahelistele standarditele, mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse
  2. oktoobri
  3. a määruse nr 265 «Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded» (edaspidi määrus) lisas 2 toodud nõuete
  4. osa punktiga 3, mille kohaselt õppekava on võrdväärsel tasemel teiste Euroopa ülikoolide võrreldavate õppekavadega. 5 • Kvaliteedikindlustuse süsteem doktoriõppes ei vasta nõuetele, mis on vastuolus määruse lisas 2 toodud nõuete
  5. osa punktiga 8, mille kohaselt ülikooli allüksustes toimib õppekavu ja õppetegevust hõlmav kvaliteedikindlustuse süsteem, mille eesmärgid ja põhitegevused on kirjalikult määratletud. • Doktoriõppe monitooring ja doktorantide hindamine ei vasta nõuetele, mis on vastuolus määruse lisas 2 toodud nõuete
  6. osa punktiga 5, mille kohaselt toimib üliõpilaste edasijõudmise, koormuse ning õpitulemuste analüüsi ja hindamise süsteem, mille tulemusi kasutatakse õppetegevuse parendamiseks. • Õppejõudude arv ja nende kompetentsi ulatus ei ole doktoriõppeks piisav, mis on vastuolus määruse lisas 2 toodud nõuete
  7. osa punktiga 1, mille kohaselt erinevate õppeainete õpetamises ja üliõpilaste juhendamises peab osalema õppeainete mahuga proportsionaalne hulk «Ülikooliseaduse», «Kõrgharidusstandardi» ja Vabariigi Valitsuse
  8. novembri
  9. a määrusele nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» vastavaid õppejõude, kes süstemaatiliselt täiustavad oma kvalifikatsiooni, osaledes teadus- ja arendustegevuses, seminarides ja konverentsidel ning täiendõppes. • Raamatukogu varustatus erialase kirjandusega, niisama kui juurdepääs teaduse andmebaasidele on liialt vähene doktoriõppe eesmärkide saavutamiseks, sisaldades üksikuid raamatuid ja perioodikat, mis on kohased akadeemilisele tasemele ja kvaliteedile, mis on vastuolus määruse lisas 2 toodud nõuete
  10. osa punktiga 1, mille kohaselt õppe- ja teadustöö läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide saavutamiseks on vajalikul määral õpperuume, inventari ja seadmeid ning õppe- ja teaduskirjandust.
  11. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et käskkirjas esitatud väited peavad lähtuma Vabariigi Valitsuse
  12. oktoobri
  13. a määruse nr 265 «Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded» (edaspidi akrediteerimise määrus) §-s 5 sätestatud loetelust, st kajastama hinnangut Akadeemia Nord eneseanalüüsi aruandele.
  14. Vastavalt eelosundatud akrediteerimise määruse §-le 5 esitab õppeasutus enne hindamiskülastust kõrghariduse hindamise nõukogule ingliskeelse eneseanalüüsi aruande, mille KHN omakorda edastab enne hindamiskülastust tutvumiseks ekspertidele. Seega on eneseanalüüsi aruanne dokument, mis koostatakse hindamist läbiviiva ekspertkomisjoni jaoks.
  15. Minister saab akrediteerimisotsuse kinnitamisel või kinnitamata jätmisel lähtuda ekspertkomisjoni ning KHN poolt antud hinnangust akrediteerimise korra lisas 2 toodud nõuete täitmisele. Ministri pädevuses ei ole ekspertkomisjoni poolt koostatud sisulist analüüsi ning järeldusi ega KHN poolt õppekavale antud hinnangut ümber hinnata ega muuta. Haridus- ja teadusministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanek üksnes tagasi lükata ja esitada see kõrghariduse hindamise nõukogule teistkordseks läbivaatamiseks. Pärast teistkordset läbivaatamist on haridus- ja teadusministril õigus kas kinnitada KHN ettepanekul akrediteerimise tulemus või jätta see kinnitamata ning algatada õppekava uus akrediteerimine.
  16. Kaebuse esitaja toob kaebuses haldusmenetluse nõuete muude rikkumistena välja järgnevad asjaolud: 35.
  17. SA Archimedese esindaja tegi Akadeemiale Nord 22.11.2007 e-kirjaga teatavaks ekspertkomisjoni koosseisu, kuid sellele oleks pidanud lisama ka KHN vastava istungi protokolli komisjoni koosseisu kinnitamise kohta.. Kuna seda ei tehtud, pole kaebajale teada, millal (ja kas üldse) on nimetatud komisjon KHN-i poolt moodustatud. Seoses selle väitega märgib kohus, et vastavalt akrediteerimise määruse § 4 lg-le 1 moodustab 6 kõrghariduse hindamise nõukogu õppeasutusele või õppekavale hinnangu andmiseks ajutise hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon). Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hindamiskomisjoni täpse koosseisu ja tööaja õppeasutuses teeb akrediteerimiskeskus õppeasutusele teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne õppeasutuses läbiviidava hindamisprotsessi (edaspidi hindamiskülastus) algust. Hindamiskomisjoni esialgse koosseisu kinnitas KHN 27.12.2007.a. istungil (tl 73). Komisjoni koosseisu ja tööaja tegi Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse SA Archimedese esindaja Akadeemiale Nord teatavaks 22.11.2007 e-kirjaga, mille kaebuse esitaja ise on kohtule kaebuse lisana ka esitanud (tl 7). Akrediteerimise määrus ei näe ette ekpertkomisjoni koosseisu kinnitamist KHN-i poolt ning vastava otsuse ( istungi protokolli) saatmist akrediteerimistaotluse esitanud isikule. Määruse nõue on üksnes see, et akrediteeritavale tehakse õigeaegselt teatavaks komisjoni koosseis ja tööaeg. 35.
  18. Kaebuse esitaja väitel on ekspertkomisjoni ingliskeelse raporti edastamine menetlusosalistele vastuolus

ning keeleseaduse ( KS) nõuetega. Kohus selle väitega ei nõustu.

§ 20

lg 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Vastustaja on õigesti märkinud, et KS ei välista haldusmenetluses võõrkeelsete dokumentide kasutamist, eeldusel, et menetlusosalised sellega nõustuvad. KS § 8 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Kui aga riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks. Viidatud sätted, samuti KS § 3 sätestatud asjaajamiskeele määratlus laieneb seaduse kohaselt üksnes riigiasutustele ning kohaliku omavalitsuse asutustele, seega ei ole need sätted kohaldatavad KHNi ning Akadeemia Nord vahelisele kirjavahetusele. 35.3. Kaebaja väitel saatis Akadeemia Nord rektor 15.01.2009 haridus- ja teadusministrile taotluse menetlusse kaasamiseks, kuid kahetsusväärselt ei ole sellele vastatud. Kohtuistungil täpsustas kaebaja oma seisukohta ning märkis, et kohus peaks hindama, kas haldusakti adressaat oli menetlusse kaasatud piisaval moel. Asja materjalidest nähtub, et ministeerium vastas kaebaja taotlusele ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kadri Petersoni 20.02.2009 kirjaga nr 3.5-4/616, seega on esitatud taotlusele vastatud ( tl 81). Haldusmenetluse seaduse § -st 40 tulenevalt tähendab menetlusse kaasamine menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist. Ärakuulamine ei pea tingimata toimuma suulises vormis.

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ekspertkomisjoni aruanne (Joint Final Report) edastati Akadeemiale Nord tutvumiseks ning Akadeemia Nord esitas selle kohta oma arvamuse ja vastuväited (tl 31-40). Akrediteerimise korra § 7 lg 2 kohaselt on ülikooli seisukoht aruande lahutamatu osa. KHN 28.08.2008.a. otsuses märgitakse, et kõigil nõukogu liikmetel oli võimalik aruande ja vastuväidetega tutvuda ning nõukogu istungil neid arutada. Kohus on seisukohal, et Akadeemia Nord suhtes ei ole

§-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust rikutud. Asjaolu, et KHN Akadeemia Nord poolt ekspertkomisjoni raportile esitatud arvamuse ja vastuväidetega ei arvestanud, ei tähenda, et haldusmenetluse seadust on rikutud. Akrediteerimise 7 kord ei näe ette, et menetlusosaline tuleb ära kuulata korduvalt ja tingimata enne käskkirja andmist, millega minister otsustab kinnitada või jätta kinnitamata atesteerimise tulemused. 36. Lähtudes eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et haridus-ja teadusministri 24.04.2009 käskkiri nr 340 on õiguspärane ning kohus jätab kaebuse selle tühistamiseks ning uue haldusakti andmiseks kohustamiseks rahuldamata. Eda Muts kohtunik Roby Koik kohtunik Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.