← Eesti

2-09-57290/15

Obsah (16)§ 475§ 477§ 206§ 429§ 428§ 173§ 138§ 147§ 172§ 150§ 178§ 432§ 478§ 660§ 433§ 661

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Määruse tegemise aeg ja 18.juuni 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja numbe

§ 475lg.

1 p. 13 kohaselt on hagita asjaks korteriomandi ja kaasomandi asjad. Seega on tegemist hagita asjaga.

§ 477lg.

1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 206lg.

1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

§ 429lg.

1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428lg.

1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429lg.

2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. Puudutatud isiku menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma, leiab, et menetluskulude nõue tema vastu ei ole põhjendatud.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse 2 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Avaldajate eest on avalduse esitamisel Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ 30.10.2009.a.maksekorraldusega nr. 499 tasunud kontolt 221010267162 Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 viitenumbriga 2900072136 summa 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv K R ja I J eest“. Menetluskulud hagita menetluses sätestab

§ 172, mille lg.

1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna tegemist on hagita asjaga, asi on lahenenud avaldajate huvides ilma kohtuliku aruteluta, asja kohtulik menetlus väljendab üheselt, et avaldajad oleksid sama lahenduse saavutanud ka kohtusse pöördumata, sest kohus on vahendanud vaid menetlusosaliste kirjavahetust, siis on seaduspärane ja ka õiglane jätta kõik menetluskulud avaldajate enda kanda ning avaldajate taotlus I J menetluskulude panemiseks puudutatud isiku S M’i kanda tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja taotlus riigilõivu 1 000 krooni I.J’le tagastamiseks ei ole põhjendatud.

§ 150lg.

2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kompromissi esitatud ei ole. Seega pole võimalik tagastada ka mitte poolt avaldajate esindaja tasutud riigilõivust. Muid erandeid riigilõivu tagastamiseks seadus ei sätesta.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 478

kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

§ 660lg.

1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg.

1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 661lg.

2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates. Kohus juhindus

§ 172, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 477, 478, 661 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 08. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.